VIDEO JA FOTOD! Tulevad 2+2 maanteed, teede järgmise kümnendi plaan sai paika

"Järgmise kümne aasta jooksul planeeritakse ka Tartu ja Pärnu suunal maantee täies mahus neljarealiseks välja ehitada. Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Pilt: Scanpix

VIDEO JA FOTOD! Tulevad 2+2 maanteed, teede järgmise kümnendi plaan sai paika

Toimetaja: Toomas Raag

"Järgmise kümne aasta jooksul planeeritakse ka Tartu ja Pärnu suunal maantee täies mahus neljarealiseks välja ehitada. Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on teehoiukava kui suur plaan, mida tuleb nüüd jooksvalt täiendada.

"Varem pole me nii pikalt teede ehitamise ja hooldamise plaani paika pannud. Sellegipoolest uuendame ka edaspidi regulaarselt kirja pandut, kui leiame juurde võimalusi mõne projekti kiirendamiseks," lisas Aas.

35images

Neljarajaliste teede ehituse ettevalmistuseks on uues teehoiukavas kavandatud 4 miljonit eurot. Järgmise kümne aasta jooksul planeeritakse ka Tartu ja Pärnu suunal maantee täies mahus neljarealiseks välja ehitada. Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat.

Uues teehoiukavas ei ole hetkel arvestatud averusega (PPP). "Detsembri lõpus otsustasime ka averusega edasimineku ning seoses sellega täiendame tulevikus täna vastu võetud teehoiukava, mis peaks juba kiirendama suuremate linnade vaheliste maanteede väljaehitamist," sõnas Aas.

Kõike korraga ei saa

Võrreldes seni kehtinud teehoiukavaga lükkus ressursside ümberjagamise käigus edasi Tartu Riia ringristmiku kahetasandiliseks ehitamine.

Aas ütles, et spekulatsioonid Tartu liiklussõlme ehitamise edasilükkamise kohta ei vasta tõele ning Lõunakeskuse omanikud pole sellega seotud.

"Paraku on riigi rahakott piiratud ning kõike korraga ehitada ei saa. Tegemist on liiklusohutuse seisukohast olulise ristumisega ning kavatsen Riia ringristmiku ehituse tuua varasemaks läbi lisarahastuse taotlemise," ütles Aas. 

Aas ütles, et spekulatsioonid Tartu liiklussõlme ehitamise edasilükkamise kohta ei vasta tõele ning Lõunakeskuse omanikud pole sellega seotud.

Teehoiukava vastuvõtmisega sai ka kinnitust, et sel aastal eraldab valitsus kolm korda rohkem vahendeid kruusateede tolmuvabaks muutmisesse. "Kvaliteetse taristu loomises mängivad suurt osa ka väiksemad teed, mis võimaldavad inimestel mugavalt liigelda," lausus Aas.

Kruusateedele on kavandatud järgmise aasta riigieelarvest katete ehitamiseks täiendavalt 10 miljonit eurot. Kokku eraldatakse 2020. aastal kruusateedele katete ehitamisse 15 miljonit eurot. Valitsuse pikaajalisem eesmärk on muuta 2030. aastaks kõik arvestatava kasutatavusega kruusateed, mida on Eestis ca 2000 km, tolmuvabaks.

"Riigiteede teehoiukava 2020-2030"-s on aastaks 2020 planeeritud riigi teehoiukuludeks 279,7 miljonit eurot, mida on 35 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal kinnitatud kavas," ütles Aas. "Põhjuseks on muutused kavandatud Ühtekuuluvusfondi tulemusreservi vahendite mahu eeldustes. Kehtiv riigi eelarvestrateegia ei sisalda veel tulemusreservi ega EL 2021+ eelarve vahendite mahtu, sest Euroopa Liidu läbirääkimised jagatavate toetuste ja summade üle veel käivad."

Iraagis teenivad kaitseväelased on teel Kuveiti

Peaminister Jüri Ratas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et Iraagis teenivad Eesti kaitseväelased on teel Kuveiti.

"Jälgime tähelepanelikult sündmusi, mis hargnevad Lähis-Idas," peaminister. "Meie kaitseväelased on tänahommikuse seisuga kohe-kohe liikumas Iraagist Kuveiti. Eesti on mõistnud hukka Iraani raketirünnakud Iraagis asuvate sõjaväebaaside pihta, kus koos koalitsioonijõududega teenisid ja teenivad ka Eesti kaitseväelased."

 Ratas ütles, et kindlasti on väga oluline just diplomaatiliste sammude astumine ja püüelda selle olukorra lahendamise suunas.

"Töötame ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena koos teiste riikidega selle nimel, et pingeid Lähis-Idas maandada ja seda konflikti arenemist vältida," ütles Ratas.

Valitsus kavandab perelepituse süsteemi

Rahvastikuminister Riina Solman tutvustas riikliku vanemluslepituse süsteemi loomist. 

"Mida siis perelepitus iseenesest tähendab? Perelepituse eesmärk on saavutada vanemate lahkumineku korral laste heaolust lähtuvate kokkulepete sõlmimine lapse elukorraldust puudutavates küsimustes," ütles Solman.

"Nagu me teame, siis valitsuse üks prioriteete on peresõbralik Eesti. See valus küsimus puudutab paljusid Eesti peresid. Täna võisime Postimehest ka lugeda spetsialisti välja toodud uusi numbreid lahutuste arvu kohta. Tihtipeale vanemad ei jõua kokkuleppele lapse hooldusõiguse küsimuses."

Solman ütles, et tegelikult on Eestis perelepitussüsteemi nii juba rakendatud. "Alates aastast 2010 on süsteemi loomine toimunud ja 2015 on näiteks Tallinnas see teenus ka tasuta saadaval vähem kindlustatud peredele. Aga tegelikult kohtud on siiani ülekoormatud taoliste küsimustega. Ka maailmapraktikast tulenevalt on igati soovitav ja ka odavam lahendada kohtueelselt neid küsimusi," rääkis rahvastikuminister.

Solmani sõnul andis valitsuskabinet täna loa siseministeeriumile, justiitsministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile selle süsteemi edasiarenduseks ja ka rahataotluse esitamiseks 1,5 miljoni euro ulatuses eelarvestrateegiasse ettevaatavalt 2022. aastaks. 

Laadimine...Laadimine...