VIDEO! KOROONALÕKSU JÄÄNUTE AITAJA: Märgakem kõik üksteise ümber hädas olevaid inimesi!

"Minu aitaja on noor tore inimene, kel silmad sädemeid täis!  Ja selgus veel, et ta elab sama maja naabertrepikojas," kirjeldas eakas Helgi oma vabatahtlikku, kes viiruse ajal poekoti ukse taha toob. "Ei ole meid, üksikuid vanu, midagi ära unustatud."

Pilt: Albert Truuväärt

VIDEO! KOROONALÕKSU JÄÄNUTE AITAJA: Märgakem kõik üksteise ümber hädas olevaid inimesi!

Ivo Karlep

"Minu aitaja on noor tore inimene, kel silmad sädemeid täis!  Ja selgus veel, et ta elab sama maja naabertrepikojas," kirjeldas eakas Helgi oma vabatahtlikku, kes viiruse ajal poekoti ukse taha toob. "Ei ole meid, üksikuid vanu, midagi ära unustatud."

 

Proua Helgi maailm hakkas koroonaviiruse pealetungi järel vaikselt kokku varisema. Itaaliasse tööle läinud tütar oli oma poja ka kaasa võtnud ja on nüüd seal keset haigusmöllu lõksu jäänud. Niisiis ei saa lapsed kuidagi toeks tulla, teised sugulased aga elavad Tartumaal. Nii tundiski Helgi, et ta ei oska olukorras, kus  vanematel inimestel ei soovitata isegi poodi minna, enam kuidagi hakkama saada. Ja ega kolmandalt korruselt alla minna pole põlvevaluga ka kuigi meeldiv. Helgi helistas igaks juhuks Kristiine linnaosa sotsiaaltöötajale. Ja oh imet, kahe tunni pärast oli tal juba vabatahtlik abiline Kristi, kes päris telefonis, mida ta saaks proua heaks teha.

"Teate, niisugune elurõõmus hääl ja abivalmis noor inimene. Olin nagu uuesti sündinud," ei jõua Helgi ära kiita, kui kiiresti kõik juhtuma hakkas. Ta oli juba lootust kaotamas, sest ei omanud  ettekujutust, millised võimalused üldse on praeguses olukorras abi saada. "Mul tuli usk inimestesse tagasi. Ja tundsin, et linn ka hoolib tõesti oma elanikest," kiitis ta.

Proua Helgi palus Kristil süüa tuua ja tegi väikese nimekirja asjadest, mida vajas. "Kõik läks hästi, panin maski ette, mis mul juhtus kodus olema, ja palusin, et Kristi oleks ka ise ukse taga, tahan teda üle ukse tänada," rääkis Helgi. "Ja teate, niisugune noor tore inimene, silmad sädemeid täis! Selgus veel, et ta elab sama maja naabertrepikojas. Mul tuli lausa pisar silma. Ei ole meid, üksikuid vanu, midagi ära unustatud." Nüüd toobki Kristi Helgale poest toitu, kui selleks tarvidus tekib.

Muutis lähedaseks

Kristi Kongo-Young liitus Tallinna vabatahtlike abistajatega juba tükk aega enne koroonaviiruse levima hakkamist. Kui ta oli kord Balti jaamas näinud, kuidas vanainimesed istusid ja püüdsid omakootud sokikesi külma ilmaga müüa, hakkas tal neist lihtsalt hale. Ta mõtles, et meie vanainimesed vajaksid rohkem tähelepanu. "Kuidagi kurb hakkas, oli niisugune tunne, et keegi meil vanadest ei hooli," ütles Kristi. Seepärast arvaski ta, et miks mitte ohverdada nädalas mõnel korral tund-poolteist mõne vanema inimese heaks, kes selle abi tänuga vastu võtab. Ta liitus vabatahtlikega ja leidis endale sealt inimese, kes abi vajas. Vahel natuke seltsi, teinekord koos poes käimist, et vanainimene oma abiseadmega saaks kõik talle vajalikud ostud tehtud.  

Kui algas koroonaaeg, hakkas poeostude eest hoolitsema linnaosa sotsiaaltöötaja, aga Kristile leiti uus hädasolija, proua Helgi. "See abistamine on natuke egoistlik ka," tunnistas Kristi. "Enam ma ei tunne hingepiina, et ma ise midagi ei tee teiste abistamiseks. Teate, see on väga hea ja ülendav tunne."

