VIDEO! Hololei: Rail Baltic tagab Eestile parema ühenduse Euroopaga

"Kõige olulisem transpordiprojekt Rail Baltic tagab parema ühenduse Euroopa Liidu siseturuga ja vähendab ökoloogilist jalajälge," ütles Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.

Pilt: Scanpix

VIDEO! Hololei: Rail Baltic tagab Eestile parema ühenduse Euroopaga (3)

Enn Tosso

"Kõige olulisem transpordiprojekt Rail Baltic tagab parema ühenduse Euroopa Liidu siseturuga ja vähendab ökoloogilist jalajälge," ütles Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.

Hololei sõnul peab pingutama, et projekt saaks õigeaegselt valmis. "Olen optimist ning näen positiivseid arenguid tänavu tänu majandus- ja taristuministeeriumi pingutustele," ütles ta.

Hololei rõhutas, et strateegiline planeerimine on transpordis hädavajalik ning valikute tegemine seega mõnikord keeruline. "Alati pole küsimus ainult rahas, vaid laiemalt ressursis," osutas ta.

Hololei tõdes, et mõistlikud ja asjalikud otsused põhinevad alati analüüsil, mis on efektiivsem, kui pelgalt kõhutundel otsustamine. "Transpordisüsteemi arendamisel peab vaatlema keskkonda, sest veerand kõigist kasvuhoonegaasidest tuleb transpordist, eriti maanteedelt. Ilma keskkonnajalajälge vähendamata ei saa sektor kasvada, ühiskondlikud ootused on muutunud," rääkis ta.

Hololei tõi välja ka, et uus keskne teema on transpordisektori vastupanuvõime tõstmine. Tema sõnul on koroonakriis tõestanud vajadust tagada normaalset transporti ning seega peab sektor muutuma vastupidavamaks. "See polnud veel pool aastat tagasi teemaks, ent täna juba on," ütles ta.

Hololei märkis, et pandeemiaga kaasnevad arengud võivad muuta meie kümne aasta transpordipoliitikat.

Rahastamisest rääkides osutas ta, et see on otseselt seotud rohepöördega ning ühtse siseturu toimimise ja piiriüleste ühendustega. "Transpordimaksud peaksid töötama põhimõttel: saastaja maksab," rõhutas ta. Hololei tõi välja positiivse arenguna plaani luua miljon elektriautode laadimisjaama Euroopas kümne aasta jooksul.

Siiski tõdes Hololei, et transpordisektor sai kriisist räsida kõige enam ning võtab mitu aastat, et jõuda kriisieelsele tasemele. "Eesti kasutab võimalusi ja esitab projekte, et raudtee viia üle elektrile ja arendada ühistransporti ning muuta autotransport jätkusuutlikuks," sõnas ta.

Küsimusele, kuidas ta ise igapäevaselt liigub, sõnas Hololei, et elab töökohale sedavõrd lähedal, mis võimaldab jalgsi liikuda. Ta osutas siiski probleemile, et kõnniteedel liigub viimasel ajal sedavõrd palju erinevaid liikureid, mis muudab jalakäija liikumise ebaturvaliseks.

Hololei avaldas siiski lootust, et igale liikumisviisile leitakse tulevikus oma rada, sest puhas õhk on kahtlemata pingutust väärt ning autosid täis südalinna ei soovi keegi.

Elektriautosid saab nüüd ruttu laadida

Hololei osutas, et alternatiivsete kütuste puhul peame arvestama, et elektriautosid on 0,5 protsenti, kuid probleem on laadimises ning pikemaid sõite ei saagi nendega teha. "Küll aga on elektriauto hea lahendus linnas liiklemiseks," sõnas ta. Aku tootmise puhul on probleemid nii tootmine kui utiliseerimine, millega kaasneb keskkonnakahju, mistõttu me peame Hololei sõnul vaatlema ka neid aspekte peale kasutamise perspektiivikuse. Ta tõi välja hoopis vesiniku kasutamise, mis veel paar aastat tagasi oli nišilahendus, kuid nüüd juba tõsine alternatiiv.

Kui räägime transpordi puhul turvalisusest, siis lisandub praegu terviseohutuse küsimus. "Rohkem au sisse tulevad tõuksid, sest inimesed kardavad ühistransporti," sõnas ta. Hololei osutas, et kui ühistransporti pole ka võimalik kasutada ülekoormuse tõttu, siis peame leidma alternatiivi.

Indrek Gailan MKM-st sõnas, et Eesti oli pioneer elektriautode laadimisjaamade loomisel. Ta viitas, et riiklikult rajatud laadimistaristu erastati. Ta avaldas arvamust, et elektriautode arvukus kümnekordistub mõne aasta jooksul, sest CO2 jalajäljest moodustab maanteetransport kaks kolmandikku.

