VIDEO: Eesti inimeste oodatav eluiga on tõusnud enam kui üheski teises EL riigis

"Mitmed tervisenäitajad on paranenud, kuid teravaks probleemiks on ebavõrdsus tervises nii soo, sissetuleku, hariduse kui piirkondade lõikes. Nii elavad näiteks madala haridusega mehed keskmiselt 8,5 aastat vähem kui kõrgharidusega mehed," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Pilt: Albert Truuväärt
Tervis Eesti

VIDEO: Eesti inimeste oodatav eluiga on tõusnud enam kui üheski teises EL riigis

Toimetaja: Sandra Lepik

"Mitmed tervisenäitajad on paranenud, kuid teravaks probleemiks on ebavõrdsus tervises nii soo, sissetuleku, hariduse kui piirkondade lõikes. Nii elavad näiteks madala haridusega mehed keskmiselt 8,5 aastat vähem kui kõrgharidusega mehed," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Eesti inimeste tervis sõltub väga suurel määral soost, haridusest, sissetulekust ning elukohast. Rahvastiku tervisenäitajate parandamiseks tuleb vähendada ebavõrdsust tervises, et ka majanduslikult kehvemal järjel olevad inimesed saaksid elada kauem tervena ning panustada aktiivselt ühiskonda, selgub Euroopa Komisjoni koostatud Eesti terviseprofiilist. 

Ülevaatest selgub, et Eestis on erinevused sotsiaalmajanduslike rühmade tervises ühed suuremad ELis. "Eesti on suhteliselt madalate tervishoiukuludega saavutanud võrdlemisi häid tervisetulemusi. Mitmed tervisnäitajad on paranenud ja oodatav eluiga tõusnud enam kui üheski teises EL riigis, kuid teravaks probleemiks on ebavõrdsus tervises nii soo, sissetuleku, hariduse kui piirkondade lõikes. Nii elavad näiteks madala haridusega mehed keskmiselt 8,5 aastat vähem kui kõrgharidusega mehed," ütles Kiik. 

Inimeste heaolu sõltub tervisest

"Eesti riigi areng ja inimeste heaolu sõltub otseselt meie inimeste tervisest. Kuid me ei suuda saavutada paremaid tervisenäitajaid, kui me ei tegele ebavõrdsuse probleemiga. Selleks, et inimeste keskmine oodatav eluiga võiks kasvada, peame keskenduma eelkõige just haavatavamatele sihtrühmadele ja aitama järele neid, kes on kehvemas olukorras."

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemetsa sõnul on OECD-ga koostöös tehtud terviseprofiilid komisjonile väärtuslik andmete, oskusteabe ja parimate tavade allikas, mis loodetavasti aitavad kaasa nii riikliku poliitika kujundamisele kui koostööle EL tasandil.

"Kogu Euroopas hinnatakse üheks suuremaks ohuks rahvatervisele vaktsiinikõhklust. Samuti on jätkuvalt kõikjal probleemiks tervishoiuteenuste kättesaadavus," ütles Keit Kasemets. "Kogu ELis on paljulubavaid näiteid tervishoiutöötajate ülesannete muutumisest, eelkõige seoses õdede ja proviisorite rolli suurendamisega. Samuti pakuvad digilahendused võimalusi tervise edendamiseks, kui digiüleminekus ei jäeta kõrvale neid, kellel ligipääs tehnoloogiale või digikirjaoskus väiksem. Paljud neist probleemidest on aktuaalsed ka meil Eestis."

Eestis kulutakse tervishoiule inimese kohta 1559 eurot, mida on ligi kaks korda vähem kui EL-is keskmiselt (2884 eurot). Seejuures tasuvad Eesti inimesed omaosalusena tervishoius 23,6% kogukuludest, ELis keskmiselt on omaosalus 15,8%. Samuti on Eestis ravikindlustusega püsivalt katmata suur osa elanikkonnast, samas kui enamikus EL riikides on ravikindlustus universaalne, selgub ülevaatest.

Oodatav eluiga on kasvanud

Kuigi Eesti inimeste oodatav eluiga on kasvanud, püsivad suured erinevused nii soo, haridustaseme kui piirkondade lõikes. Näiteks elavad naised Eestis 9 aastat kauem kui mehed (EL-is keskmiselt 5,2 aastat). Näiteks Tartumaa inimesed elavad aga 4,5 aastat kauem kui Ida-Virumaa inimesed.

Ligi pool kõikidest surmadest Eestis on tingitud riskikäitumisest, EL-is keskmiselt 39%. Ligikaudu 7300 surma aastas on tingitud peamistest riskiteguritest – alkoholi- ja tubakatarbimisest, tasakaalustamata toitumisest ja vähesest füüsilisest aktiivsusest.

Enda tervist heaks hindavate inimeste osakaal on Eestis üks Euroopa madalamaid ning madala ja kõrge sissetulekuga inimeste hinnangutes on suured erinevused. Enda tervist hindab heaks 53% inimestest, ELis keskmiselt 65%. Inimeste enda tunnetatud katmata ravivajadus on Eestis suurim. 11,8% Eesti inimestest leiab, et nende tervishoiuvajadused on rahuldamata, Euroopas keskmiselt 1,7%. Selle peamise põhjusena nimetatakse pikki ravijärjekordi.

22. jaanuaril avaldatud Eesti Terviseprofiili tutvustuses selgub, et oodatav eluiga on Eestis pikenenud alates 2000. aastast rohkem, kui üheski teises EL-i riigis. See tuleneb peamiselt südame isheemiatõvest ja insuldist tingitud surmade vähenemisest. Siiski elavad naised keskmiselt üheksa aastat kauem kui mehed, mis on Euroopa kolmas sugudevaheline erinevus. 37 protsenti Eesti meestest ja 9 protsenti naistest teatas episoodilisest rohkest alkoholitarbimisest. Võrdlusest ilmneb märkimisväärne erinevus sugude vahel, toob välja uuring.

Kõrge suremus südamehaigustesse 

Viiendiku surmadest põhjustab südame isheemiatõbi, millesse sureb Eestis 252 inimest saja tuhande elaniku kohta. See on kaks korda kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

SA Võrumaa Arenduskeskus juht Kadri Kangro märkis oma ettekandes, et Põlvas, Võrumaal ja Valgamaal vähendab tervena elatud aastate hulka madalam haridus, väiksem sissetulek ning asjaolu, et talentidel pole kohapeal rakendust.

"Ülikoolide filiaale pole, oleme doonorid teistele piirkondadele. Jäävad vaid need, kes ära minna ei saa, mistõttu on erivajadustega inimeste hulk suurem," muretses ta.

Satistikast nähtub, et Võrumaal sündis mullu 330 last ning prognoositavalt elavad nad tervena vaid 46 aastat. Läänemaal sündivatel lastel on sarnane prognoos kümme aastat pikem.

"Kaotame 76 last ühes aastakäigus, kuna tervena elatud eluiga on sedavõrd lühem," tegi Kangro selle põhjal järelduse. Kuna sündivust tõsta on raske, sest paljud kohalikud on vanemad inimesed, saab tema sõnutsi vaid väärindada vanemas eas elatud aastaid.

Eesti terviseprofiil valmis Euroopa Komisjoni, OECD ning Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitika vaatluskeskuse algatuse "Terviseolukorrast Euroopa Liidus" raames. Algatuse eesmärk on muuta tervisesüsteemide ülevaated, valdkondlikud ekspertteadmised ja parimad praktikad hõlpsalt kättesaadavaks, et aidata kaasa tõenduspõhisele poliitikakujundamisele.

Laadimine...Laadimine...