VIDEO JA FOTOD! Reaalkooli IT juht: robootika murrab sisse igasse valdkonda, labor koolis on möödapääsmatu

"Tallinna Reaalkooli innovatsioonikeskuse peamine eesmärk on laiendada IT- ja inseneritehnoloogilist praktilist õpet, lisada uudsust ja täiendavaid võimalusi," selgitas Tallinna haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala Reaalkoolis avatud inseneerialabori eesmärki.

Pilt: Mats Õun
Haridus Tehnika

VIDEO JA FOTOD! Reaalkooli IT juht: robootika murrab sisse igasse valdkonda, labor koolis on möödapääsmatu

Meelis Piller

"Tallinna Reaalkooli innovatsioonikeskuse peamine eesmärk on laiendada IT- ja inseneritehnoloogilist praktilist õpet, lisada uudsust ja täiendavaid võimalusi," selgitas Tallinna haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala Reaalkoolis avatud inseneerialabori eesmärki.

 

Tallinna Reaalkool avas uudse inseneerialabori, kus õpilased saavad praktiliste tööde kaudu katsetada innovaatilisi õppevahendeid ja -meetodeid.

Inseneerialabor täiendab gümnaasiumitaseme programmeerimiskursuse õppevõimalusi, pakutakse ka teisi väljundeid. Labor aitab õpilastes arendada tänasel tööturul väga olulist meeskonnatöö oskust. Seal saab läbi viia suuremahulisi õppeprojekte, kus kogu meeskond tegutseb ühise eesmärgi nimel. Labori seadmed aitavad luua diferentseeritud, eri tasemetele vastavaid ja väljakutseid esitavaid ülesandeid.

"Seal on vahendeid elektroonikaga tegelemiseks, seal on jootejaamad, 3D printer, erinevad robotid, erinevad kontrollerid," tutvustas Reaalkooli IT juht Veiko Somelar. "Et oleks võimalik viia läbi nii tunde kui ka tegeletaks huviringides rohkem elektroonikaga."

Uued seadmed võetakse 11. klassis programmeerimistunnis ja ringitundides kohe kasutusse. 

Huviringid on täis

Uutel robotitel on lasergraveerimise võimekus ja 3D printimise võimekus. "Need võimalused võtame kohe kasutusele nii põhikoolis kui ringitundides," tutvustas Somelar edasist tegevust.

"Meil on väga palju ringe,“ lisas töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Ahti Pent. "Meil on aastast 2009 erinevad robootikaringid, sealt sai algus tuule tiibadesse."

36images

Alustati ühe ringiga, tänaseks on kujunenud kolm erinevat astet – alates kõige väiksematest ning lisaks on koolis veel programmeerimise ringid.

Võib juhtuda, et kõik väikesed huvilised ringi ei pääsegi. "Algklasside huvi on hästi suur, tohutult suur," ütles Pent. "Kes ees, see mees. Aga vanemaks saadakse ja kui selgub, et peale selle, et see on huvitav ja lõbus, tuleb ka tööd teha, siis hakkavad vaikselt ära vajuma."

Õpilasel tuleb valdkonnaga tegelemiseks palju tööd teha ja juhendajal peab olema piisavalt aega ja pädevust. "Juhendajaid ei ole eriti võtta. Huviringidel on vahendeid tänu linna ja munitsipaaltoetustele väga palju – vahendeid on rohkem kui juhendajaid," ütles Pent.

Ringidesse võivad tulla huvilised kõigist linna koolidest. „Kui me saame linnapoolse rahastuse, siis seal on selline klausel, et kõigi linna koolide õpilased võivad meie ringidesse tulla. Registreerimine peab olema avalik. Meil on näiteks Inglise kolledži õpilasi," rääkis Somelar.

"Nädalavahetusel olid just võistlused ja mul oligi üks ühendvõistkond – neli reaalist, neli kesklinna põhikoolist ja kaks TIK-ist," täiendas Pent. "Siin hakkab mängima piirkond, et oleks hea ringi tulla."

