VIDEO JA FOTOD! Staažikas õpetaja: Tootsid ja Arnod on ikka kooli jäänud, aga nad on rohkem peidus

"Koolis õpilaste hulgas Arnode nägemiseks tuleb hoolega vaadata. Kindlasti on Arnosid olemas, nad küll varjavad ennast, aga kui kirjandeid loed, siis saad teada, kes on Arno. Nende olemus ei paista alati välja. Nad ei julge eriti Arnod olla aga hingelt on," ütles 50 aastat kooliõpetaja ametit pidanud Helmi Kelle.

Pilt: Svetlana Aleksejeva
Haridus

VIDEO JA FOTOD! Staažikas õpetaja: Tootsid ja Arnod on ikka kooli jäänud, aga nad on rohkem peidus (1)

Juuli Nemvalts

"Koolis õpilaste hulgas Arnode nägemiseks tuleb hoolega vaadata. Kindlasti on Arnosid olemas, nad küll varjavad ennast, aga kui kirjandeid loed, siis saad teada, kes on Arno. Nende olemus ei paista alati välja. Nad ei julge eriti Arnod olla aga hingelt on," ütles 50 aastat kooliõpetaja ametit pidanud Helmi Kelle.

Viis eesti keele õpetajat, kes on eesti keelt õpetanud 50 aastat, said Tallina linnalt meene ja tunnustuse. Eesti keele aasta puhul toimus linnapea Mihhail Kõlvarti ja linnavolikogu esimehe Tiit Teriku osalemisel vastuvõtt esmaspäeva õhtul, 20. mail Tallinna koolide ja lasteaedade eesti keele õpetajatele. 

Kõige pikaajalisema staažiga Tallinna koolide eesti keele õpetajad on: Saima Sagur Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumist, Elle Veigel Kadrioru Saksa Gümnaasiumist, Helmi Kelle Tallinna Kristiine Gümnaasiumist, Henn Rajalo Tallinna Mustjõe Gümnaasiumist ja Valentina Dikovitš Tallinna 53. Keskkoolist.

Helmi Kelle Tallinna Kristiine Gümnaasiumist ütles, et nii pikalt on teda koolis hoidnud tõsiasi, et teist nii ilusat ametit kui õpetaja oma, sellist ei ole maailmas olemas. "See ei ole kerge ega tulus töö aga see on imekaunis amet. Tagasiside aegade tagant oma õpilastelt on see, mis annab jõudu jätkata. Tänagi siin vestlesin ühe oma algusaegade õpilasega, siis kui alles läksin kooli 1969. aastal. Kui vilistlaste päeval tulevad sind kallistama ja tänama 300-400 endist õpilast, siis tunnen ennast nagu muinasjutus," räägib Kelle.

Seevastu Saima Sagur Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumist sõnas, et teda on aidanud saarlase jonnakus püsida koolis ja teistpidi vaadates on lapsed üsna toredad.

Küsimuse peale, et kui palju on Tootse jäänud kooli või on muid kirjandustegelasi tulnud asemele vastas Elle Veigel Kadrioru Saksa Gümnaasiumist, et tema jaoks on Tootsid ikka jäänud Tootsideks. "Eks nad võtavad muud käitumist ka juurde, nad on kaasaegsed. Toots peab ju ajaga kaasas käima, Lutsul on nii ette nähtud," ütles Veigel muigega.

Helmi Kelle sõnul on koolides virtuaalmaailma Toots kindlasti olemas. "Arnode koha pealt tuleb nende nägemiseks hoolega vaadata. Kindlasti on Arnosid olemas, nad küll varjavad ennast aga kui kirjandeid loed, siis saad teada, kes on Arno. Nende olemus ei paista alati välja. Nad ei julge eriti Arnod olla aga hingelt on," mõtiskles Kelle.

Õpilaste käitumise muutusi vaagides ütles Saima Sagur, et krutskitegijad päris Tootsideks ei ole jäänud. "Toots tegi rohkem asju vallatusest, tänapäeva lastel tuleb vahetevahel õelus või kurjus sisse," võrdleb Sagur laste käitumisi ning avaldas lootust, et ehk saab õpetaja oma suhtumisega õeluse vastu. "Tuleb jääda ausaks, rahulikuks ja püüda näha lapses ka seda head poolt. Igas lapses on hea pool olemas," kinnitas Sagur.

Keel muutub ajas

Viimase viiekümne aastaga on keel palju muutunud. Elle Veigel tõi välja, et juurde on keelekasutusse tulnud rohkelt slängi ja võõrsõnu. "Ka lapsed on väga palju muutunud, nad oskavad hästi inglise keelt ja eesti keel jääb selle varju. Mõni õpilane ütleb mulle: "ma tahan nüüd veidi puhkata", siis ma küsin, et mis sõna see nüüd on? Puhata on õige aga nad ei mõtle vaid räägivad automaatselt, sest on inglise keelses maailmas sees. Mitte kõik aga ikka juhtub ja värvikamad väljendid jäävad meelde," arutles Veigel. "Eriti huvitav on kuulata, kui tulevad väliseestlased, siis nende keel on selline nagu enne sõda räägiti aga tänapäeva lapsed lähevad lihtsalt eluga kaasa," lisas ta.

Helmi Kelle tunnistas, et kohati on koolis eesti keel vaeslapse osas. "Tunde on gümnaasiumis ka ainult kaks korda nädalas ja see on murekoht. Olen alates 1997. aastast riigieksami kirjandeid parandanud ja ma näen kuidas laste õigekiri on ning see teeb murelikuks. Muidugi on neid koole ja klasse, kus õigekiri on tasemel aga on ka väga viletsaid ja sellest on väga kahju," sõnas Kelle. "Eesti keel jääb koolis kindlasti teiste õppeainete varju, sest tund on kõigile 30le õpilasele korraga aga keelt oleks vaja väikestes gruppides õppida. Seda enam, et õpilaste tase ei ole võrdne kui tegu ei ole eliitkooliga."

Küsimusele kas täna valiksid nad veel eesti keele õpetaja ameti, naeris Saima Sagur ja ütles, et vastust on raske öelda. "Eesti keele õpetaja töö on väga raske. Kui mõni teine aineõpetaja nädalavahetusel puhkab, siis eesti keele õpetajal ei ole palju selliseid nädalavahetusi, kus tööd ei tule teha või stressis ei ole, et töö on tegemata," arutles ta.

Elle Veigel kinnitas, et tema hakkaks ikka otsast peale ja valiks sama õpetaja ameti. "Mulle väga meeldib minu töö," tunnistas Veigel.

64images

Riigi alusvundament

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart meenutas oma tervitussõnavõtus 100 aastat tagasi sai eesti keelest riigikeel. "150 aastat tagasi toimus aga eestlaste esimene laulupidu. Eesti keel ja eesti kultuur on Eesti riigi vundament," sõnas Kõlvart. "Me kõik oleme eesti keele ja kultuuri kandjad. Aga alati on inimesi, kes võtavad suurema vastutuse. Just täna on siia kutsutud inimesed, kellel on suurem vastutus, et eesti keel oleks täie tervise juures. Ja nad on võtnud selle vastutuse vabatahtlikult. Täna ongi meil võimalus tänada eesti keele õpetajaid selle suure töö ja vastutuse eest," lisas linnapea

Linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et kõikvõimalikud mängud ja harjutused on teinud eesti keele õpetamise ja õppimise mänguliseks ja huvitavaks ning suur tänu õpetajatele selle eest, et neid uusi meetodeid edukalt kasutatakse.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...