Kaks ühe maja inimest, kes enne teineteisest midagi ei teadnud, on koroonaviiruse tõttu saanud lähedaseks, ehkki harvadel kokkusaamistel peavad hoidma vahemaad ja proual on mask ees.

Niisuguseid vabatahtlikke võib mõne aja pärast veel rohkem tarvis minna kui praegu, lausus Kristiine linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Eerika Rahuoja. "Olukord muutub kiiresti ja võib tulla aeg, mil meie oma töötajatest jääb abisaajate jaoks väheks," ütles ta.
Vabatahtlikud on valmis ja ootavad oma ridadesse ka uusi liitujaid, kinnitas külaliikumise Kodukant Harjumaa vabatahtlike koordinaator Triin Peterson. Just niisuguse nimega organisatsioon koondab praegu meie vabatahtlikke, kes on abiks ka koroonaviiruse tõttu koju aheldatud vanemale põlvkonnale, kel pole ligidal omakseid, kes võiksid poes käia ja muidu aidata. Peterson viib ka ise vanainimestele toitu koju.
Möödunud nädalal sai poeskäiguabi Tallinnas paarikümmend inimest. "See arv kindlasti kasvab," mainis Peterson. Seni on linnaosade sotsiaaltöötajad abivajajatega hakkama saanud, kuid järjest enam on hakatud küsima vabatahtlike abi.

Paberkotil vähem viirust

Vajadusel saab vabatahtlik aidata inimesel jõuda õigete telefoninumbrite ja kontaktideni, näiteks kui on vaja sotsiaaltöötaja abi. Või kui on tarvis esitada mõni e-dokument ja inimene vajab selleks juhendamist. "Tihti arvatakse, et vestlemine ei ole tõsiseltvõetav abi, kuid eriti kriisiolukorras on üksikutele inimestele sellised vestlused vaimse tervise säilitamiseks ja turgutamiseks väga olulised," kinnitas Peterson. "Enne vestlust võiks vabatahtlik läbi mõelda, millest rääkida, mida küsida. Vabatahtlik võiks omalt poolt pakkuda vestluseks teemasid, mis aitavad inimese mõtted viia koroonaviirusest ja hirmudest eemale, aidata seada endale eesmärke ning leida tegevusi, mida ta järgmise telefonivestluseni teha saaks. Et telefonivestlusest kasu oleks, peaks see kestma vähemalt 20 minutit."  

Abi võib vaja olla ka mõne elutähtsa aparaadi remonti viimiseks, mingi eseme äratoomiseks postikapist jne. Sellise tegevuse puhul on vaja alati omavahel eelnevalt kokku leppida, kuidas toimub arveldamine. Ideaalis võiks see käia e-panga või muude virtuaalsete kanalite kaudu. Vabatahtlik teeb kviitungitest võimalusel pildi, saadab selle abivajajale ning too kannab raha üle, kui pakk on ukse taha toodud. Ostude kandmisel tuleks eelistada paberkotti, sest sellel püsib viirus lühemat aega elus. Vabatahtlik selgitab abivajajale, et ta tõstaks külma vajavad asjad kohe külmkappi ning peseks seejärel hoolega seebiga käsi. Kauem säilivad asjad on hea jätta seisma ja pakkida lahti 24 tundi hiljem. Väga oluline on teada anda, millal ja kuhu pakk jäetakse. "Kindlasti ei tohi vabatahtlik viiruse ajal minna abivajaja tuppa," rõhutas Peterson. "Uksele tulemisel võiks kasutada maski, hoida teisest inimesest vähemalt kahe meetri jagu eemale. Enne ja pärast paki üleandmist peseb või desinfitseerib vabatahtlik oma käsi. Vabatahtlikele on abiks ka video, kuidas on korrektne toitu abivajajale viia."

