VIDEO JA FOTOD! Marje Josing: viinatarbijaid jääb ühiskonnas kogu aeg vähemaks

"Me teame, et alkoholiprobleem on rohkem meestel. Mehed on andnud käest ära kõik olulised asjad nagu näiteks tervise, hariduse ja peresuhted," ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Pilt: Albert Truuväärt

VIDEO JA FOTOD! Marje Josing: viinatarbijaid jääb ühiskonnas kogu aeg vähemaks (2)

Meelis Piller

"Me teame, et alkoholiprobleem on rohkem meestel. Mehed on andnud käest ära kõik olulised asjad nagu näiteks tervise, hariduse ja peresuhted," ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Täna toimuval alkoholikonverentsil "Vabadus on vastutus" tegi Marje Josing ülevaate alkoholi turust, tarbimisest ja kahjudest.

Saalis oli 95 % naised ja 5 % mehed. "Ma usun, et me saame öelda, et ühiskonnas on muutus aset leidnud siis, kui pooled on mehed ja pooled naised," rääkis Marje Josing. "Me teame, et alkoholiprobleem on rohkem meestel. Mehed on andnud käest ära kõik olulised asjad – tervis ja haridus ja muud sellised asjad."

23images

Eesti elanikud alates 15. eluaastast tarbisid 2017. aastal inimese kohta absoluutalkoholi arvestuses 10,3 liitrit alkoholi. Võrreldes varasema aastaga tarbimine oluliselt ei muutunud – tarbimine suurenes 0,1 liitrit, kuid võrreldes Eestile kõige kriitilisema 2007. aastaga, mil tarbiti 14,8 liitrit, on langus olnud ligi 4,5 liitrit.

Kümne aastaga on vähenenud nii kange alkoholi tarbimine 47% ning lahjade jookide tarbimine, nagu näiteks siider, 63%. Mõnevõrra vähem on langenud õlle tarbimine, mida 2007. aastal joodi 94,7 ja 2017. aastal 82,2 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta. Jookidest on kasvutrendis olnud vaid veini tarbimine, mida 2007. aastal joodi 8,6 ja 2017. a 15,1 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta – 76%.

 

Tarbimine tegelikult suureneb

Vaatamata sellele, et alkoholi aktsiisimäärasid tõsteti, laekus 2017. aastal riigieelarvesse alkoholiaktsiisi 11,6% vähem kui 2016. aastal – see tähendab 221,8 miljonit eurot.

Eestis müüdi kaks aastat tagasi alkohoolseid jooke kokku 164 miljonit liitrit. Müüginumbrid langesid kõikide jookide osas. Kõige rohkem vähenes kangete alkohoolsete jookide müük – 17,3 miljonilt liitrilt 2016. aastal 13,4 miljoni liitrini 2017. aastal. Viina müük langes aastaga 27%. Lahjade alkohoolsete jookide müük kahanes 21%, õllemüük 15% ning viinamarjaveinide müük 8%.

Kuigi alkoholi müük on Eestis viimastel aastatel märgatavalt langenud, pole see mõju avaldanud tarbimisele. Seda pidevalt kasvava Läti piirikaubanduse arvelt. Ühe täiskasvanud elaniku kohta suurenes 2017. aastal absoluutalkoholi arvestuses tarbimine 10,3 liitrini – see on 0,1 liitrit rohkem kui aasta varem. Tarbimine suurenes kõikide joogiliikide osas, välja arvatud kange alkohol, mille tarbimine vähenes umbes 3%. Huvitaval kombel kasvas kõige rohkem viinamarjaveinide ja vermuti tarbimine, õlut tarbiti 2% enam ning lahjade alkohoolsete jookide tarbimine suurenes protsendi võrra.

 

Salaviina ostjad jahivad odavat hinda

Inimesed ei tea sageli, et sõprade või tuttavate vahendusel välismaalt toodud alkoholi osta ei tohiks – see kvalifitseerub illegaalseks alkoholiks.

Reeglina mõeldakse salaalkoholi all näiteks Venemaalt või mujalt salaja sisse toodud või ise valmistatud kanget alkoholi. Kuna aga aktsiisimuudatused lõid soodsa pinna piirikaubanduse arenguks Lätiga, laienes ka illegaalse alkoholi mõiste. Tihti tuuakse alkohoolseid jooke tellimise peale ja raha eest ka teistele – selline tegevus loetakse aga ebaseaduslikuks.

Sedalaadi salaalkoholi teadlike ostjate osakaal on kasvanud – kui 2016. ostis illegaalset alkoholi 3% kõigist alkoholitarbijatest, siis 2017. aastal 5%. Illegaalse alkoholi ostjatest peab 94% kõige olulisemaks hinnafaktorit.

Kui Lätist toodud ja edasi müüdud koguseid ei arvesta, siis moodustas illegaalse kange alkoholi tarbimine 2017. aastal umbes 1,3 miljonit liitrit – see on 20–23% kogu elanike poolt tarbitud viinast. Seeläbi jäi 2017. aastal riigil saamata 15,6 miljoni euro eest alkoholiaktsiisi ja käibemaksu.

Kahjud kurnavad ühiskonda

Politsei registreeris 2017. aastal 5173 joobes mootorsõiduki juhtimist. Aasta varem oli see number 5875. 182 liiklusõnnetust oli seotud joobes juhtidega. Nendes hukkus 13 inimest ja sai vigastada 233 inimest.

Kuigi purjus juhtidega toimunud liiklusõnnetuste arv vähenes võrreldes 2016. aastaga, olid tagajärjed traagilisemad – hukkus 6 inimest rohkem.

Joobes juhtimisega seotud õnnetused moodustasid kaks aastat tagasi 13% kõikidest liiklusõnnetustest.

Joobes olek kipub sageli kaasa aitama ka tule- ja veeõnnetustele. Tuleõnnetustes hukkus 2017. aastal 49 inimest, neist 27 inimest oli joobes, kellest omakorda 12 inimest raskes joobes.

Uppumiste arv oli 2017. aastal sarnane aasta varasemale perioodile – 2017. aastal uppus 41 ja 2016. aastal 40 inimest.

2017. aastal kukkus surnuks 78 inimest, kellest 21 oli alkoholijoobes, alajahtumise tagajärjel hukkus 41 inimesest, kellest joobes oli 20.

2017. aastal kasvas märgatavalt enesetappude arv – 163 juhtumilt 2016. aastal 216 juhtumini. Purjus peaga enesetapu sooritanute arv kasvas 52-lt 86-ni.

Loe täpsemalt alkoholi aastaraamatust:

https://intra.tai.ee/images/prints/documents/154270780324_Alkoholi%20aastaraamat%202018.pdf

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...