"Kui viis aastat tagasi laeti akut tund-kaks, siis täna on tsükkel lühike. Viie või kümne minutiga saad auto sajaks kilomeetriks laetud, mis vähendab survet kortermajade juurde taristu rajamiseks," sõnas ta. Gailan ei pidanud reaalseks, et suure kortermaja juures oleks laadimistaristu sadade pistikutega.

Ta viitas küll, et korterelamud saavad renoveerimise käigus taotleda laadimistaristu loomist, kuid see ei saa siiski olla massiline. "Mingi osa laadimisest saab toimuda kodu või töö juures, kuid suurema osa laadimisest toimub siiski jaamades," sõnas ta.

ITF-i peasekretär Young Tae Kim rõhutas, et valitsused peaksid lähenema transpordipoliitika väljakutsetele süstemaatiliselt ja pikaajaliselt. "Rakendama peaks tõenditel põhinevat ja selgete eesmärkide saavutamiseks ühtset poliitikat," sõnas ta.

MKMi transpordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Johann Peetre tutvustas, kuidas transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 koostamine toimus. Ta osutas probleemidele, kuidas ühtlustada kohalike inimeste vajadused ning Euroopa Liidu nõudmised. "Eesmärk on nüüd arenguvale koguda kommentaare ning selle aasta lõpus see esitada," sõnas ta. "Peamine probleemkoht ongi keskkonnaaspekt, mille arengukava peab lahendama."

"Transport moodustab suure osa Eesti energiatarbimisest ja kasvuhoonegaasidest. Esimesel kohal on eraautod, siis veokid ja bussid," märkis Peetre. Seega on tema sõnul selge, et kasvuhoonegaase tuleb  vähendada 23-38 protsenti kümne aasta jooksul, vastasel juhul peame hakkama keskkonnakvoote juurde ostma.

Eesmärk on vähendada kasvuhoonegaase

Peetre osutas, et lahendus on ühistranspordi arendamine, mis praeguses terviseolukorras pole kerge. Teine võimalus, mida paralleelselt teha, on tõsta raudtee kiirust, kuid see eeldab infrastruktuuris muudatusi.

"Maanteede arendamisel on peamine kaalutlus ohutus, et me ei peaks liigeldes kartma oma elu pärast," märkis ta.

Meretranspordi eesmärgiks on saada Eesti lipu alla vähemalt 50 laeva. Lennunduses on eesmärk kaubatranspordi ja regulaarliinide kasvatamine.

Peetre osutas, et kavas on liikuvusameti loomine, millega majandada riigi taristut kõige efektiivsemalt – kogu juhtimine peaks toimuma ühest ametist.

"Toetame erineva kergliiklustaristu arendamist, loome erinevaid sõlmpunkte ja pöörame tähelepanu tervikteekonnale," ütles ta. 

Aas: inimesed soovivad nutikat ühistransporti

"Läbivaks teemaks on targad lahendused, roheline ja turvaline transport. Eesmärk on arendada ühistransporti ning muuta kaubavedu efektiivsemaks suunates rohkem kaupu maanteelt raudteele," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Aas osutas transpordi ja liikuvuse arengukava tutvustamisel, et kuigi kogu maailm on täna tervisekriisis, peame pöörama tähelepanu oma pikaajalistele püüdlustele ning eriti sellele, et kogu Euroopa jõuaks kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks. "Peame tegema rohkem ja kiiremini juba sel kümnendil. Eesti on 70-protsendilise kliimaneutraalsuse eesmärgiga eeskujuks kogu Euroopas," sõnas ta.

Minister rõhutas ka seda, et kuivõrd me oleme mererahvas,  siis tuleb säilitada ja arendada merendust, mille kaudu toimub praegu üle poole kaubavahetusest.,

ITF-i uuringu "The Future of Passenger Mobility and Goods Transport in Estonia" (Reisijate ja kaupade veo tulevik Eestis) lähteülesandeks oli analüüsida väljakutseid ja võimalusi, millega Eesti transpordisüsteem silmitsi seisab, ning teha kindlaks riigi vajadused infrastruktuuri ja reformide osas. Projektiga koguti andmeid, analüüsiti teiste ITF-i liikmesriikide praktikaid ja kasutati kvantitatiivset modelleerimist Eesti transpordisüsteemi erinevate stsenaariumide uurimiseks. Tulemused peaksid aitama Eestil arendada kvaliteetsemaid transpordi lahendusi enda inimestele ja ettevõtetele. ITF-i uuring oli osa Eesti uue transpordi- ja liikuvuse arengukava väljatöötamisest aastateks 2021-35.

 

 

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...