VIDEO JA FOTOD! Kõlvart: esimesena on plaanis rajada trammiühendus lennujaama ja Vanasadama vahel

"Linna elanike arv on 10 aastaga kümmekond protsenti kasvanud. Pole saladus, et meie tänavate läbilaskevõime on piiratud. Seetõttu keskendume nii trammiliikluse, aga ka ühistranspordi arendamisele laiemalt," ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

Pilt: Albert Truuväärt

VIDEO JA FOTOD! Kõlvart: esimesena on plaanis rajada trammiühendus lennujaama ja Vanasadama vahel

Toimetaja: Sandra Lepik

"Linna elanike arv on 10 aastaga kümmekond protsenti kasvanud. Pole saladus, et meie tänavate läbilaskevõime on piiratud. Seetõttu keskendume nii trammiliikluse, aga ka ühistranspordi arendamisele laiemalt," ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

Eelmise aasta lõpus valminud analüüs näitab, et Harjumaal on sotsiaalmajanduslikult tasuv arendada nii trammiliine kui ka paremini kasutada olemasolevat raudteed, et Tallinna ja naabervaldade vahel saaks tulevikus kiiremalt, keskkonnasõbralikumalt ja mugavamalt liigelda.

 

18images

Täna tutvustas Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüsi projektijuht Hannes Luts analüüsi tulemusi, mis näitavad, et trammi- ja rongiliikluse arendamine on parim võimalus inimeste autodest sõltuvust vähendada ning panustada inimsõbralikuma liikuvuskeskkonna loomisesse. Analüüsi kohaselt võiksid Tallinnas hakata liikuma väga kiired, mugavad ja mahukad süstiktrammid.

Võti inimsõbralikuma liikuvuskeskkonna poole

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tõdes, et varem pole nii põhjalikult Tallinna regiooni trammiliikluse tulevikku ja potentsiaali analüüsitud. "Nüüd on olemas väga hea alusdokument, mida saavad meie omavalitsused ning ka ministeerium arvesse võtta investeeringute planeerimisel," ütles Aas. 

"On moodustatud ka Tallinna-Harjumaa liikuvusnõukoda, mille eesmärgiks on ühendada Tallinna ja Harjumaa ühistransporti võttes aluseks rööbastranspordi arengut väljapoole Tallinna." Aasa sõnul on mõne trammilõigu järele kindlasti suurem avalik huvi ning tuleb vaadata, milliseid samme astuda, et kiiremas korras liikuvuskeskkonda parandada. 

Tulemustes rõhutati, et trammitaristuga peab kaasnema atraktiivse liikuvuskeskkonna loomine. Et tänavaruum on piiratud, siis trammid võimaldavad seda tõhusamini kasutada, jättes kergliiklejatele rohkem ruumi, puhtama õhu ja vähem müra. Trammiliinide rajamine on küll kallis, kuid arvukate uute mitmetasandiliste ristmike rajamine võib olla kallim ning ei täida tihtipeale soovitud eesmärki, tekitades ühe pudelikaela kadudes järgmised.  

Usun, et saame sõiduautodega konkureerida.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuhi Joel Jesse sõnule kulutavad harjumaalased orienteeruvalt 1,5 miljardit eurot aastas autoga liikumisele. "Usun, et kui suudame muuta ühistranspordi kiirused võrreldavaks sõiduautodega, tõsta mugavust, nii transpordivahendites kui ka ümberistumistel, saame sõiduautodega konkureerida ning jääks elanikele kätte pool miljardit. Selleks saab juba esimese sammuna kaaluda ühistranspordi prioriteedisüsteemi arendamist, peatuste ja ümberistumiste mugavuse olulist tõstmist ning transpordiliikide ülest ühtset piletisüsteemi."

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kinnitas, et transpordiühenduste arendamine on Tallinna üks prioriteet. "Linna elanike arv on 10 aastaga kümmekond protsenti kasvanud ja inimesi on juurde tulnud ka naaberomavalitsustes. Pole saladus, et meie tänavate läbilaskevõime on piiratud. Seetõttu keskendume nii trammiliikluse, aga ka ühistranspordi arendamisele laiemalt," ütles ta ning lisas, et esimesena on plaanis rajada trammiühendus Tallinna lennujaama ja Vanasadama vahel. 

Aas ja Kõlvart: Tallinna väike ringtee on vajalik

Värske kergrööbastranspordi analüüsi kõige otstarbekama stsenaariumi kohaselt jääks Tallinna väike ringtee tulemata, majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti arvates on ringtee aga vajalik.

Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüsi kohaselt oleks Tallinna regioonile kõige otstarbekam tulevikustsenaarium "Tallinn++ ja tramm", mille puhul autokeskse infrastruktuuri arendamisele enam rõhku ei pandaks, rääkis uuringu projektijuht Hannes Luts kolmapäevasel pressikonverentsil.

Selle stsenaariumi puhul jääks välja ehitamata ka Tallinna väike ringtee. Nii Aas kui ka Kõlvart ütlesid, et analüüsiga on ära tehtud suur ja vajalik töö, ent mõlemad rõhutasid siiski väikese ringtee vajalikkust.

Aas märkis, et kindlasti oleks vajalik anda liiklusele võimalus kesklinnast mööda sõita. Kõlvart märkis, et kui stsenaarium eeldab teedeehitusest loobumist, siis tema seda vajalikuks ei pea. Ka ringtee projektist loobumine pole tema hinnangul reaalne.

Transpordianalüüsi kohaselt on paremateks ühendusteks Tallinna ja naabervaldade vahel tasuv arendada nii trammiliine kui ka paremini kasutada olemasolevat raudteed. Kõigi uuringus tehtud ettepanekute välja ehitamiseks oleks 2050. aastaks vaja investeerida üle miljardi euro. Linnapea hinnangul võib see summa tegelikkuses olla aga isegi kaks või kolm korda suurem.

Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüs on teostatud INTERREG Läänemere programmi projekt SUMBA kaasrahastusel.

Kristiine kui potensiaalne ühisterminal

Lisaks tuli analüüsitulemustes välja rongiliikluse olulisus. Rong on Tallinnas hetkel kõige kiirem ühistranspordivahend. Keskmine kiirus Balti Jaamast Ülemistesse on 40 km/h ning linnaliikuvuse arendamisel on nii Tallinnal kui ka Elronil tarvis kaaluda koostöövõimalusi. 

Lisaks rongiühendusele toodi esile Kristiine potentsiaal ühisterminali asukohana, eeldusel, et kõik transpordiliigid viiakse kokku mugavasse ja hästi ühendatud sõlmjaama, kus on inimestele olemas ka lisateenused. Ühisterminal tekitaks Tallinnasse keskuse, kus on võimalik transpordiliike sama mugavalt vahetada kui mujal maailma metroodes. Lisaks rongidele ja bussidele, läbiks ainuüksi 100 000 trammireisijat tulevikus igapäevaselt Kristiine ühisterminali.

Teostatavus- ja tasuvusanalüüsi lähteülesandes arvestati, et sellised investeeringud võtavad aega ning määrati 30 aastane teostatavus periood ja seda silmas pidades koostati ka tasuvushinnangud. 2050. aastaks tuleks investeerida üle 1 miljardi euro, et kõik uuringus tehtud ettepanekud välja ehitada.

Loe analüüsi täismahus siit

Laadimine...Laadimine...