VIDEO! Daniel Vaarik: kiirlaenufirmad on turunduses väga osavad!

"Kõik see, mida meil räägitakse vastutustundlikust laenamisest ja rahatervisest, on tegelikult arusaadav vaid vähestele inimestele. Inimene ei hakka neid asju endale selgeks tegema, seal on mingi piir ees, alates millest ta ei tee enam ratsionaalseid otsuseid," ütles meediaekspert Daniel Vaarik eilses TV3 saates "Tallinna kodanikud".

Tarbija Meedia

VIDEO! Daniel Vaarik: kiirlaenufirmad on turunduses väga osavad!

Õnne Puhk

"Kõik see, mida meil räägitakse vastutustundlikust laenamisest ja rahatervisest, on tegelikult arusaadav vaid vähestele inimestele. Inimene ei hakka neid asju endale selgeks tegema, seal on mingi piir ees, alates millest ta ei tee enam ratsionaalseid otsuseid," ütles meediaekspert Daniel Vaarik eilses TV3 saates "Tallinna kodanikud".

 

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler: "Kui mina millestki aru ei saa, siis ma ei tarbi seda toodet. Inimene juhib oma elu ise!"

Kas võlg on võõra oma või on ühiskonnas kanda kinnitamas arusaam, et laenu tagasimaksmisest on võimalik mööda hiilida? Ettevõtja ja pangandustegelane Indrek Neivelt ütles augustis välja seisukoha, et täna võetud laenu ei pea riik kunagi tagasi maksma ja avaldas arvamust, et tarbijat ei kaitse Eestis keegi. Saates "Tallinna kodanikud" rääkisid saatejuht Neeme Raua juhtimisel laenamisest ja võlgadest Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler, Eesti Pangaliidu juht Erki Kilu, pankrotihaldur Toomas Saarma, võlanõustaja Heete Simm ning meediaekspert, suhtekorraldaja ja ajakirjanik Daniel Vaarik, kes on põhjalikult uurinud petlikesse rahajõgedesse ulpima jäänud võlgnike lugusid.

Kiirlaenuturg on ahvatlev!

Kessler võrdles olukorda laenuturul liiklusega, kus aeg-ajalt ikka sünnib avariisid ning ütles, et mis puudutab Finantsinspektsiooni, siis nende ülesanne on turgu suunata. "Loodame parimat ja valmistume halvimaks! Meie tegevus on ennetava iseloomuga," selgitas ta.

Kilu möönis, et kuigi Eesti umbes 200 mln eurone kiirlaenuturg ei ole väga suur turg, on see samas üsna ahvatlev turg, kus igat klienti hoolega püütakse. "Isegi kriisi tingimustes ei ole laenuportfell vähenenud," tõdes ta.

"Kas kiirlaenud muudavad laenuturgu hägusemaks? Kui konto väljavõttest on näha, et sa oled kiirlaenu võtnud, kas see on märk, et sa pole krediidikõlblik?" uuris saatejuht.

Vaarik tõdes, et kiirlaenufirmad, kes praegu turul igati seaduslikult tegutsevad, on vahest professionaalsemadki kui pangad ja turunduses väga osavad. "Aga see ei ole ratsionaalne laen ja sa võid sattuda veel halvemasse olukorda," nentis ta.

Kui inimene on laenu tagasimaksmisega hätta jäänud, tulevad mängu pankrotihaldurid ja kohtutäiturid, keda rahvas kardab nagu tuld. Saarma rõhutas, et nemad saavad toimida ainult kehtivate seaduste alusel. "Kõik meie tööriistad tulevad seadusest," sõnas ta.

Võlgadest on võimalik vabaneda

Võlanõustaja Heete Simm ütles, et tal on kliente igast vanuseklassist – alates noortest kuni pensioniealisteni. "Kahjuks pean ma ütlema, et inimesed pöörduvad meie poole alles siis, kui asjad on halvaks läinud," sõnas ta. "Mida me teeme? Kõigepealt kaardistame võlgniku kohustused. Võlgadest vabanemine on pikem protsess, aga see on võimalik ka äärmiselt rasketel juhtudel, kuulutades näiteks välja eraisiku pankroti," kinnitas ta omast kogemusest.

Ta ütles, et üsna palju tuleb ette selliseid olukordi, kus inimene ei ole veel maksehäireregistris, aga selleks, et sinna mitte sattuda, võtab ta järjest uusi laene, et eelmisi tagasi maksta. "Ta on täielikus võlaringis, millest ta enam välja ei tule," nentis ta.

