VIDEO! Keskkonnaministeerium kiidab Tallinna rohelist mõtteviisi

Keskkonnaministeerium kiidab Tallinna Paljasaare linnukaitseala koosluse hooldamise eest. 

Pilt: Ilja Matusihis
Loodus Keskkond

VIDEO! Keskkonnaministeerium kiidab Tallinna rohelist mõtteviisi

Enn Tosso

Keskkonnaministeeriumi  looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma vastas Pealinna küsimusele, kuidas kulgeb koostöö Tallinnas asuvate kaitsealade hoidmisel, et tunnevad linnavalitsuse toetust. "Oleme rahul koostöö osas linnavalitsusega, kes on rohelise mõtteviisi poolt," sõnas Aasma.

"Pigem eelistatakse linnas rohealasid. Pole mingit survet, et rohelasid täis ehitada," kiitis ta.

Koostööd omavalitsusega tuleb tema sõnul teha ka näiteks "igaühe looduskaitse printsiibi" raames. Tema sõnul on mõnes kohas tekkinud vastuolu ministeeriumi soovitustega mitte liiga palju muru niita või lehti riisuda, samas kui omavalitsusel on omad heakorraeeskirjad. Ta rõhutas siin hea kommunikatsiooni vajalikkust.

Kiitus Paljassaare linnukaitsealale

Tallinnas kiitis ta veel Paljasaare linnukaitseala, kus hooldatakse kooslust. Murekohana nägi Aasma, et linnas on kaitsealuseid kohti, kuhu paljud inimesed soovivad tulla. "Kuidas tagada seda, et täiesti ära ei trambita?" osutas ta probleemile.

Rääkides lageraie probleemist, mis on tõstatunud kogu Eestis, osutas ta, et oluline on jätta mets alles kaitsealade vahel, et liigid saaksid levida. "Püsielualade rajamine üksi ei toimi, tähtis on luua levikukoridorid. Kui need on olemas, siis tagatakse liikide säilimine."

19,4 protsenti Eesti maismaast on looduskaitse all, veealast 28 protsenti. Suur osa kaitstavatest aladest on samuti Natura alad.

Aasma osutas, et ministeerium on kaitsealade võrgustikku korrastanud, mis tähendab, et osa kaitsealasid on nimekirjast välja arvatud. "Näiteks kakssada kotkapesa on välja jäetud, sest linnud seal enam ei pesitse," osutas ta.

Aasma rõhutas, et keskendutakse järjest enam konkreetsetele teemadele nagu lendorava või musta toonekure püsielupaikade moodustamine.

"Looduskaitse on sisemiselt muutunud rangemaks, rohkem on juurde tulnud rangelt kaitstavate alade osakaal, aga hoiualade osakaal väheneb. See on lihtsamini mõistetav huvigruppidele ja maaomanikele," selgitas ta.

Huvide ühildamine

Eraldi teema on tema sõnul looduskaitsealused liigid. "Esimest kategooriat on kõige vähem, ent seal tuleb igale isendile kaitse tagada. Teise kategooria kaitsealal tuleb koostada liigi kaitse tegevuskavad," selgitas ta.

Eraldi tõi Aasma välja sellised liigid nagu ebapärlikarp, euroopa naarits, kärnkonn ja lendorav, kellest on ka palju juttu olnud.

"Kõigi puhul seisund on paranenud. Olukord on selline, et  maaomanik saab võtta metsast küttepuid ning samas on lendoravale sobilikke paiku. Tähtis on huvid ühildada," rõhutas ta ning lisas, et lahendused peavad muutuma konkreetsemaks ja praktilisemaks, et tegeldaks konkreetse liigi kaitsega.

Omaette tegevusvaldkonnana nägi ta kava soometsade kaitseks, mis on väga keeruline ülesanne. "Soometsad tahavad eraldi lähenemist saada," rõhutas ta.

RMK eelarves on ette nähtud 5 miljonit eurot, mis on ette nähtud kaitsealaste maade riigile omandamiseks. Teises järjekorras omandatakse neid maid, kus omanikud pidid olema teadlikud, et ostavad kaitsealuse maa.

"Peamine kaitsemeede on, et ära tee midagi ning lase ajal minna," osutas ta ning selgitas, et ajafaktor on hästi oluline, sest siis kujunevad aastatega välja vanad loodusmetsad, mis on range kaitse all.

Samuti rõhutas ta, et veekogude seisundi parandamine on oluline teema, mis on kirgi tekitanud.

"Neid objekte on üle saja, kus kalade läbipääs on lahendatud. Suurim projekt oli Pärnu jõestiku elupaikade taastamine ja Sindi paisu likvideerimine, mis oli isegi Euroopa mastaabis suur projekt," märkis ta.

 

Laadimine...Laadimine...