VIDEO JA FOTOD! Indrek Saul oma isast Peetrist: ta andis kustumatu jälje estraadimuusikasse

Kadrioru luigetiigi lähistel asuvalt rööbasteelt saadeti liinile Eesti estraadimuusika maestro Peeter Sauli mälestuseks nimetatud tramm. Sellega jätkas Tallinna Linnatranspordi AS populaarset muusikatrammide projekti.

Pilt: Albert Truuväärt

VIDEO JA FOTOD! Indrek Saul oma isast Peetrist: ta andis kustumatu jälje estraadimuusikasse

Juuli Nemvalts

Kadrioru luigetiigi lähistel asuvalt rööbasteelt saadeti liinile Eesti estraadimuusika maestro Peeter Sauli mälestuseks nimetatud tramm. Sellega jätkas Tallinna Linnatranspordi AS populaarset muusikatrammide projekti.

14images

Peeter Sauli poeg Indrek, kes väisas trammi pidulikku avamist sõnas, et isa elas 30 aastat siin Kadrioru pargi lähedal. "Usun, et omal ajal käis ta trammide küljes ka rippumas," muheles Indrek Saul isa meenutades. "Tekst trammi sees ütleb väga ilusasti isa kohta, et ta andis oma kustumatu jälje estraadimuusikasse, nii kergemuusikasse, swingi kui ka jazzi oma arranžeeringutega ja oma töökusega. Imestan tema suutlikkust, tohutu produktsioon: 1500 salvestust, 5000 partituuri," rääkis poeg.

Küsimusele, milliseid väärtusi isa talle õpetas, vastas Indrek Saul, et kindlasti töökust. "Minu mälestused noorpõlvest on sellised, kuidas juba kell viis hommikul hakkasid isa kabinetist vaiksed klaverihelid kostma, kui ta tegeles oma arranžeeringutega. Kui mina kell seitse üles tõusin, et kooli minna, oli temal juba päris pikk tööpäev seljataga," meenutas Indrek Saul.

"Isa oli hästi nõudlik, nõudis kvaliteeti ja täiuslikkust endalt ja teistelt, oli väga järeleandmatu ja see on midagi, mida olen temalt kaasa saanud. Kui ta oma arranžeeringuid tegi, võis ta lõpmata arv kordi mõnda käiku, akordi või kooskõla lihvida, kuni ta sellega lõpuks rahul oli."

Tallinna linnavolikogu aseesimees Toivo Tootsen ütles avamisel, et eriliselt hea meel on täna teele saata Peeter Sauli nimelist trammi, sest eile oli Tallinna päev ja Peeter Saul oli Tallinna aukodanik.

"Olen töötanud Peetriga koos varasemalt Eesti Raadios üle paarikümne aasta. Ma ei mäleta vanasti ühtegi Eurovisioni lauluvõistlust, mille möödumisel oleks läinud aega rohkem kui kaks nädalat, kui olid valmis kõigi populaarsete laulude orkestriseaded ja Eesti fonoteeki salvestatud. Peeter oli tohutu töövõimega mees," tunnustas Tootsen.

Tallinna Linnatranspordi ASile on nimeliste trammide liinile saatmine pikem traditsioon ja Peeter Sauli mälestustramm järjekorras juba üheksas. Alates läinud aasta septembrist on igal kuul saadetud liinile muusikatramme, mis on saanud nime Neeme Järvi, Anne Veski, ansambel Smilersi, lõõtsamaestro Heino Tartese, vabaduslauliku Alo Mattiiseni, unustamatu Georg Otsa, igihalja Raimond Valgre ja Eesti levimuusika kuninga Jaak Joala järgi. Lisaks muusikatrammidele sõidab Tallinnas kuus retrotrammi, mis on nimetatud Eestile oluliste riigimeeste ja sõjaväelaste järgi.

20 kaasaegset CAF trammi kannavad populaarseid naisenimesid.

Tallinna Linnatranspordi AS otsustas anda muusikute nimed kaheteistkümnele KT-6 trammile, mille kaasajastamisse investeeriti 2016.-2018. aastal 10,8 miljonit eurot.

 

Trammi teabeaknalt võib lugeda: Peeter Sauli sädelev anne ja autoriteet tegid temast aastakümneteks Eesti estraadimuusika vaieldamatu liidri. Pärast klaveriõpinguid professor Bruno Luki juures sai Peeter Saulist džässivirtuoos, kelle improvisatsioonid nakatasid publikut nii klubides kui ka suurtes kontserdisaalides. Ent Sauli haare oli avaram. Õpingute järel Tallinna Konservatooriumis ning Leningradis maailmanimega Ilja Mussini dirigeerimisklassis kujunes temast läinud sajandi teises pooles üks Eesti estraadimuusika peamisi suunajaid.

Alustades Eesti Filharmoonias ja jätkates 1964. aastal Eesti Raadio estraadiorkestri dirigendina ning 1977. aastast peadirigendina, viis Peeter Saul uuele tasemele nii orkestri kui ka kodumaise eestraadimuusika. Ligi 70-liikmeline koosseis mängis džässi, estraadi, helindeid muusikalidest ning sümfoonilist repertuaari. Sauli taktikepi all musitseeriva orkestriga tegid koostööd kõik tolleaegsed nimekad lauljad, alates dirigendi enda abikaasast Heli Läätsest ja sajandi häälest Georg Otsast, lõpetades tolleaegsete televisiooni menusaadete noorte alustavete solistidega. Saul toetas, õpetas, kui tarvis, kasutas ka karme sõnu, ent tulemuseks oli alati perfektselt esitatud, südamesse minev muusika, milles leidus hinge, sõnumit ja armastust.

Peeter Saul polnud dirigendina üksnes partituuride tõlgendaja, vaid loomingulise inimesena andis ta igale helitööle parima orkestratsiooni, lisades värve ja erinevate pillirühmade koosmõjus sündivaid kordumatuid noodimustreid. Täna hinnatakse tema poolt loodud arranžeeringute arvuks üle 5000 kauni ja kooskõlalise muusikapala, riigiraadio fonoteegist leiab aga ligi 1500 tema juhatusel sündinud salvestist.

Kui räägime Eesti kõrgest muusikakultuurist ning solistide ja pillimeeste professionaalsusest, meenutame tänuga Peeter Sauli ajastut Eesti estraadimaastikul, kust kõik alguse sai.

Laadimine...Laadimine...