VIDEO! Digiuuenduste ekspert: parimad teenused on "nähtamatud", mis muudavad elu lihtsamaks

"Meie eesmärk on järgmise kümne aasta jooksul automatiseerida kõik rutiinsed tegevused – kui sul on põhimõtteliselt õigus selle teenuse saamiseks, siis sa selle ka saad," märkis Riigikantselei strateegiabüroo digi-innovatsiooni nõunik Marten Kaevats.

Pilt: Albert Truuväärt

VIDEO! Digiuuenduste ekspert: parimad teenused on "nähtamatud", mis muudavad elu lihtsamaks

Õnne Puhk

"Linna või ka riigi teenus võiks olla nagu valgusfoor, mida inimene võtab iseenesestmõistetava asjana, alates ranitsatoetusest kuni mõne kogukonda toetava projektini – kõik need võiksid olla nähtamatud teenused, mille poole linna arengus liikuda," ütles Riigikantselei strateegiabüroo digi-innovatsiooni nõunik Marten Kaevats tänasel Tallinna visioonikonverentsil. Vajalikud uuendused peaksid tegema inimeste elu mugavamaks.

Tallinna visioonikonverentsi teisel päeval oli keskmes targa linna teema, kaasav strateegia ja uuslinlik mõtteviis. Ülemiste linnaku innovatsioonijuht Ursel Velve ütles, et tema jaoks on innovatsioon see, kui me muudame midagi inimese jaoks lihtsamaks, aega säästvamaks või mugavamaks.

"Näiteks Tallinnas Ülemiste Citys veetsid talendid enne 10 minutit parkimiskohta otsides ja probleemile lahendust otsides töötasime me välja nutirakenduse, mis suunab inimesed esimesele vabale parkimiskohale," tõi ta näiteks, et innovatsioon linnaruumis võiks olla nähtamatu teenus, mis vähendab inimese elus stressi.

Riigikantselei strateegiabüroo digi-innovatsiooni nõunik Marten Kaevats sõnastas innovatsiooni kui liikumist hüperlokaalsesse elumudelisse.

"See tähendab seda, et innovatsioon toimub nii inimeste füüsilisel kohtumistel kui ka internetis. Tallinna kontekstis oleks vaja kõige rohkem usaldusväärsete ruumide loomist, kus oleks võimalik vabalt rääkida ja ei oleks kohitsetust. Tallinnal on see potentsiaal olemas, aga see algab inimestest, kes seda loovad ja sellest keskkonnast, mis meid ümbritseb." 

"Mulle meeldib see, et kui ma oma jalgratta luku maha unustan, siis ma saan ratta panna posti külge ja seda ei varastata ära – meil on vaja luua sõbralik linnaruum, kus kõik tunnevad ennast turvaliselt," lisas ta.

Laps rattaga lasteaeda, robotiga toit koju

TalTechi targa linna tippkeskuse juht Ralf Martin Soe ütles, et tema jaoks tähendab innovatsioon uutmist. "See on millegi teistmoodi tegemine, me tahame tegeleda innovatsiooniga selleks, et linna paremaks teha, mõnes mõttes on see keskkond, kus asjad toimuvad," selgitas ta.  

"Üks on personaalne tasand, mida mina saan teha teistmoodi – näiteks viin oma lapse nädalas kolm korda rattaga lasteaeda," tõi ta näiteks. "Teine asi on see, mida ülikool teeb või mida linn saab teha – näiteks kuidas päikeseenergia kaudu jalgrattateid valgustada – see on täiesti uus asi, mida paljud pole näinud."

Soe ütles, et Tallinnas on viimase viie aasta jooksul tema arvates kõige suurem muutus kõikvõimalike esmatarbekaupade logistika – toidu ja valmiskaupade kiire kojutoimetamise võimalus. 

"Kui veel viis aastat tagasi oli absurdne mõelda, et sa võid kõik koju tellida, siis tänapäeval on see reaalsus, mis teeb näiteks väikese lapse vanematel elu märksa lihtsamaks," tõi ta näiteks võimaluse, et Mustamäel toovad sulle toidu koju robotsõidukid.

"Küsimus on selles, kas see teeb linna paremaks või me õpime uusi tehnoloogiaid kasutama ja selle tulemuseks on ka kõrgepalgalised töökohad jne – tehnoloogia arendus ise on ka protsess," märkis ta. 

Tallinna ettevõtlusameti innovatsioonijuht Toomas Türk ütles, et tema jaoks on innovatsioon eelkõige ahhaa-aspekt, osa millegi õppimisest ja katsetamisest. 

"Tallinnal tervikuna digitaalne infra ja linna kaksikmudel on need suured tulevikku vaatavad sammud, aga väikese asjana näiteks kanalisatsioonikaevude ümber olev markeering "Meri algab siit"," ütles ta, et tähtis on näha ka väikesi asju, mis aitavad elu paremaks muuta. "See on see kogukondlik areng või vaade, et juhtuvad asjad, mis hakkavad pisiasjadest peale."