Inseneerialabor on möödapääsmatu

Selline inseneerialabor on tänapäeval möödapääsmatu. "Kui kiire on viimastel aastatel olnud robootika areng, ta murrab sisse igasse valdkonda. Me anname sellega tegelikult ülevaate tööstusrobootikast, et õpilastel tekiks huvi ja mingi arusaamine sellest," rääkis Somelar.

Laboris on sobivad tingimused mehhatroonika, programmeerimise ja inseneeria valdkonna kombineeritud praktikumide sooritamiseks. Sealsed vahendid võimaldavad õppida programmeerimist ning 3D modelleerimist ja printimist. Õpilased saavad kasutada erinevaid robootikaplatvorme, nagu Lego Mindstorm ja mikroarvuti Micro:bit komplektid, elektroonika praktiliste tööde läbiviimiseks. 

Katsetada saab ka multifunksionaalseid robotkäsi. Dobot robotkäe ja selle lisaseadmete abil võib 3D printida, lasergraveerida, kirjutada ja joonistada. Robotkäele saab anda käsklusi enam kui kahekümnes programmeerimiskeeles. Lintkonveieri ja eri sensorite abil saab sellega modelleerida ka tööstuslikke tootmisliine. 

 

Inseneerialaboriga loob Reaalkool tingimused uudseteks lähenemisteks õppetöös, mis toetavad õpilaste loovust, ettevõtlikkust, digipädevuste arendamist ning individuaalset ja sotsiaalset arengut. Labori tegevused panustavad moodsa õpikäsituse eesmärkidesse: õppijakesksus – õpilased sooritavad praktilised tööd ise, probleemilahendamise oskus – tööd on uurimusliku iseloomuga, meeskonnatöö – kogu rühm tegutseb ühise eesmärgi nimel, igaühel on oma roll ja ülesanne ja lõiming. 

Laboris kasutatavad õpimudelid ja metoodikad on köitvad, need aitavad lõimida teooriat praktikaga ning õpetada analüüsimist ja seadmete kasutamist.

Kõik saab ehitada nullist

"Kui sa tahad midagi tõsiselt ehitada, siis on nüüd täiesti nullist võimalik ise lahendus välja mõelda ja valmis ehitada," ütles Somelar.

"Eelmisel aastal ühe näitena võib tuua roboti Folkrace’i, kus masinad pannakse rajale ja nad peavad raja võimalikult kiiresti läbima. Lapsed planeerisid kõik ise – arvutis modelleeriti masin ja prinditi välja ja pandi kokku. Kuna me eelmine aasta alles laborit planeerisime, siis modelleerimine käis siin, printimine TalTechis ja kokkupanemine meie Lego-roboti laboris,“ rääkis Pent. "Praegu on kompaktselt võimalik toimetada ühes kohas oma silma all."

Labori planeerimisel eeskujusid ei olnud, kõik lähtub Somelari sõnul oma vajadustest. "Mul omal on algklasside ring ja sa vaatad, et lastel on huvi ja oskusi keerulisemaks minna, siis saigi vaikselt soetatud esimene ports lisaasju ja sealt see arenes edasi."

Meeskonnatöö on väga vajalik

"Programmeerimisel on kaks poolt – üks on see, mis sa virtuaalselt teed, kodulehte või lahendad ülesandeid, aga ühel hetkel tekkis vajadus viia programmeerimise oskus ka mehhaanikasse. Siis katsetati Legode peal," meenutas Pent. Uues laboris on komplekteeritud süsteemid, mis võimaldavad luua ülesandeid, mille lahendusena midagi ka reaalselt vaadeldavat toimub. Näiteks tõstad klotse ühest kohast teise, ehk tekib lahendusele füüsiline väljund. Kogu sooritus võib aeva võtta ainult paar minutit, aga lahendus pannakse kokku arvuti taga.