Hooldustöötajad abistavad kaupade tellimisel

Linnaosade hooldustöötajad saavad e-Selverist eelisjärjekorras toidu- ja majapidamiskaupu koduteenuse klientidele koju tellida.  
Abilinnapea Betina Beškina sõnul on Selver esimene kaubanduskett, mis pakub linna koduteenuse klientidele kiiret tarneaega olukorras, kus tavaklientidele on nädalapikkused järjekorrad. "Soovime koduteenuse klientidele kaupade tellimist ja ostmist kiirendada ja tõhustada. E-kaubanduse kasutamisega hoiame märkimisväärselt kokku hooldustöötajate aega, saame säästa oma töötajaid poes käimisest, kaupade tassimisest ning seeläbi vabaneb linnaosade sotsiaalhoolekandes täiendav ressurss uute klientide teenusele võtmiseks," selgitas Beškina. "Tellimuste operatiivseks tegemiseks jaotasime paljudele koduteenust osutavatele hooldustöötajatele tahvelarvutid. Nii saab tellida toidu ka neile, kes ise internetti ei kasuta, näiteks eakatele."

Seni tõid hooldustöötajad enamikule koduteenuse klientidest  poekaupu nende elukohale lähimast poest üldjuhul jalgsi või ühistranspordiga. Kuna ühel hooldustöötajal on lubatud kanda 5 kg kaupa, siis korraga osteti tavaliselt ühe kliendi kaubad ning päeva jooksul tuli käia mitmeid kordi ja tunde poes. Poest on vaja tuua kaupa koju ligemale 1100 kliendile, neist ligikaudu 650 on võimelised kulleri telefonikõnele vastama ja kauba koduukselt või selle tagant ka vastu võtma. "Soovime eriolukorras kaitsta koduteenuse kliente ja meie tublisid hooldustöötajaid liigsete kontaktide eest," mainis Beškina. Esialgu on koduteenuse klientidel võimalik kaupa koju tellida kuni kuus korda kalendrikuus.
Kaupa saav inimene peab olema tellimuses märgitud ajavahemikul telefoni teel kättesaadav ja kodus.  Koduhooldust saavad elanikud on valdavalt kas üksi elavad eakad või puuetega inimesed, kes ilma kõrvalise abita igapäevaelus toime ei tule.

Vabatahtlikud toovad viiruse käes kannatajatele näiteks rohtusid

"Kogukond aitab" vabatahtlikud tulevad appi neile, kes on koroonaviiruse tõttu isolatsiooni jäänud ja vajavad epideemia ajal mingit abi, näiteks poest toidu ja apteegist arstirohtude  kojutoomist.

Kui linlane vajab abi, saab ta oma abivajaduse lisada https://kogukondaitab.ee/et/  lehel asuvasse vormi või helistada kella 9-21 tel 716 8068.   

Abilinnapea Betina Beškina sõnul viib platvorm "Kogukond aitab" (ehk Covid–Help) omavahel kokku koroonaviiruse tõttu abi vajajad ja vabatahtlikud. "Juhul, kui mõni abivajaja pöördub näiteks meie linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole abipalvega, kuid meil ei ole võimalik oma sotsiaaltöötajat saata, siis saame appi paluda vabatahtlikud," selgitas Beškina. "Kindlasti küsitakse eelnevalt abipalujalt, kas talle sobib, et vabatahtlik toob talle koju poekoti vms. Ainuüksi abiküsija nõusolekul saame vabatahtlikku appi paluda."
Praegu on platvormi kaudu registreerunud üle 2000 vabatahtliku, kes käivad hea meelega näiteks poes või apteegis, kuid abi võib pakkuda ka näiteks üksinduse leevendamiseks telefoniga rääkides.

"Kogukond aitab" lehekülge ja kõnekeskust haldavad vabatahtlikud. Lehel end kirja pannud vabatahtlikud leiavad abivajaja ainult selle platvormi kaudu. Meeskond annab endast parima, et edastada abivajajatele ja nende vabatahtlikele abistajatele parimat infot viiruse leviku ennetamiseks, ent iga osaleja enda vastutus on tagada, et ta ei seaks ennast ega teisi ohtu. Vabatahtlikku saab appi paluda, kui abivajaja probleemid on otseselt põhjustatud koroonaviiruse puhangust ja eriolukorrast  ning kui probleemi lahendamine ei vaja vabatahtlikult erioskuseid või väljaõpet.

Laadimine...Laadimine...