Jälgimisühiskonda ei pea kartma

Kaevats ütles, et rääkides nn Suurest Vennast ehk hirmust selle ees, et iga meie sammu jälgitakse, on sellega Eestis, sh Tallinnas suures pildis hästi. "Me oleme ise enda andmete omanikud ja kontrollime nende kasutamist. Ma arvan, et "Suure Venna" hirm on meil oluliselt väiksem kui mujal maailmas," ütles ta.

"Üldiselt, inimesed kipuvad arvama, et tark linn on seotud tehnoloogiliste vidinatega, aga tegelikult on see mõtteviis. "Suure Venna" hirmu saab jooksvalt vähendada, me ei loo juurde jälgimise ühiskonda ja inimeste turvalisus on tagatud – võtmekoht on see, et me ise reguleerime seda," kommenteeris Kaevats.

Velve lisas, et näiteks turvakaamerate puhul, mida Ülemiste linnakus on väga palju, on oluline nende kasutamise läbipaistvus.

"Meil on nendele ligipääs piiratud arvul inimestel ja me ei tegele inimeste vaatamise ja jälitamisega, vaid kui on vaja, saame võtta lindistuse ajaloo või rakendada neid tarkade lahenduste kasutamisel," rõhutas ta, et oluline on selgitada inimestele ka seda, milleks kaamerat kasutatakse ning et selle taga ei pruugi tegutseda inimene, vaid see võib olla ka nutikas masin.

Soe ütles, et arvutid ei hakka linnakeskkonda juhtima üleöö. "Kui me kümme aastat tagasi rääkisime, et meil on smartphone ja smart city, siis täna me ei pea enam ütlema "nutitelefon", sest see on standard. Linnaga on samamoodi, et järk-järgult on digitaalset komponenti rohkem," sõnas ta, et digitaalsed võimalused asjaajamisel tunduvad meile praegu juba elementaarsed, aga mujal maailmas see nii pole.

"Eesti riigis on meil baaslähenemine, et kardinad on eest ära võetud ja kõik näevad sisse ning kui inimestele selgitada, kuidas digilahendused toimivad, siis saavad kõik sellest aru," ütles ta. "Aga teisest küljest, kõik andmed, mis sa interneti brauserisse sisestad, on nähtavad. Kui ma guugeldan mingit märksõna, siis on oluline mõelda ka sellele, et ma ise saan oma tegevust juhtida proaktiivsemalt. Tallinna mudel on see, millest on palju õppida – kõik vaatavad avaliku sektori poole, kes loob "Suurt Venda", aga tegelikult on võti meie enda käes."

Kollist, kes on ka ise olnud X-tee projekteerimise ja ehitamisega tihedalt seotud, ütles, et digitaalsete andmete asjus tuleb olla siiski ka ettevaatlik ja vajadusel umbusklik, sest sellega on alati seotud ka nõrgad kohad. 

"See on temaatika, kus "Suure Venna" tekkimine ja vaoshoidmine ning temaga koos elamine on asi, kus iga inimene peab vastutust tundma ja aru saama, mida ta teeb. Kõik inimesed ei mõtle selle peale ja siis võivadki nendega juhtuda väga ebameeldivad asjad," lisas ta.

Kuidas tabada linna hing?

Kollist ütles, et kui "Õigekeelsussõnaraamatu" järgi tähendab funktsionaalsus täiuslikkust, siis "Võõrsõnade leksikon" ütleb, et funktsionaalne on "otstarbekas, toimiv".

"Funktsionaalsus linna puhul on see, millest me targa linna lahenduste puhul räägime, aga otstarbekus ja toimivus on veel midagi muud. Linnaruumi puhul on samamoodi, et kuskilt tekib linna hing – see, et inimesed tahavad siin olla ja tegutseda, ja just selle funktsionaalsuse äratabamine on veel olulisem kui need abivahendid, mis kaasaegset linna luua aitavad," rõhutas ta.

"Kui palju siis arvutid juhivad tallinlasi iga päev?" uuris Neeme Raud.

Türk vastas, et linnakeskkonnas on meil tehnoloogiate osas tihe seos linna ja riigi tasemel. "Linn kasutab neid samu tehnoloogiaid mis riik – linna turvalisuse tase on sama kõrge nagu riigis tervikuna. Küsimus on selles, mis on linlase vajadus. Näiteks kui tal on vaja lapsi lasteaeda panna või planeerida oma igapäevast teekonda, siis ta saab neid võimalusi kasutada ehk riigi turvalisuse tase aitab meil olla maailmas digitaalselt paremini toimiv linn."

Kaevats tõi välja, et parim teenus on selline, et sa isegi ei tea, et sa selle said ning sellega kaasneb bürokraatia märkimisväärne vähenemine. "Meie eesmärk on järgmise kümne aasta jooksul automatiseerida kõik rutiinsed tegevused – kui sul on põhimõtteliselt õigus selle teenuse saamiseks, siis sa selle ka saad."

"Kohaliku omavalitsuse ja ka riigi teenus võiks olla nagu valgusfoor, mida inimene võtab iseenesestmõistetava asjana, alates näiteks ranitsatoetusest kuni mingi kogukonda toetava projektini – kõik need võiksid olla nähtamatud teenused ja see on eesmärk, mille poole liikuda," ütles ta.

