VIDEO! Justiitsminister: valimisreklaamikeeld on iganenud

"Justiitsministrina olen seisukohal, et mida vähem seadusemuudatusi, seda paremini on tagatud  õiguskindlus ja rahu, aga kui tegemist on tõesti heade muudatustega, siis tuleb seda teha," ütles justiitsminister Raivo Aeg.

Pilt: Scanpix
Video Eesti

VIDEO! Justiitsminister: valimisreklaamikeeld on iganenud

Toimetaja: Sandra Lepik

"Justiitsministrina olen seisukohal, et mida vähem seadusemuudatusi, seda paremini on tagatud  õiguskindlus ja rahu, aga kui tegemist on tõesti heade muudatustega, siis tuleb seda teha," ütles justiitsminister Raivo Aeg.

Valitsuses heakskiidetud seadusemuudatuse eesmärk on tühistada aktiivse valmisreklaamikeelu periood. "Ühiskond on muutumises, ka regulatsioonid ja seadused peavad sellega kaasas käima," selgitas Aeg muudatuste vajalikkust. "Poliitilise välireklaami keelu eesmärk oli tol ajal õilis, et vähendada kampaaniate mahtu, nendele maksumaksjate raha kulutamist ja oli lootust, et välireklaam muutub sisukamaks. Tegelik elu on näidanud, et need eesmärgid ei ole enam adekvaatsed ehk on aeg need normid viia päriseluga kooskõlla."

Lisaks tahetakse tühistada valimisagitatsiooni keeld valimispäeval. "Kindlasti 1994. aastal, kui see vastu võeti,  ei olnud veel nii massilist sotsiaalmeediat," märkis Aeg, et tänaseks päevaks on antud keeld muutunud mõttetuks. "Valijatel peab olema ühetaoline kohtlemine, et neid kes otsustavad hääle anda enne valimispäeva või täpselt valimispäeval, koheldaks võrdselt," selgitas Aeg. "Ainukene keeld mis jääb, on see, et aktiivset valimisagitatsiooni ei tohi teha valimispäeval hääletamisruumis."

Koolikiusamine on suure tähelepanu all 

"Kiusamisteema on põhimõtteliselt selline teema, mis mitte kunagi ei kao," nentis haridus- ja teadusminister Mailis Reps, et kiusamistaustaga kaebusi on sellel aastal tulnud selgelt rohkem kui tavaliselt. "Raudne reegel on see, et me võtame koolipidajaga ühendust ja küsime selgitusi."

Viimasel nädalal on inimestes palju meelehärmi tekitanud koolides valitsev kiusamine. Ühel juhul sooritas kõigest 10-aastane poiss enesetapu, teisel juhul survestas koolidirektor õpetajaid, et nood paneksid tema sugulastele vaid parimaid hindeid.

"Eestis ei ole koolikiusu teema varjatud, sellega tegeletakse juba viimasel kümnel aastal väga tõsiselt," rääkis Reps tänasel valitsuse pressikonverentsil, et siin kohal on riigil palju häid partnereid, kellega koostöös kiusamist vähendatakse. "Uuringud näitavad, et umbes kolmandik lastest on erinevas vanuses kokku puutunud kiusuga."

"Kiusamisteema on põhimõtteliselt selline teema, mis mitte kunagi ei kao," nentis Reps, et kiusamistaustaga kaebusi on sellel aastal tulnud selgelt rohkem kui tavaliselt. "Raudne reegel on see, et me võtame koolipidajaga ühendust ja küsime selgitusi."

Petjate protsent turgudel on väike

"Hommikul võtsin ette tuuri Tallinna Balti jaama turule eesmärgiga vaadata ise oma silmaga, mis turul toimub," rääkis maaeluminister Mart Järvik tänasest veterinaar- ja toiduameti kontrollreidist. "Inimesed räägivad, et need kes üritavad petta, on araks muutunud -  kui turul toimub kontroll, siis põgenetakse," märkis Järvik, et tänasel kontrollreidil selliseid intsidente ei olnud.

"Kahel juhul ei olnud müüjal dokumente maasikate päritolu kohta ette näidata," lisas Järvik, et nendel juhtudel algatati koheselt menetlus. "Ma arvan, et saame selle pettuste rea, kus püütakse võõra päritoluga maasikaid või muud kaupa müüa, kontrolli alla."

Ligi kuu ajalisel perioodil on erinevatel turgudel võetud proove kokku 31 korral. "Menetlusi on algatatud ning nendele järgnevad ka karistused, kuid olen kindel, et olukord saab kontrolli alla," tõdes Järvik. "Ma arvan, et petjate protsent on tegelikult turgudel väike. Eesti maasikas on väga hea ja maitsev," võrdles Järvik Eesti maasikat Belgia omaga, mis pole sugugi nii maitsev.

Kohtuotsuseid tuleb põhjalikumalt selgitada

Aeg rääkis sellest, kuidas süüteomenetlus peab muutuma rohkem inimesekesksemaks ja kiiremaks. "Meil ei ole Euroopaga võrreldes keskmine menetlusaeg pikem. Küll aga üksikutel juhtudel ei saa me olla rahul," tõi Aeg näiteks raskemad üksikjuhtumid, mis on pälvinud avalikkuse tähelepanu. "Need venivad mõnikord aastaid ja aastaid. Mõlemad menetluspooled on terve see aeg pinge all," lisas Aeg, et selline menetluste venimine põhjustab umbusaldust kogu justiitssüsteemi vastu.  

Lisaks sellele ei saa ühiskond pahatihti aru kohtuotsuste tagamaadest, näiteks kui rasketes kriminaalasjades mõistetakse liialt leebe karistus. "Siin tahame liikuda selle poole, et nii prokuratuur kui ka kohtud peaksid rohkem selgitama otsuste tagamaid, et miks kohus ühel või teisel juhul just sellise otsuse tegi, mis on need kaalutluse asjaolud."

Korruptsioonivastaste strateegia aruande põhjal korruptsiooniprobleem süvenenud ei ole - riigi tasandil on Eesti oma positsiooni iga aastaga vaid parandanud. "Kriminaalmenetluste arv on jäänud samale tasemele, küll aga on murettekitav see, et need kes korruptsiooni teevad, kipuvad sellega jätkama," nentis Aeg. "Statistiliselt on murettekitav meditsiinivaldkonnaga seotud korruptsioon."

Regionaalne ebavõrdsus on pidurdunud

Regionaalarengu strateegiaga hõlmab endas riigi regionaalarengu suundi, eesmärke ja tegevusplaani aastateks 2014–2020. Üheks peamiseks näitajaks on siin SKP ühe elaniku kohta ning selle võrdlemine erinevate piirkondade vahel. "Kui selle strateegia algusaastatel see vahe pigem suurenes, siis viimasel paaril aastal on see pidurdunud," kinnitas riigihalduse minister Jaak Aab.

"Endiselt on mure Kagu-Eesti ja Kirde-Eestis maakondadega, kuid nendes piirkondades on käivitatud eraldi programmid ettevõtlikkusaktiivsuse suurendamiseks," ütles Aab. "Regionaalpoliitilised näitajad on viimasel paaril aastal näidanud, et ebavõrdsus on pidurdunud, kuid selleks, et see ei suureneks edasi, tuleb veel kõvasti tööd teha," selgitas Aab, et eesmärgiks on piirkondade ebavõrdsuse süvenemise peatamine. 

Laadimine...Laadimine...