VIDEO! Jaan Krossi mälestuseks kerkib Harju tänavale ausammas

"Välja on kuulutatud võistlus ja seal on kaks võimalikku kohta: üks on diagonaalis üle Kirjanike Maja nurga, teine on edasi, müüri ääres, enne Raekoja platsi," ütles Krossi tütar, kunstnik ja luuletaja Maarja Undusk isa 100. sünniaastapäevaks Tallinnasse plaanitava ausamba kohta.

Pilt: Ekraanikuva

VIDEO! Jaan Krossi mälestuseks kerkib Harju tänavale ausammas

Toimetaja: Õnne Puhk

"Välja on kuulutatud võistlus ja seal on kaks võimalikku kohta: üks on diagonaalis üle Kirjanike Maja nurga, teine on edasi, müüri ääres, enne Raekoja platsi," ütles Krossi tütar, kunstnik ja luuletaja Maarja Undusk isa 100. sünniaastapäevaks Tallinnasse plaanitava ausamba kohta.

15. veebruaril esietendus Tallinna Draamateatris Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale pühendatud näidend "Suur Siberimaa".

Toompere: Tallinna-periood on realistlik, just selline päris elu  

Jaan Unduski kirjutatud ja Hendrik Toompere sen lavastatud näidend põhineb Krossi elukäigu motiividel ajal, mil kirjanik oli pärast vangilaagreid asumisel Krasnojarski krais ja seejärel tagasi Eesti NSV-s. Just Siberis hakkas Kross tegema süstemaatilist kirjanikutööd, mida soodustas sõbralik kooselu kommunist Alma Vaarmaniga.

"Alma oli tulihingeline revolutsionäär, kes pandi vangi juba 1937. aastal, kuna ta elas Moskvas. Ta oli isa relvavend mingis mõttes. Kui nad olid koos seal asumisel, siis Alma võttis Jaani nn kasupojaks, kuna ta enda poeg oli kuskil lastekodus," selgitas Undusk. 

"Kui sa tahad siin elus tõesti midagi ära teha, siis alusta kohe, mitte järgmisel, vaid sellel samal põgusal hetkel, kui tahtmine tuleb, olgu või keset ööd, aga hakka peale!" ütleb Tambet Tuisu kehastatud Jaan Kross selles etenduses.

 Hendrik Toompere sen ütles Tallinna TV toimetajale Maris Johannesele, et näidendi tegevusaeg on täpselt piiritletud, hõlmates aastaid 1951–1954. "See Siberi-osa on sellise unenäolise printsiibi peal üles ehitatud. Jaan Kross hakkab veel meenutama ja siis talle välgatuslikult ilmuvad episoodid, see, teine, kolmas, et seal on nagu ajaaugud ja vahed on sees… See on nagu natuke selline groteskne… graafiline…"

"Kui me siseneme Tallinna perioodi, kui Jaan tuli pärast Siberit Tallinnasse ja sõbrad ei tahtnud teda ära tunda enam, tõmbasid soni silmile ja läksid igaks juhuks üle tee, siis Tallinna-periood on väga realistlik, just selline päris elu," kirjeldab Toompere. "Aga see päris lõpp keerab filmiks." 

"Tegelikult tuleb täiesti ootamatult välja see, et Siber oli kummalisel kombel palju vabam ja inimlikum kui tolle aja näiteks Eesti, kus toimusid küüditamised, käisid ringi Smerchi brigaadid, püüdsid metsavendasid… kotipoisid, talusid rääviti paljaks, toimusid poliitilised võitlused kirjanike ja poliitikute vahel…"

"Minu jaoks oli see päris suur üllatus, kui ma hakkasin sellega süvitsi tegelema," ütles Toompere. 

Undusk: Füüsiliselt pole neid kohti olemas, aga ruum on alles

"Kõik homme alustatu teostub alles pärast sinu surma," ütleb Kross näidendis Tambet Tuisu suu läbi.

Krossi tütar, kunstnik Maarja Undusk näitas Maris Johannesele paika praeguses Lembitu pargis, kus kirjanik olevat sündinud – siis asus seal Õuna tänav.

Huvitaval kombel olla samas majas elanud Tammsaare tulevane naine Käthe Hansen. Krossi mälestuste põhjal olevat noor Tammsaare ehk Hansen käinud selle maja ukse vahel oma tulevasega kudrutamas.

1944. aastal kogu see linnajagu hävis ning tänava struktuurid on sellest ajast täielikult muutunud.

Jaan Kross oli üsna väike, kui pere kolis Suur-Patarei tänavale, kus oli tema isa ametikorter ja seal elas ta kuni ülikooli minekuni, nii et tema lapsepõlv kuulub sinna mere äärde.

Kirjanike maja Harju 1 on see koht, kus Jaan Kross elas ja töötas. Harju tänavale plaanitakse püstitada ka kirjaniku mälestusmärk – kas Harju tänava ja Kullassepa nurgale või pisut edasi, Raekoja platsi poolsesse otsa.

„Mõlemad on sellised suhteliselt kitsukesed kohad, nii et mingisugust "ratsamonumenti" sinna ei mahu," ütleb ta.

Alternatiivsete asukohtadena kaaluti Suur-Patarei ja Väike-Patarei tänava nurgal asuvat mikroväljakut, Salme kultuurikeskuse lähiümbrust, rahvusraamatukogu kinnistut ning Tuvi parki.

Žüriisse kuulusid kirjandusteadlane Rein Veidemann; kirjanik Karl-Martin Sinijärv; kunstnik ja luuletaja, Krossi tütar Maarja Undusk; arhitektid Eve Komp ja Rein Murula ja skulptorid Jass Kaselaan ning Paulo Mänd.

Žürii esimees oli Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Ignar Fjuk ning aseesimees keskkonna- ja kommunaalameti juhataja Ain Valdmann.

Mälestusmärgi kunstilised lahendused tuleb skulptoritel esitada 19. veebruariks.

 

Laadimine...Laadimine...