Türk lisas, et näiteks uue linnakodaniku, lapse sünd on üks selliseid näiteid, mis toimivad nii, et värske lapsevanem ei pea bürokraatiasse süüvima.

Ilusad paberid ei aita

Velve rõhutas, et tänapäeval on kaasav kogukond see, millega linnad peavad hakkama arvestama. "See tähendab, et inimesed saavad pakkuda oma ideid, näiteks seda, milliseid teenuseid nad tahavad linnaruumis näha ning linnal peab seal taustal toimima protsess, kuidas seda juhtida," ütles ta, et inimeste jaoks on oluline näha, et kõik need ideed võetakse arvesse ja protsess lükatakse liikuma. 

Kollist lisas, et kaasav eelarve on kindlasti selline toiming, mille puhul võib loota, et sealt tulevadki sellised asjad, mida kogukond tahab. "Aga suur planeerimine ja killustatuse vältimine peab ka olema. On selge, et kui mingi kogukond tahab liivakaste ja koerte jalutusväljakuid, siis seda tuleb teha, sest inimesed tunnevad end paremini, aga on mingid strateegilised jooned, millega tuleb arvestada."

Kaevats märkis, et Eestis puudub tegelikult stateegilise planeerimise kultuur ning on omajagu teemasid, mille üle peavad otsustama ka eksperdid. "Ilusaid pabereid võib ju kirjutada, aga kui otsused sünnivad tagatoas arusaamatutel põhjustel, siis tekib probleem," ütles ta. 

Türk sõnas, et kaasatuse puhul on linna parimad näited just uute algatuste ja toetamine ning koostööplatvormid: näiteks filmilinnak; rohepööre ja paljud üritused, nagu näiteks Tallinn Music Week ja Robotex.

Soe lisas, et tänapäevaste vahenditega on võimalik kogu protsess disainida selliselt, et see ei suurenda halduskoormust. "Aga kõigepealt on vaja koondada kokku kõik andmed, mille põhjal otsustada – asi algab sellest, et meil on olemas plaan, mida me tahame. Tallinn 2035 strateegia on arusaadav visioonitekst, mis tuleb kanaldada praktikasse," ütles ta. 

Kaevats lisas, et küsimus ei ole mitte niipalju rahas, vaid selles, kas uued mõtted mahuvad pähe või mitte: "Kaasaegse linna planeerimine on midagi muud kui see, et Le Corbusier’ (kaasaegse linnaplaneerimise "isa" – toim.) pimedas tagatoas tõmbab sirgeid jooni ja otsustab kõik ära," rõhutas ta.

Head ideed tulevad ka tavainimestelt

Velve märkis samuti, et Tallinna 2035 arengustrateegia on inspireeriv dokument. "Aga ma leian, et tegelikult, linn võiks astuda sammu edasi – teha konkreetse tegevuskava ja panna paika mõõdikud, näiteks linna elanike rahulolu, nii et me saame reaalajas aru, et oleme eesmärgi poole liikumas." 

Kollist ütles, et suurest strateegiast võiks valida välja 10 ideed, mis on eelarvega kaetud ja liikuda sihikindlalt nende teostamise suunas, näidates igal aastal konkreetset edasiminekut. "Reaalsus on paljuski ka raha taga, aga minu mõte on see, et unistused saaksid katte ja me hakkame samm-sammult sinna poole liikuma."

Kollist ütles, et innovatsioonikomisjon üldjuhul ei saa sisendit linnavalitsuselt.

"Me katsume ise mõelda, mis võiks Tallinnale hea olla ja anda oma sisendi linnavalitsusele edasi. Innovatsioonikomisjon tegi Tallinnale innovaatiliste lahenduste ideekaardi, mille mõte on see, et me ei haju ideedega laiali, vaid leiame kümmekond kandvat ideed, mida proovime ellu viia, et teha midagi uutmoodi, muuta linnas elu paremaks."

Ta tõi näideteks kergliiklusteede ehitamise; kogukondliku põllumajanduse, veetrammi, vaba interneti, isesõitvad autod, kesklinna ja sadama ühendamise idee. 

Soe kommenteeris, et tänapäeval pole ideedest puudust, sest nende hankimiseks ei tule enam läbi lugeda pakse raamatuid, vaid piisab internetist linnaarengute jälgimisest, aga küsimus on pigem ajastuses ja teostuses. 

"Me peame järjest rohkem liikuma selles suunas, et meil oleks tulevikuplaanid ja me oleksime kiired, probleem tuleb üritada defineerida ning seejärel hakata seda lahendama kaasamise kaudu. Ma arvan, et täna on raske otsustada, millised on need kümme suurt ideed, vaid me peame olema pidevalt paindlikud," märkis ta, et head ideed ei tule tänapäeval ainut teadlastelt ega IT-spetsialistidelt, vaid eelis võib olla igal avatud teadmiste ja vaatega inimesel.

Laadimine...Laadimine...