VIDEO JA FOTOD! Koolipsühholoog: tihti algavad laste vaimse tervise probleemid perest

Vaimse tervise probleemid saavad lastel tihti alguse perest, nentis koolipsühholoog Karmen Maikalu, kelle sõnul tuleb last aidates aru saada, missugune on tema keskkond koolis ja kodus. Tallinna Ülikooli lastepsühholoogia teadur Grete Arro tõdes, et paljud lastel on koolis kohanemisraskused ja tihti ei oska ka õpetajad neid aidata.

Pilt: Svetlana Aleksejeva

VIDEO JA FOTOD! Koolipsühholoog: tihti algavad laste vaimse tervise probleemid perest (1)

Kairi Ervald

Vaimse tervise probleemid saavad lastel tihti alguse perest, nentis koolipsühholoog Karmen Maikalu, kelle sõnul tuleb last aidates aru saada, missugune on tema keskkond koolis ja kodus. Tallinna Ülikooli lastepsühholoogia teadur Grete Arro tõdes, et paljud lastel on koolis kohanemisraskused ja tihti ei oska ka õpetajad neid aidata.

18images

Disaineri, protsessijuhi ja koolitaja Jannus Jaska sõnul on tihti vaimsest tervisest rääkides kurb vaadata, et palju on inimesi, kes kukuvad produktiivsest elust psühholoogiliste seisundite tõttu. "Depressioon paneb inimest seisu, kus ta ei taha midagi teha ja tal pole ka motivatsiooni," kirjeldas Jask.

Vaimne tervis ei tähenda aga Jaska sõnu mitte ainult psüühika või käitumishäirete puudumist.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku arsti Irja Ivarinen sõnul võiks öelda, et vaimne tervis on see, kui inimesel pole ühtegi käitumishäiret. "Tegelikult on vaimse tervise küsimus siiski keerulisem. Vaimse tervise olemasolu on aga kirjeldatud nii, et kui inimene tunneb ennast just siin ja praegu oma kehas õnnelikuna ja omab teadmisi oma tulevikust," ütles Ivarinen.

Tallinna Ülikooli lastepsühholoogia teaduri Grete Arro sõnul peaks vaimse tervise heaks näitajaks lugema ka võimet kohaneda tulevase keskkonna muutusega. "Meie keskkond muutub tihti kiiresti ja erinevates olukordades. Oleks tore, kui me saaks inimesi õpetada ja kasvatada nii, et elukeskkonna muutused ei võtaks neid rajalt maha," selgitas Arro ja lisas, et kui vaadata kooli, siis juba praegu pole paljud inimesed kohanenud selle keskkonna, mis koolis on.

Peaasi.ee kliiniline psühholoogi Ailen Suurtee sõnul tooks ta ühe vaimse tervise komponendina ka välja enese juhtimise oskuse. "Kui me tahame, et meie jäsemed meile alluvad, siis ka vaimse tervise puhul peaks meil olema võimekus enda emotsioone juhtida," lisas Suurtee.

Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liikme ja koolipsühholoogi Karmen Maikalu sõnul on ta aga tihti näinud laste puhul, kelle vaimse tervisega on kehvasti, seda, et probleemid saavad alguse perest. Me peame ka last aidates alati vaatama tema konteksti," selgitas Maikalu.

Maailma Tervishoiu Organisatsiooni uuringust on aga Jaska sõnul  selgunud, et enam levinumad haigused on ärevushäired ja depressioon, mis on muutunud teiseks olulisemaks invaliidsuse põhjustajaks maailmas. Prognoosid näitavad, et aastaks 2050 on enim tööst kõrvale jäämise põhjuseks just vaimse tervise küsimused .

Peaasi.ee on aastaid tegelenud vaimse tervise stigmade murdmisega. Suurtee sõnul on stigmad mingil määral aga murenemas, sest abi otsitakse rohkem ja lugemini. "Noored küsivad juba abi palju varasemas faasis," selgitas Suurtee.

Arro sõnul on aga koolis toimuva osas diapasoon lai. Metatasandi küsimus peaks aga olema see, mida saaks koolis teha teistmoodi, et lastel oleks seal ka parem olla. "Probleem on selles, et õpetajad ei mõista veel piisavalt hästi, mida kujutab endast õppimise protsess," lisas Arro ja selgitas, et kuna haridusse ei panda nii palju ressurssi, kui näiteks meditsiinis ühe tableti välja töötamiseks, siis on teadmised kehvemad. Väga palju tuleb kasuks, kui õpetaja teab, kuidas lapse aju töötab ja kuidas kitsaskohtadest välja tulla," nentis Arro.

Maikalu sõnul on koolides siiski väga palju tehtud ja kool on muutunud nii õpisõbralikumaks kui ka lapsesõbralikumaks. "Sinna juurde on tulnud ka rohkem uuema teadmise põhist lähenemist" lisas Maikalu ja selgitas, et seaduse järgi peaks olema igas koolis tagatud lapsele koolipsühholoogi teenus, kuigi statistika kohaselt on neid koole Eestis siiski vaid 38%, kus psühholoogid tegutsevad. "Ma olen julgustanud ka lapsevanemaid oma kooli hoolekogu poole pöörduda ja nõuda lastele psühholoogi," selgitas Maikalu.

Vaikuseminutite algatuse eestvedaja Nelli Jungi sõnul eeldatakse, et meie lapsed on algatusvõimelised, innovaatilised ja võtavad rohkem vastutust. "Mul tekkis küsimus, et kuidas nad seda võimekust saama peaksid. Kui räägime õnnest ja heaolust, siis meil on kõigil selles osas raskusi," selgitas Jung ja lisas, et sellest, et öelda lapsele "keskendu", ei piisa.

 

----

 

Vaimne tervis on heaolu seisund, mis toetab lapse igakülgset arengut: võimet end teostada, tulla toime pingetega, tegutseda tulemuslikult ja anda oma panus ühiskondlikku ellu. Vaimne tervis on midagi rohkemat kui psüühika- ja käitumishäirete puudumine, see on hea füüsiline tervis ja enesega hakkama saamine. Laste vaimse tervise arutelu eesmärk on kõnetada laste vaimse tervise teemat kui tervikut. Arutelus küsime, miks ei räägita laste vaimsest tervisest terviklikult. Kuidas kaotada ühiskondlik stigma laste vaimse tervise teemades ja normaliseerida neist rääkimist?

 
Arutelu juht:Jannus Jaska (Vaikuseminutid, disainer, protsessijuht ja koolitaja)
Osalejad:Grete Arro (Tallinna Ülikooli lastepsühholoogia teadur); Irja Ivarinen (Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku arst); Ailen Suurtee (Peaasi.ee kliiniline psühholoog); Karmen Maikalu (Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liige ja koolipsühholoog); Nelli Jung (Vaikuseminutite algatuse eestvedaja)

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...