"Tasub mõelda suurelt, kuidas saavutada see, et me energeetikarongist maha ei jääks," rääkis Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson (KE) vesinikupäeval.

Simson rõhutas, et kellelegi ei ole uudiseks, et Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. “See tähendab, et peame muutma nii energeetika- kui ka transpordisektorit 30 aasta jooksul,” ütles ta.

Simsoni sõnul on lähitulevikus aset leidmas muutused: maagaasi kasutamine väheneb, selle asemel tulevad nii biogaas kui ka vesinik.

Simsoni sõnul ei ole tahtmine liikuda puhaste tehnoloogiate juurde kunagi nii aktuaalne olnud kui praegu. “Sellega anname ka sõnumi liikuda uutesse sektoritesse,” ütles ta ja kinnitas, et taastuvenergia ei ole kunagi olnud nii soodne kui praegu.

“Meil puuduvad põhjendused, miks peaks jätkama vanade mudelitega,” argumenteeris Simson. Tema sõnul esitas Euroopa Komisjon möödunud suvel oma vesinikustrateegia, mis sai sooja vastuvõtu osaliseks.

Üks osa strateegiast ütleb, et vesinikku vaadatakse ühtselt ning selle tähtsust ei saa alahinnata. “Kui tänane vesinik tuleb maagaasist, siis tuleviku vesinik peab olema puhas ja põhinema taastuvenergial,” ütles Simson.

Üks osa strateegiast on ka see, et elektrolüüsiseadmete tootmine peab muutuma tööstuslikuks. “Peame looma vesiniku Euroopa turu,” ütles Simson ja sõnas, et mitmel liikmesriigil on juba olemas oma vesinikustrateegia, see tähendab, et vesinik hakkab Euroopas liikuma piiriüleselt.

Simsoni hinnangul on praegu Euroopa energeetikute ees küsimus, kuidas uuendada maagaasivõrgustikku vesiniku transportimiseks. “Oleme loomas Euroopa vesinikuliitu, mis tooks kokku kõik osapooled. Juba 600 organisatsiooni on näidanud liitumiseks huvi üles,” rääkis Simson ja täiendas, et vesiniku transportimiseks on olemas ka globaalne huvi, mis ulatub Ameerikast Hiinani ja mujalegi.

Simsoni sõnul on Euroopa taastuvenergia tootmise vahendite tootmises esirinnas, Euroopa Komisjoni mitmeaastane finantsraamistik (MFF) koos taastefondiga suunab rohetegevuseks üle 300 miljardi euro. “Rohepööre on täies hoos,” kinnitas ta.

Simsoni sõnul on Eesti sammud suurema rohelisuse suunas olnud seni näiteks transpordisektoris väga tagasihoidlikud, et saavutada rohepöördel edu, on vaja koostööd eri sektorite vahel. “Tänase üritusega teeme kindlaks, millised on Eesti vajadused,” ütles Simson.