VIDEO! Haukanõmm: Tallinna tulevik on liikumisvõimaluste mitmekesisus

„Eeltingimused peavad olema loodud väga head – sõitmine on ohutu ja mugav, et jalgrattatee ei lõpeks järsku ära, vaid jalgrattakoridor viib näiteks ülemistelt Kalaranda läbi Kadrioru ja sadamaala,“ rääkis kesklinna linnaosa vanem Monika Haukanõmm saates „Pealinn luubi all“.

Pilt: Rene Suurkaev

VIDEO! Haukanõmm: Tallinna tulevik on liikumisvõimaluste mitmekesisus

„Eeltingimused peavad olema loodud väga head – sõitmine on ohutu ja mugav, et jalgrattatee ei lõpeks järsku ära, vaid jalgrattakoridor viib näiteks ülemistelt Kalaranda läbi Kadrioru ja sadamaala,“ rääkis kesklinna linnaosa vanem Monika Haukanõmm saates „Pealinn luubi all“.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on auto tema jaoks auto puhas tarbeese. „Ma iga päev kasutan seda palju – käin temaga tööl, lähen töölt ära ja teen töösõite autoga,“ lausus ta. „Mõnele ilmselt on see veel ka staatuse küsimus, kui vaadata eriti neid, kes tänavatel halvasti liiklevad ja kes ei taha liikluseeskirjadest kinni pidada – näiteks sõidavad Corvette’iga teisele autole külje pealt sisse, otsustades kiirendust teha.“

Haukanõmm ütles, et kui perel käib näiteks laps ühes linnaosas lasteaias ja kool on teises ning töökoht hoopis kolmandas kohas, siis tähendab see, et isegi parima tahtmise juures ei ole kõiki neid sõite väga mugavalt ühistranspordiga võimalik ära teha.

„Ma usun sellesse, et auto on siiski tarbeese, aga väga palju on võimalik ära teha ka selleks, et see võib-olla muutuks järjest vähem vajalikuks tarbeesemeks,“ lausus ta.

Haukanõmme sõnul peame muutma oma ühistransporti selliseks, et see vastaks sõitjate ootustele ja vajadustele, et oleks mugav ja puhas, et oleks kiire jne. „Pisikesi asju saab kindlasti teha, aga loota seda, et me saaksime päris autovabaks linnaks – sellist eesmärki ei maksa panna,“ arvas ta.

Märksõnaks on mitmekesisus

Haukanõmm lausus, et märksõnaks on ikkagi mitmekesisus. „Kui sul on palju erinevaid valikuvõimalusi – väga hea transpordiühendus, näiteks need juba loodud bussirajad; see, kui bussiga on sisuliselt kiirem tulla kesklinna kui autoga, siis võib-olla mõni inimene hakkab mõtlema ja võib-olla järgmist sihtgruppi kõnetab näiteks jalgratas,“ mõtiskles ta.

Haukanõmme sõnul sõidavad inimesed jalgrattaga selleks, et rohkem liikuda, tegeleda tervisespordiga. „Eeltingimused peavad olema loodud väga head – sõitmine on ohutu ja mugav, et jalgrattatee ei lõpeks järsku ära, vaid jalgrattakoridor viib näiteks ülemistelt Kalaranda läbi Kadrioru ja sadamaala,“ sõnas ta.

Klandorf ütles, et Tallinnas käib 5000 kuni 6000 inimest väljastpoolt linna siia tööle ning enamik neist tuleb autoga, ummistades Tallinna teid ja kasutades Tallinna infrastruktuuri. „Loomulikult reguleeritakse autostumist paljudes riikides automaksuga,“ märkis ta.

Haukanõmm lisas, et tõkkepuu võib ju ette panna, aga paratamatult ei too see ilmselt väga palju head kaasa. „Üks lahendus on see, et erinevad omavalitsused, kes ümber Tallinna paiknevad, peaksid omavahel koostööd tegema ja püüdma leida lahendust, kuidas me võiks jõud ühendada. Siis võib-olla hakkab olukord paranema,“ sõnas ta.

„Meil on tegelikult häid näiteid juba olemas – näiteks Viimsiga on meil bussiliin ühendatud ning inimene saab ühe bussiga sõita ega pea ümber istuma,“ sõnas ta. „Seni kuni inimesel on ebamugav ühistransporti kasutada, ei koli ta sinna bussi ümber.“

„Me võime seda vaadata ka hoopis laiema pildina, mitte rääkida ainult autostumisest. Küsimus on selles, kus on töökohad – miks need inimesed tegelikult liiguvad ühest omavalitsusest teise. Kui kõik töökohad kipuvad koonduma Tallinnasse, võib-olla kesklinna, siis on see paratamatu,“ lisas linnaosavanem.

