VIDEO! Andrus Kaldalu: Ülemiste järvekallas võiks olla linnarahvale avatud

"Tallinn ei ole ainult merelinn, vaid ka järvelinn. See järvetunne annaks linnale juurde ja linn ei oleks justkui katki lõigatud," ütles Mainor Ülemiste nõukogu liige Andrus Kaldalu Tallinna arengukava 2021+ avaseminar. Samuti leidis Kaldalu, et Tallinn peaks end juba praegu ülejäänud maailmale tutvustama kui Tallinn-Helsingi kaksiklinna. "Peame end näitama ühise tõmbekeskusena, et olla Euroopa targa majanduse südameks."

Pilt: Dmitri Povilaitis

VIDEO! Andrus Kaldalu: Ülemiste järvekallas võiks olla linnarahvale avatud (1)

Urmas Kaldmaa/Triin Oja

"Tallinn ei ole ainult merelinn, vaid ka järvelinn. See järvetunne annaks linnale juurde ja linn ei oleks justkui katki lõigatud," ütles Mainor Ülemiste nõukogu liige Andrus Kaldalu Tallinna arengukava 2021+ avaseminar. Samuti leidis Kaldalu, et Tallinn peaks end juba praegu ülejäänud maailmale tutvustama kui Tallinn-Helsingi kaksiklinna. "Peame end näitama ühise tõmbekeskusena, et olla Euroopa targa majanduse südameks."

Tallinna arengukava 2021+ avaseminari vestlusringis käis Mainor Ülemiste nõukogu liige Andrus Kaldalu välja mõtte sulandada Ülemiste järv suuremal määral Tallinna linnaruumi. "Nii nagu suletud Dvigatelist on saanud avatud Ülemiste linnak, samamoodi saaks avatud olla ka Tallinna linn," sõnas ta. "Tallinn ei ole ainult merelinn, vaid ka järvelinn. See järvetunne annaks linnale juurde ja linn ei oleks justkui katki lõigatud."

Kaldalu sõnul on ka eksperdid kinnitanud, et Ülemiste järve kallaste rahvale avamisel loodusele negatiivseid tagajärgi poleks. "Inimestele peaks võimaldama ka Ülemiste järvekallast nautida," ütles Kaldalu, kelle sõnul aitaks kasvõi osaline järvekalda linnaelanikele avamine.

Tallina kasvab ümber järve

Tallinn on Kaldalu sõnul ka Ülemiste suunal laienemas. "Tallinn on ringiga kujunemas ümber Ülemiste järve," märkis ta lisades, et Peetri ja Põhja-Rae on saanud Tallinna osaks, olles linnasüdamele isegi lähemal kui Pirita, Nõmme ja Õismäe.

Kaldalu sõnul peaks Tallinn end juba praegu ülejäänud maailmale tutvustama kui Tallinn-Helsingi kaksiklinna. "Peame end näitama ühise tõmbekeskusena, et olla Euroopa targa majanduse südameks," märkis ta. "Kui tahame, et Tallinn areneks, siis ei tohi ta olla isoleeritud kindluslinn, vaid hästi ühendatud ülejäänud maailmaga."

Ettevõtja ja kodanikuühiskonna aktivisti Rasmus Raski sõnul võiks olla linn olla avatum. "Avatus eelkõige on väärtus. Tallinn pealinnana võiks olla avatud linn, nii koostöö osas Helsingiga kui ka ülejäänud Eestile vaadates," sõnas ta.

Kas linna üldmulje on liiga kirju?

Kalamajas elavale Raskile teeb aga muret kirjuks muutuv linnapilt, kuna ligi 97 protsenti linnamaast on erakätes. "Kodanikuna ma tahaksin, et linn saaks olla nõudlikum erakinnistute suhtes, et linnal oleks endal rohkem hoobasid seada piiranguid ja kujundada ise linnamuljet," rääkis Rask.

Kunstiakadeemia rektori Mart Kalmu sõnul võiks linna aga tihedamaks ehitada.  "Tallinna sees on tunne, et võiks kogaeg kasvada, palju on veel väljaehitamata, sõjahaavad on veel tunda, nii palju on teha ja võiks tihedusse kasvada," ütles Kalm. "Samas ei tohi Tallinna kasv toimuda ülejäänud Eesti tühjaksimemisega, see oleks sigadus."

MTÜ Linnalabor juhatuse liige ja Lasnaidee algataja Maria Derlõš rõhutas, et linnaruum võiks olla ka kodanike suhtes avatum. "Me peaks tundma, et ruum on avatud ja meil on võimalus seda muuta," rääkis ta, rõhutades paindlikkuse vajalikkust.

