VIDEO! Kehtinud karmid meetmed lubavad ehk paari nädala pärast õpilased taas korraga kooli

"Endiselt on palju koole, kus n-ö hübriidõpe ei ole veel võimalik ja lapsevanemad eelistavad lapsed pigem kooli saata kui kergete haigusnähtudega koju jätta, sest laps veedab kodus aega telerit vaadates ja jääb koolitööst olulisel määral maha," rääkis terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

Pilt: Rene Suurkaev
Eesti

VIDEO! Kehtinud karmid meetmed lubavad ehk paari nädala pärast õpilased taas korraga kooli

Krista Kiin

"Praegu näeme üldist langust ülemiste hingamisteede viiruste levikus, mis on kindlasti seotud inimeste elu ja töö ümberkorraldustega," lausus terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, tunnistades, et senistest meetmeist koolides on olnud kasu viiruse ohjeldamisel. 

 

"Tänasest jätkame õpilaste hajutamisega, kuid muudame formaati," rääkis Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Henrik Salum. "Selle asemel, et õpilased oleksid järjest nädal aega kodus, on 8-12. klassides nädalas iga päev üks klass kodus iseseisva õppimise päeval. Samuti n-ö mängime söögivahetundide aegadega, et kõik ei oleks korraga söömas, vaid ühed klassid söögivahetunni alguses, teised lõpupoole, nagu oleme praktiseerinud terve senise õppeaasta."

Salumi sõnul on Gustav Adolfi gümnaasium heas seisus, sest hajutamist võimaldavad mitu õppehoonet, samuti õnnestub õpilasi hajutada maja eri tiibade vahel.

Ennetamaks koroonaviiruse levikut, hakkasid Tallinna koolid vahetult pärast õppeaasta algust õpilasi hajutama ja saatsid nad osalisele koduõppele. Linn seadis ennetusmeetmed sisse kuni äsja lõppenud koolivaheajani. Linnapea Mihhail Kõlvarti ja abilinnapea Vadim Belobrovtsevi möödunud kolmapäevasel kohtumisel koolijuhtidega otsustati koolides ennetusmeetmeid jätkata. Õppeveerandi kahel esimesel nädalal läheb kõik edasi nagu seni. Seejärel hindab linn taas olukorda – kui nakatumine ei kasva, jätkub tavapärane õpe.

Reisilt võis saada nakkuse

"Jõudsime koolijuhtidega ühiselt arusaamisele, et algava õppeveerandi kahe esimese nädala jooksul jätkame veel ennetusmeetmetega ehk hajutame õpilasi viisil, mida koolid ka seni kasutasid," selgitas Belobrovtsev. "Selle aja vältel ilmnevad võimalikud haigestumised ning koolid saavad operatiivselt tegutseda, et vajadusel haiguspuhangu levikut ennetada ja tõkestada."

Belobrovtsevi sõnul oli koroonaviirusega nakatunute arv Eestis vahepeal kerges langustrendis, kuid nüüd on see taas tõusnud, seega tuleb olla jätkuvalt ettevaatlik. "Koolivaheajal käiakse sageli perega reisimas – kas Eestis või välismaal –, ollakse rohkem vahetus kontaktis sõpradega, mistõttu on ka suurem võimalus kokku puutuda viirusekandjatega," tõdes ta.

Distantsõppe puhul rõhutab linn koolidele, et üle ühe nädala järjest ühtki klassi koolist eemal hoida ei tohiks.

Abilinnapea sõnul vähenes nakatumiste arv vahepeal ka seetõttu, et linna ennetusmeetmed on olnud tõhusad ja olukorrale reageeriti õigeaegselt. "Praegune seis ei ole saavutatud juhuslikult, vaid tänu efektiivsetele ennetusmeetmetele ja meie elanike – ka koolilaste ja nende vanemate – vastutustundlikule käitumisele," tunnustas Belobrovtsev. "Kahe nädala möödudes, kui olukord seda lubab, oleme valmis üle minema tavapärasele õppekorraldusele."

Sama rõhutas terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma. "Ülemiste hingamisteede viiruste levikut seostatakse palju õppetööga," lausus ta. "Lapsed ja õpetajad kogunevad siseruumides, luues soodsa keskkonna viirushaiguste levikuks. Praegu näeme üldist langust ülemiste hingamisteede viiruste levikus, mis on kindlasti seotud inimeste elu ja töö ümberkorraldustega."