Tallinna rattastrateegia pole ainult paberil

Tallinnas on omajagu piirkondi, kus jalgratta või lapsevankriga liikumine on tänapäevaselt mugav, näiteks Mustamäel on teekünnised ilusti maha laotud. Kriitikud ütlevad, et siiani puudub ühtne jalgrattavõrk, et ühest linnaotsast teise liikuda. Kuigi näiteks Reidi tee ja Soo tänav on head ühenduskohad. Kuidas linnal tuleviku poole liikumine läheb?

Haukanõmm ütles, et Tallinnas on vastu võetud rattastrateegia 2008–2018. „Me oleme kuulnud ka kriitikat juba, et see on ainult paberil. Ma ei taha kindlasti sellega nõustuda. Rattastrateegia on väga tihedalt seotud sellega, et see on alus ka erinevate planeeringute tegemisel. Ja päris palju on juba ka tehtud,“ sõnas ta.

Haukanõmm ütles, et tervet linna katvad rattakoridorid ongi selle strateegia eesmärk: „Meil on olemas Reidi tee, mis võiks ja peaks ja ongi lähema aja jooksul juba ühendatud Kalarannaga, teisele poole läbi Kadrioru on juba tegemisel näiteks ühendus Filtri teega ning järgmise sammuna Ülemiste ühisterminaliga. Või kui me tuleme Piritalt või Viimsi poolt, et me saaksime sõita näiteks Kalamajja,“ selgitas ta.

„Kui me kõiki suuremaid objekte planeerides võtame seda arvesse, et me ehitame sinna ideaaljuhul rattatee või eraldame rattaga sõitmiseks ruumi ja tulevad rattarajad, see on ka üks lahendus,“ sõnas ta. „Aga ülejäänud infrastruktuur peab ka järele tulema – kuhu me oma ratta paneme turvaliselt jne. Et koolide juures oleks rattaparklad olemas, töökohtade juures, mitte ainult oma maja või korteri juures.“

Klandorf lisas, et rattastrateegiast rääkides kiputakse seda sageli kontekstist välja rebima. „Üldine kontekst on liikuvus Tallinna linnas. Me saime rattastrateegia kõige esimesena valmis, sest selle järele oli nõudlus. Loomulikult kõike kohe ei saa, aga me peame arvestame paljude asjadega,“ sõnas abilinnapea.

Arvestada tuleb kõigiga

„Me peame arvestama nii jalakäija, lapsevankri kui ka väikeste lastega. Ja nüüd on ju ka elektritõukerattad – täna on neid Tallinnas rohkem kui jalgrattaid, aga see on hoopis teine liiklemisvahend. Hoopis teised kiirused ja ohutus,“ sõnas ta.

Kõik see nõuab rahalisi vahendeid, ka ühendused ümberkaudsete valdadega. „Samas on meil hea näide, kuidas me tegime koos Viimsi vallaga Pirita teed, ja oleme ka teiste valdadega teinud mõned ristmikud ära koos, see töö käib,“ ütles Klandorf.

„Rattateid, mis tulevad Tallinnasse sisse teistest valdadest, oleme ühendanud Tallinna kergliiklusvõrgustikku ja kui keegi ütleb, et seda võrgustikku ei ole, siis see on täitsa vale jutt,“ sõnas ta. „Juba enne rattastrateegiat, palju varem kui aastal 2018, oli meil selge plaan, et teeme niisugused rattateed, millega on võimalik ümber linna liigelda. Et Haaberstist sõidad läbi Kopli Piritale ümber linna. Selleks me tegime Haaberstisse Õismäele raudtee muldkehale jalgrattatee, mis läks Harku kaudu ja kulges Koplisse välja ning me ühendame neid niipidi.“

Klandorfi sõnul on Liivalaia tänav küllalt lai tänav, kuhu linnal on kavas teha jalgrattale eraldi teed.

„Minu meelest peavad Tallinnasse kõik ära mahtuma – see tähendab seda, et me peame olema üksteise vastu viisakad, me ei pea riidlema üksteisega, me peame otsima lahendusi, Tallinna linn ja linnaosad on alati valmis inimesi ära kuulama,“ sõnas Klandorf.

Laadimine...Laadimine...