Tallinlased ise saavad linna tulevikku kujundada

Tallinn loob koos linlastega enesele arengukava 2021+. Uue arengukava koostamise käigus vaadatakse üle kehtiv linna strateegia ning otsitakse ja arutatakse võimalikke uusi sihte, mille tulemusel määratakse kindlaks linna peamised eesmärgid nii pikemas kui lühemas ajaperspektiivis.

Linna arengueesmärkide seadmisesse soovitakse kaasata võimalikult palju inimesi. Taani arhitekt Jan Gehl on öelnud, et alguses loovad inimesed linna, pärast loob linn inimesed. See, millises linnaruumis me elame, on meie kujundada. Kuid peame arvestama, et meie loodud ruum hakkab omakorda mõjutama seda, kuidas me linnas elame, mismoodi üksteisega suhtleme ja lõpuks, millised me oleme.

Mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo rääkis linnale edu toovatest teguritest ning sellest, kui head on selles kontekstis Tallinna võimalused võrreldes teiste linnadega.

Planeerimise protsess lihtsamaks

Tallinn strateegiabüroo juht Toomas Haidak rääkis strateegilise planeerimise protsessi uuendamisest Tallinnas ja sellest, kuidas see mõjutab linna arengukava 2021+ koostamist. Samuti tutvustas ta erinevate huvigruppide ja osapoolte võimalusi järgmise 1,5 aasta jooksul arengukava koostamises osaleda. Haidak tõi välja ka arengukava koostamise lähtealused, millest lähtudes valida välja valdkonnad, kus seada Tallinna ette ambitsioonikaid eesmärke.

Tallinn tahab oma strateegilise planeerimise protsessi lihtsustada. "Meie eesmärk on arengudokumentide arvu vähendada ja nendest arusaamist lihtsustada," rääkis Haidak. "Samuti tahame viia strateegiline planeerimine paremini kokku operatiiv- ja finantsplaneerimisega, et meil oleks võimekus arengukavasse kirjutatud plaane ka ellu viia." See tähendab, et vaadatakse üle milliseid teenuseid üldse on vaja linnal osutada, kes neid osutavad ja milliseid ressursse on selleks vaja. Sealhulgas peetakse silmas ka Tallinna linnavalitsuse kui organisatsiooni võimekust ja kompetentsust.

Arengukava koostamiseks kaks aastat

Arengukava 2021+ koostamine kestab ligikaudu kaks aastat. Arengukava koostajad töötavad sellises graafikus, et linnavolikogu saaks arengukava enne 2020. aasta suvepuhkusi heaks kiita. Kõigepealt tuleb seada eesmärgid ja siis mõelda, milliseid tegevusi on vaja teha, et neid eesmärke oleks võimalik saavutada. Alles jäänud tänavuse aasta jooksul keskendutaksegi eesmärkide püstitamisele ja nende sõnastamisele. Selleks avatakse internetis ideekorje, kus inimesed saavad kirja panna, millised peaksid nende arvates Tallinna eesmärgid olema. Seejärel korraldatakse neli töötuba, kus töötatakse saadud ettepanekud ja info läbi. Ideekorje ja töötubade baasil kirjutatakse järgmise aasta alguseks valmis arengukava esimene tööversioon. Selle baasil tehakse tuleval aastal uusi ideekorjeid ja töötubasid ja seejärel lepitakse juba kokku, millised on kõige olulisemad tegevused püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Järgmise aasta lõpuks tahetakse 2021+ arengukava täielik variant valmis saada ja see täiendus- ja muudatusettepanekute saamiseks veel kord avalikustada. 2020. aasta kevadeks peab aga asi olema niikaugel, linnavalitsusel on võimalik arengukava saata volikogule kinnitamiseks.

Eraldi teema 2021+ arengukava puhul on eriti oluliste ja ambitsioonikate eesmärkide seadmine. "Need on  heaolu seisukohalt võtmetähtsusega eesmärgid, kus me konkureerime teiste linnadega ja mille lahendamisel jõuaksime järgmisele kvaliteeditasemele," selgitas Haidak. Esialgu on arengukava väljatöötajad pakkunud välja viis teemat ja need on haridus, eluaseme kättesaadavus, avaliku ruumi kvaliteet, liikuvus ja hoolivus. Haidaku sõnul ei tähenda oluliste teemade väljavalimine siiski seda, et need on nagu kivisse raiutud ja midagi enam muuta ei saa.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...