"Uusi roboteid on meil viis ja ülesandeid saab lahendada grupitööna," selgitas Somelar, kuidas kõik õpilased ülesandes osaleda saavad.

"Labori üheks eesmärgiks on väga tugevalt arendada meeskonnatöö oskusi, mis tänapäeval on väga-väga vajalik, siis lähtuvalt sellest me jäime praegu sellise lahenduse peale," ütles Pent.

„See õppeaasta, mis veel jäänud on, on rohkem katsetamise jaoks," rääkis Somelar. "Programmeerimisõpetaja jaoks on see uus. Järgmised paar kuud on see aeg, kus ta töötab läbi õppekava, katsetab kõik tunnis läbi ja järgmisest õppeaastast peab olema valmisprodukt."

"Ühe hea ja toimiva ülesande väljamõtlemine on oluliselt keerulisem, kui selle teostamine," lisas Pent.

Kõige levinumad robootikalaboreid Tallinna koolides hoiavad koos Lego robootikavahendid. "Need on robootikakomplektid, mille baasilt saab õpetada nii matemaatikat kui füüsikat muid aineid," ütles Tallinna Haridusameti Üldosakonna juhataja Rainer Rannala.

Innovatsioon õppetöös

Rannala rääkis, et robootika on täna koolides ka täiesti eraldi ainena või ringina. "See seob tegelikult hästi ära just erinevad ained – teadmised matemaatikast, teadmised füüsikast, mis rikastab tavalist ainetundi. Kui me räägime programmeerimisest, siis see baseerubki reaalteaduste peal. Legorobootika vahendid õpetavad last väga hästi kursis olema või saama aimu, mis asi on programmeerimine."

Tallinna Reaalkooli inseneerialabor on üks seitsmest Tallinna koolide innovatsiooniprojekti #EduInnoLab 2.0 laborist, millest järgmisena avatakse Kristiine gümnaasiumi Öökullide Roboakadeemia. Tallinna Haridusameti algatatud ja toetatud projekt #EduInnoLab 2.0 on jätkuprojekt eelnevale #EduInnoLabprojektile, mille käigus loodi 2018. aastal innovatsioonilaborid kaheksasse haridusasutusse. Projekti eesmärk on soodustada innovatsioonilaborite rajamisega uuenduslike õpimeetodite katsetamist ja rakendamist ning jagada innukamate haridusasutuste kogemusi laiemalt.

"Projekt #EduInnoLab 2.0 on seotud kaasaegsete vahendite kasutamisega õppetöös, seda nii konkreetsete ainete õpetamisel kui ka uute õppemetoodikate rakendamisel erinevates ainetes," selgitas Rannala. "Meie huvi on eelkõige see, kuidas neid uudseid vahendeid rakendada rohkem ja paremini tavalises õppetöös. See on kindlasti innovatsioonikeskuse peamine eesmärk – laiendada tegevust just igapäevasesse õppetöösse, lisada uudsust ja täiendavaid võimalusi ning jagada keskuste kogemusi teiste linna koolidega."

"Esimesel aastal koostöös koolidega arutasime, mis valdkondades võiksime innovatsioonikeskusi luua. Siis tegime suunatud pakkumised erinevatele koolidele, kus oli selles valdkonnas pädevus kõige suurem ja tahe selle valdkonnaga tegeleda või valdkonda edasi arendada," rääkis Rannala. Uutetäiendavate innovatsioonilaborite puhul tegime juba kõigile koolidele ettepaneku, et tulge nüüd välja oma ideedega, mis valdkonnas soovite olla suunanäitajad ning toetasime parimaid ideid“

Sel aastal on Tallinnas plaan avada veel erinevate valdkondade innovatsioonilaboreid. Esimene neist oli Reaalkooli oma. Kokku peaks neid olema 15. "Eesmärk ei ole tegelikult seda arvu kasvatada, vaid arendada edasi innovatsioonikeskuste sisu ja võimalusi," lisas Rannala. 

Laadimine...Laadimine...