Samas julgustab terviseamet jätkuvalt panustama paindlike lahenduste otsimisse ja loomisse. "Endiselt on palju koole, kus n-ö hübriidõpe ei ole veel võimalik ja lapsevanemad eelistavad lapsed pigem kooli saata kui kergete haigusnähtudega koju jätta, sest laps veedab kodus aega telerit vaadates ja jääb koolitööst olulisel määral maha," rääkis Härma. "Mida rohkem on õpilasel ja õpetajal vahendeid, et ka kodunt koolitöös tõhusalt kaasa lüüa, seda kergem on ühiskonnas rakendada "haigena püsi kodus" soovitust. Covid-19 ei ole kuhugi kadunud ja näeme, et meie naaberriigid ja Euroopa tervikuna on alles teise laine tõusul. Seega ei saa ka lootma jääda, et Eestis on oht möödas."

Härma märkis, et tõenäoliselt ei jää see meil viimaseks korraks, kui riik peab epideemiaga võitlema, ja kõik vahendid, mida me praegu arendame ja kasutama õpime, tulevad tulevikus kasuks. "Kindlasti hindame omavalitsuste pingutusi tervisliku elu- ja õpikeskkonna loomisel," lisas ta.

Gustav Adolfi gümnaasium plaanib tuua püsivalt tagasi kooli näiteks seitsmendad klassid. "Kuna 7. klassid tulid sügise hakul Kotzebue õppehoonest peamajja, on nende sisseelamisaeg oluliselt pikemaks veninud," nentis Salum. "Kohaneda on tulnud nii maja, uute õpetajate kui ka teise keskkonnaga, lisaks on see vanus keerulisem. Tekkinud probleeme annab vältida, kui distantsõppel ei olda."

Vahetult pärast õppeaasta algust rakendatud osalise distantsõppe eelis oli Salumi sõnul see, et õpilased ei olnud kogu aeg eemal. "Ilmselgelt eelistavad õpilased nädalat, mil nad koolis said olla."

Süsteem nädal koolis–nädal kodus meeldis ka gümnasistidele. Gustav Adolfi gümnaasiumi 11. klassi õpilane Grete Dudarenko jäi sügisese osalise distantsõppega väga rahule. "Võrreldes kevadega oli nüüdne õppekorraldus märksa parem: kodus õpitu kohta sai järgmisel nädalal õpetajatelt vajadusel lisa küsida ning nii sai teemadest paremini aru," rääkis Grete. "Meeldis seegi, et üks nädal koolis oli pingelisem, sest siis olid mitmes aines kontrolltööd, kodunädalal aga sai pisut hinge tõmmata."

See, et kahe nädala pärast võib õppimine toimuda vaid koolis, Grete sõnul teda ega klassikaaslasi ei hirmuta, kuna siis taastubki viimaks klassikaline koolielu. Ka kohe algav ühe kodus õppimise päevaga koolinädal tundub hea. "Kõige hullem oli kevadine aeg, nii emotsionaalselt kui ka õppimise mõttes," meenutas tüdruk. "Täielikul koduõppel ei saanud nii mõnedki teemad kellelegi selgeks ja osa õpitust isegi ei mäletata enam. Lisaks kippus kodumiljöös kaduma õpimotivatsioon, segavaid tegureid oli rohkem."

Rohkem kordamist

Direktori meelest näitas juba kevadine kodusõpe, et need, kes on hästi tublid, saavad veel tublimaks, ning teised, kelle edasijõudmine tavaolukorraski on natuke aeglasem, jäävad veel aeglasemaks. "Ka õpetajad on öelnud, et olgugi igat õppeaastat vaja alustada mingil määral kordamisega, jäid eelmisest kevadest teatud teemad, mida tuleb rohkem üle käia."

Samas tunnustas Salum, et õpilased omandasid kevadega teistsuguseid oskusi – nagu iseseisev vastutus ja aja planeerimine –, mis polegi niivõrd ühe või teise ainega seotud. "Leidub küll ka neid, kes rahuloluküsitluses ütlesid, et neile iseseisev õppimine sobib, kuid valdavalt tahetakse ikka kooli tagasi tulla," nentis  Salum.

Keeruline on olnud ka õpetajatel. "Töökoormus on kasvanud, sest distantsõpe on hoopis teise metoodikaga, alates sellest, et ka õppematerjalid tuleb õpetajal endal luua," lausus Salum. "Pole lihtne, kui päeva jooksul on mõned kontakttunnid ja vahepeal veel distantstunnid – need on niivõrd erinevad asjad. Mõistagi saab ka distantsõpet läbi viia õpikute ja töövihikutega, kuid siis tekib küsimus, kui tõhus see on."

Belobrovtsev hindas, kui hästi koolid keerulise ajaga toime tulid. "Koolid seisid silmitsi vajadusega korraldada loetud päevade jooksul ümber kogu tööprotsess ja minna üle distantsõppele. See on hea näide moodsast õppimisest tänapäeva maailmas, kus pidevalt tuleb kohaneda uute olukordadega ning töötada välja loovaid lahendusi," tõdes ta.

Laadimine...Laadimine...