Vaarik lisas, et kui inimesel on juba probleem, mingi sõltuvus, ja sellele lisandub kiirlaen, siis on ta eriti suures riskigrupis. "Kui kellelgi on mõra elus, siis ei soovita ma kindlasti kiirlaenu võtta," sõnas ta. Tema sõnutsi on palju ka selliseid pealtnäha edukaid ja hea töökohaga inimesi, kes on koormatud tavalistest laenudest ja siis kui nad võtavad kiirlaenu, tabab neid krahh.

Inimene ise vastutab?

Ka kiirlaenu puhul tuleks vaadata inimese elukaart, tõdes Kessler. "Kui inimene kaalub laenu võtmist, siis tuleks enne läbi mõelda, miks tal seda ikkagi täpselt vaja on. Riik ei saa juhtida inimese elu kõiki aspekte," tõdes ta, et vastutustundlik laenamine on eelkõige inimese enda asi. "Minu joaks on "pime tuba" inkassoturg."

Saarma ütles, et nemad on viimane lüli, kes püüavad probleemi lahendada. "Inimesed ei teadvusta, et neil on tekkinud probleem. Ja minnakse kuni selleni välja, et vanad laenud refinantseeritakse, aga juba see on koht, kus oleks pidanud minema nõustaja juurde. Probleem on selles, et inimesel on tekkinud kaks, kolm, neli laenu ja maksehäired," sõnas ta. "Erinevatel laenuandjatel on ka erinev riskiisu," tõdes ta, et vastutustundliku laenamise reeglistikku peaks rohkem sisustama.

"Tavaliselt tekib üks probleem sellest, et inimene kaotab töö ja ei suuda võlga tagasi maksta, teine põhjus on tervise tõttu tekkinud mured, sõltuvused jmt," sõnas ta.

Vaarik ütles, et kõik see, mida meil räägitakse vastutustundlikust laenamisest ja rahatervisest, on tegelikult arusaadav vaid vähestele inimestele. "Inimene ei hakka neid asju endale selgeks tegema, seal on mingi piir ees, alates millest inimene ei tee enam ratsionaalseid otsuseid," ütles ta.

Kessler tõdes, et laene antakse ikkagi ju kellegi vahendite arvelt ja see on üks oluline kontrollimehhanism – pankurid on ka ise huvitatud sellest, et laenud tagasi makstaks.

Kevadel aegub ligi 85 000 võlga

Seoses sellega, et 5. aprillil 2021 möödub kümme aastat seadusemuudatusest, mille kohaselt aeguvad tarbimislaenud kümne aasta jooksul, aegub umbes 85 000 võlga. Sellega seoses tekib küsimus, kas see ei soodusta laenude maksmisest kõrvalehiilimist.

Kilu kommenteeris, et riigivõlg koosneb riigi poolt väljastatud võlakirjadest, mida on võimalik pikendada ja uus laen peale võtta ning lõpuks neid ei makstagi tagasi. Kas eraisikutel on teised reeglid kui riigil? Ja kas võlgu elamine on vale?

Vaarik, kes on põhjalikult laenamise ja võlgade teemat uurinud, ütles, et need inimesed, kes ootasid oma võla aegumist, pidid juhtmed seinast täiesti välja tõmbama – nad said ümbrikupalka ja vahetasid elukoha aadressi, olles süsteemile kättesaamatud ja elades asotsiaalset elu.

Vaarik ütles, et tema soovitab inimesel, kellele tuleb postkasti maksekäsu kiirmenetluse teade, pigem selle meili avada ning kui inimesele tundub, et talle on ülekohut tehtud, siis ei tasuks ka kohut karta. Kui kohus näeb, et kiirlaenufirma pole inimest piisavalt teavitanud, siis võib ta teha otsuse ka inimese kasuks.

"Kui inimene ennast peidab ja varjab, siis ta elab süsteemist väljas, teine inimene samal ajal üritab endale välja võidelda uut algust, aga ta peab olema aktiivne ja näitama, et mingid kohustused saavad täidetud," ütles Vaarik.

Aga kuidas siiski hakata oma renomeed panga suhtes heaks tegema, uuris saatejuht Neeme Raud.

Kilu ütles, et pankade soov on ikkagi see, et laenatud raha tuleks tagasi. Inimeste suhtes, kes on läinud kiirlaenu teed, on pank ettevaatlik ehk võtab riske tagasihoidlikumalt. "Pank on võimeline kliendi laenuvõime välja arvutama, tänapäeva masin-algoritmid on läinud piisavalt targaks ning teadus, millel põhineb turundus, on läinud nii võimsaks, et see häkib inimese vastupanuvõime lahti," tõdes Kilu.

Kessler ütles, et iga inimene peaks siiski tunnetama oma vastutust ja võimalusi. "Kui mina millestki aru ei saa, siis ma ei tarbi seda toodet," ütles ta. "Inimene juhib oma elu ise," ütles ta, et igaühel on võimalus ennast finantsvaldkonnas harida.

 

 

 

Laadimine...Laadimine...