VIDEO JA FOTOD! Joobes juhtidele määratud karistused karmistuvad

"Alkoholism on eelkõige haigus. Roolijoodik ei kalkuleeri sõitma asudes, kui karm on karistus või kas on risk vahele jääda. Purjus peaga ei karda keegi trahvi ega vanglat. Eestis on 55 000 alkoholisõltuvusega inimest. Seni, kuni me nende ravimisega ei tegele, probleem ei lahene," ütles Loigo. 

Pilt: Mats Õun
Eesti

VIDEO JA FOTOD! Joobes juhtidele määratud karistused karmistuvad

Jaanika Valk

"Mõned aastad tagasi peatasin ühe sõiduki, mille juht oli päeval osalenud motokrossivõistlustel, õhtul teinud peale sauna mõned õlled ning istunud rooli. Juhi kahetsus oli siiras ja inimlik. Täpselt aasta pärast toimus samas kohas sama juhiga sama juhtum, ainult et promille oli rohkem," ütles politseimajor Sirle Loigo Karskusliidu korraldatud konverentsil. "See on see hetk, kui saan aru, et inimene tegelikult ei hooli."

Loigo sõnul on valmis saadud seadusemuudatuse eelnõuga, mille jõustumisel lõppeb kriminaaljoobes tabatud juhtidel automaatselt tervisetõend ja juhtimisõigus. "Kriminaaljoobes roolist tabatud juht peab hakkama riigile tõestama, et ta on võimeline liikluses osalema," selgitas Loigo olulise seadusemuudatuse jõustumist.

58images

Karskusliidu poolt 2019. aasta tegijaks valitud politseimajor Sirle Loigo sõnul on sellist tunnustust suur au vastu võtta, sest politseiametnikke kiidetakse pigem harva ning eriti alkoholiga seotud teemade osas ollakse rahulolematud. Võitlus alkoholiprobleemide ja nende tagajärgedega on aga politsei jaoks igapäevatöö osa. "Meie näeme neid hetki, kui pidude kõrghetked on möödas ja probleemid, mis siis tekivad, ei ole alati kõige meeldivamad," ütles Loigo.

"Mõned aastad tagasi peatasin ühe sõiduki, mille juht oli päeval osalenud motokrossivõistlustel, õhtul teinud peale sauna mõned õlled ning istunud rooli. Juhi kahetsus oli siiras ja inimlik ning mul oli temast kahju, sest tundus, et tegu oli tahtmatult toime pandud. Täpselt aasta pärast toimus samas kohas sama juhiga sama juhtum, ainult et promille oli rohkem. See on see hetk, kui saan aru, et inimene tegelikult ei hooli ja ta räägib täpselt sellist juttu, mis tema arvates kergema karistuse toob," tõi politseimajor näite oma igapäevatööst. 

Riigikogu liige võis Wismari haigla ees purjus peaga karjuda

Loigo sõnul on süngeid näiteid argipäevast palju. "Näeme inimesi, kes on oma elu purjus peaga ära rikkunud. Noore inimese veekalkvel silmad, kes on just ära tapnud oma parima sõbra ja rikkunud eluks ajaks oma nooruse või noor naine, kes sülitab mu peale ja karjub "kuradi ment", olles ise just üritanud kahe lapsega tagaistmel politsei eest ära sõita. Selliseid olukordi pealt nähes on keeruline käed rüpes pealt vaadata ja mitte proovida seda maailma kuidagi paremaks teha," lisas Loigo.

Loigo sõnul on olukord parem kui 20 aastat tagasi, kui ühiskonna suhtumine oli totaalselt erinev. "Kunagi oli normaalne, et riigikogu liige võis Wismari haigla ees purjus peaga karjuda ja sellest ei juhtunud midagi. Tänane ühiskond ei anna roolijoodikule andeks. Tempel saadab roolijoodikut terve elu, vaatamata sellele, kuidas seda lunastada üritatakse," sõnas Loigo.

Politseimajori sõnul on kogukondlik järelvalve samuti paranenud, kuid leidub siiski ka neid juhtumeid, kus kõrvalseisjad ei anna joobes rooli istunud juhtidest politseile teada. "Enamasti näevad esimestena, et inimesel algavad probleemid alkoholiga, tema sõbrad, lähedased ja kolleegid. Teame kõik, mis juhtus Lihulas ja alati ei olegi võimalik ise sekkuda, aga alati on võimalik politseile teatada," ütles Loigo, et politseile teadaandmine on midagi, mida saavad kõik teha ning tõi näiteks, et Saaremaa õnnetuse puhul nentis kogukond, et joobes juhist küll oldi teadlikult, kuid keegi ei andnud sellest politseile teada.

Kõik sõltlased ravini ei jõua

"Alkoholism on eelkõige haigus. Roolijoodik ei kalkuleeri sõitma asudes, kui karm on karistus või kas on risk vahele jääda. Purjus peaga ei karda keegi trahvi ega vanglat. Eestis on 55 000 alkoholisõltuvusega inimest. Seni, kuni me nende ravimisega ei tegele, probleem ei lahene," ütles Loigo. 

Loigo sõnul on hea tõdeda, et alkoholiga kimpus olevatel inimestel on rehabilitatsiooni võimalus, kuid kõik siiski ravile ei jõua. "Prokuratuur saadab roolijoodikud neljandat aastat rehabilitatsiooni. See on esimene  ja algne samm, kus püüame inimesi psühholoogi abiga mõtlema panna. Rehabilitatsiooni läheb kokku aga ca 15% joobes juhtidest ja see on liiga vähe," ütles Loigo ja lisas, et suurt hulka inimesi pole võimalik ravile saata, sest tõsise sõltuvushäirega inimestel on vaja sõltuvusravi ja psühhiaatrit ning selle teenuse kättesaadavusega on probleeme. "See on koht, kus on vaja riigi abi ja toetust ning raha, et ravile saaks saata rohkem inimesi. Täna on meil kindlasti nõudlus suurem kui pakkumine, mis tähendab, et isegi suure raha eest ei ole võimalik ravi võimaldada," lisas Loigo. 

Politseimajori sõnul on oluline tegeleda sõltuvuse juurpõhjustega ning ainult keeldudega probleemi ei lahenda. "Kõike ära keelates ja seaduseid veel karmimaks tehes seda probleemi ei lahendata. Juurpõhjused on mujal. Kõige lihtsam oleks alkohol ära keelata, aga küll siis leitaks mingi muu asi, millega meeli uimastada ja probleemid tekiksid mujale. Eelkõige on vaja tegeleda juurpõhjustega, kuigi olen nõus, et alkohol ei tohi olla kõigile väga lihtsasti kättesaadav," ütles Loigo.

Loigo usub, et kui probleemi pidevalt fookuses ja üleval hoida, siis ühel päeval saab suurem osa ühiskonnast aru, et ka iga päev ühe õlle joomine on liigtarvitamine ja sellega on vaja tegeleda.

Laadimine...Laadimine...