VIDEO JA FOTOD! Kultuurimeeter: disainiöö kultuuritehases

Kopli poolsaarel asub endine kummitoodete tehas Põhjala, kus kunagi toodeti kummikuid ja kalosse. Täna on tehase keskkonnast kujunemas kultuuritehas. Sel nädalal avati vanad tehase angaarid Tallinna disainiöö festivaliks. Olid näitused, õpikojad, auhinnagala ja kohtumisõhtud. Festivali märksõna on vajaduspõhine disain.

Pilt: Mats Õun

VIDEO JA FOTOD! Kultuurimeeter: disainiöö kultuuritehases

Lisa Gabriela Metsala

Kopli poolsaarel asub endine kummitoodete tehas Põhjala, kus kunagi toodeti kummikuid ja kalosse. Täna on tehase keskkonnast kujunemas kultuuritehas. Sel nädalal avati vanad tehase angaarid Tallinna disainiöö festivaliks. Olid näitused, õpikojad, auhinnagala ja kohtumisõhtud. Festivali märksõna on vajaduspõhine disain.

95images

Tallinna Disainiöö festivali asutaja ja Eesti Disainerite Liidu president Ilona Gurjanova sõnul toimus Tallinna Disainiöö festival 15. korda. „Meie slogan on see aasta vajaduspõhine disain: püüame välja selgitada, kuidas disainer oma elukutsel ja erialal saaks ennast rakendada ja teostada, võttes arvesse neid piiravaid tegureid, mis meil ees ja maailmas hetkel on.

Gurjanova rääkis, et visiir on väga hea näide, kui kiiresti on võimeline hea disainitiim koos tootjaga reageerima muutustele maailmas.

Disainiöö festival annab välja ka tootedisaini auhinda Bruno. Tänavu on elustiili, elukeskkondliku disaini ja insenertehnilise disaini valdkonnas kandideerimas 24 toodet.

„Disainerid on väga teadlikuks muutunud keskkonna ja keskkonnasäästlikkuse mõttes. Väga palju on taaskasutust ja andekaid lahendusi, millest me saame omale uusi asju teha, ilma koormamata seda planeeti nimega maa,“ ütles Gurjanova. Ta tutvustas erinevaid tooteid, mis auhinnale kandideerivad. „Siin on tegemist välimööbliga N30, autoriteks Paavel Sidorenko ja Vitali Valdanen. Need istmed on valminud plastikjäätmete purustamisest tekkinud uuest materjalist. See ei karda ilmastikku, ei pehki, peab linnas väga hästi vastu. Aga sellist tööd ei jaksa disainer ise investeerida ja tegema hakata, tal peab olema tellija. Siin on hea näide taaskasutatud keraamikast, mida kohtab vähem. Nulljäätme projekt noore disaineri koostöös Fotografiska restoranide ja disaini õppejõududega. Vana keraamika on taas üles sulatatud ja loodud selline robustne aga kaunis uus keraamiline vorm. Autoriks on Rita Rebane-Lonks.   Kas te kujutaksite ette, et te võiksite kanda kõrvarõngaid, mis on tehtud purustatud kanamunadest? Selle autor on Laura Saks.“

Gurjanova sõnul on disainerid olla või mitte olla küsimuse ees. „Ühest küljest me oleme õppinud tegema uusi asju, teisest küljest me võitleme maakera risustamise vastu.“ Ta tutvustas ka Reet Ausi sotsiaalset disaini eksponaati. „Selle mõte oli see, et esiteks kuidas hakata ära kasutama tekstiilijääke, mille kohta tuleb aastal 2025 Euroopa seadus, et iga tootja ja moelooja peab vastutama oma tekstiilijääkide eest. Teiseks anti võimalus ja väljakutse ning kaasati erivajadustega naisi ja ka vange. Uuskasutuskeskus varustas tekstiiliga, ja mis eriti rõõmustav, naised, kes seda tegid, ei olnud nii ammu tundnud tegutsemisrõõmu ja entusiasmi.“

Disaniöö ellukutsuja sõnutsi on tudengidisainil festivalil oluline koht. „Üheksa aastat järjest me oleme loonud sellise platvormi, et kõik Eesti disainikoolid saavad olla ühise katuse all ja demonstreerida oma võimekust. Praegu on seljad kokku pannud neli Eesti kooli, ja meil on alati ka mõned väliskoolid.“

Veel rääkis Gurjanova on Riina Õuna magistritööst Londoni Disainikoolis. „Kuna aina rohkem veganeid pöördub disainerite poole, et nemad ei ole nõus loomanahast kandma aksessuaare, et mis oleks see alternatiiv sest praegusest kunstnahast asjad on väga sünteetilised. Selle peale hakkaski Riina Õun tegema kombucha jäätmetest sellist nahataolist materjali. Kombucha on teeseen, millele tuleb selline tselluloosikiht peale, mida siis töödeldakse ja värvitakse.“

„Hästi palju disainivaldkonna tuleviku elukutseid on seotud meditsiiniga – nanotehnoloogiaga, biotehnoloogiaga, uute materjalidega. Järgmine suur asi ei ole mitte asi, vaid see on teenus, suhtumine, sotsiaalne mõjukogu ühiskonnale ja keskkonnale,“ ütles Gurjanova.

Siiski ütles disainerite liidu president, et asjad ei ole möödunud aeg. „Toole, kust me neid õilsaid meditsiintehnilisi asju välja mõtleme ja istuda tahame on ikka vaja, samamoodi voodit väljapuhkamiseks. Peale selle, disainer, kes tuleb astub ülikooli, peab välja arendama oma käelisi oskusi ja stiliseerimisoskusi ja selliseid pragmaatilisi ja praktilisi oskusi, enne kui ta hakkab selliseid suuri asju lahendama. Muidugi, iga tool võiks olla selline, et see laeb su telefoni ja kutsub Bolti kohale, kui vaja sind kuskile viia. Ameerikas on ka selline teenus olemas, et sa võid nagu Bolti endale WC kutsuda vajalikku kohta linnas. Arendusruumi on, kõige ideaalsem toode on selline, mis on seotud koos teenusega, see on siis see tänane ja homne päev.“

Laadimine...Laadimine...