VIDEO! Kristen Michal: tunnustan Tallinna 2035. aasta arengukava

"Kui vaadata Tallinna majandusmõju, siis Tallinnas luuakse umbes 50 protsenti Eesti lisandväärtusest, Harjumaal 65 protsenti ning kui siin arukalt uusi tehnoloogiaid juurutada ja kasutada, siis tegelikult kogu Eesti võidab sellest. Nii et trend on õige," ütles Kristen Michal eileõhtuses TV3 saates "Tallinna kodanikud".

Pilt: Scanpix

VIDEO! Kristen Michal: tunnustan Tallinna 2035. aasta arengukava

Õnne Puhk

"Kui vaadata Tallinna majandusmõju, siis Tallinnas luuakse umbes 50 protsenti Eesti lisandväärtusest, Harjumaal 65 protsenti ning kui siin arukalt uusi tehnoloogiaid juurutada ja kasutada, siis tegelikult kogu Eesti võidab sellest. Nii et trend on õige," ütles Kristen Michal eileõhtuses TV3 saates "Tallinna kodanikud".

Saates "Tallinna kodanikud" debateerisid Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ja Tallinna volikogu opositsioonijuht, reformierakondlane Kristen Michal pealinna roheliste teemade ja kaasava eelarve üle.

Algatuseks uuris saatejuht Neeme Raud, kas Keskerakonnast ja Reformierakonnast võivad saada koalitsioonipartnerid. "Kas koalitsioon tuleb teie vahel või tule?" küsis Raud.

"Vähemalt Reformierakonna taha see koalitsioon kindlasti ei jää. Riigis toimuvad erinevad kõnelused, kus seda ühisosa üritatakse leida, aga nagu Aivar ütleb, et kui väike palavik on sees – ja see palavik on sees –, siis eks näis, kui pikka iga praegusele koalitsioonile täna ennustatakse," sõnas Michal.

Riisalu ütles, et ajalool on komme korduda. "Aga kahel korral, kus Eestis on olnud Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon, siis mida kaugemale see jääb, seda rohkem loetakse seda üheks õnnelikuks ajaks Eestile majandusel tervikuna," nentis ta.

Riisalu: rohepealinna projektiga liigutakse edasi

Miks Tallinnast ei saanud Euroopa rohepealinna? Miks Eesti pealinn Grenoble’ile alla jäi?

"Otsustavaks sai üks parameeter – see on CO2. Loomulikult ei ole võimalik võrrelda Grenoble’it, mis on u 2000 meetrit merepinnast kõrgemal, kus õhk mägedes võib-olla parem, Tallinna puhul CO2 liigsuur emissioon oli see komistuskivi ehk õhu teema sai saatuslikuks," selgitas Riisalu.

Michal ütles, et ta tunnustab pealinna tegevust ja 2035. aasta arengukava, aga näiteks rattaringluse laienemise kavad on lubatust kehvemini teostunud, nagu ka peatänava lahendus. "Ja ka ühistranspordi puhul mainiti seda kui suurt edulugu, aga juba enne koroonaajastut oli näha väga selge trend, mida ka uuringud välja tõid, et inimesed eelistavad ühistranspordile autosid," tõi ta välja.

"Tallinn proovib igati rakendada kaasaegse majanduse elemente ja üks nendest on näiteks elektritõukerattad," ütles Riisalu. "Meil on kuus firmat, kes rendivad Tallinnas elektritõukerattaid. See on ökoloogiline liikumisvahend, aga teist otsa pidi on probleemid sellega, et need nüüd segavad vaegnägijaid. Elektritõukerattaid on saanud tõesti palju, kuna me pole tahtnud kedagi piirata," selgitas Riisalu, et kõiki küsimusi tuleb vaadata erinevatest vaatepunktidest.

Riisalu ütles, et Tallinnas on südalinna piirkonnas 3000 parkimiskohta ja linnavalitsus lubas lihtmeetodil lühirendi CO2 emissiooniga autod kasutusele võtta.

"Kahjuks needsamad inimesed, kes ründavad meid, öeldes, et me oleme tagurlased, panevad kõik need 300 CO2 emissiooniga lühirendiautot tasuta, sest nad ostsid vanalinna parkimisload. 300 autot tuli lühikese ajaga Tallinna südalinna juurde lühirendiautosid, aga see ei tähenda seda, et need samad Viimsi inimesed ei sõidaks autoga endiselt Tallinnasse tööle, sest Tallinn on hea tööpiirkond," tõi Riisalu näiteks.

"Rääkides laiemas mõttes kohaliku omavalitsuse ülesannetest, siis pool meie eelarvest on haridus, mis on meile seadusega pandud kohustus, järgmine 30 protsenti, on sotsiaalprobleemid ning muudeks tegevusteks jääb üldse umbes 20 protsenti ressurssi," selgitas abilinnapea. "Nii et kui Tallinna eelarve on 800– 900 miljoni vahel, siis igaüks oskab arvestada …"

"Lihtne näide: Peterburi tee rekonstrueerimine maksaks 40 miljonit ja me ei saa seda teha," juhtis Riisalu tähelepanu sellele, et asjad viiakse ellu vastavalt võimalustele, aga arengukavas on plaanid konkreetselt paigas. "Kõik need asjad on võimalik ellu viia!"

Kas rohepealinna tiitlit püütakse edasi, uuris Raud.

"Rohepealinna algatus on tulnud Tallinnast ja meil jäi sellest väga vähe puudu. Mina arvan, et täiesti mõistlik on selle protsessiga edasi minna ning kandideerimist kindlasti jätkata. Kui me tunnistaks enda lüüasaamist ja hakkaks mõne aasta pärast nullist peale, siis see ei ole ka väga mõistlik," ütles Riisalu.

Preemiapunktid keskkonnahoidlike tegevuste eest

Raud tutvustas linnavalitsuse ideed, mille kohaselt saaks rohelise ühiskaardiga, mis tallinlastel taskus on, linnateenuseid kasutades hakata koguma preemiapunkte – näiteks teatri, muuseumi või ka ujula piletite saamiseks.

"Üle 400 linlase hulgas läbiviidud küsitlusele vastanud inimesed pakkusid välja omalt poolt ideid, mille eest neid boonuspunkte võiks hakata saama ning ülekaalukalt vastati, et keskkonnasõbralike tegevuste eest," ütles saatejuht.

"Liikumine võiks anda boonuspunkte, ka elektriauto või muu elektrisõiduki ostmine, rentimine või parkimine, aga ka näiteks keskkonnasäästlike pakendite eelistamine," loetles ta.

"Mida te arvate sellest, et inimesed võiksid saada rohekäitumise eest boonuspunkte?" uuris Raud saatekülalistelt.

"Me oleme tutvunud erinevate platvormidega ja peame läbirääkimisi, kuidas keskkonnasäästlikke ideid rakendada. Mina olen isiklikult kohtunud kahe elektriautode rendifirmaga ja läbi analüüsinud, milline võiks olla elektriautode laadimise taristu jne," ütles Riisalu.

"Teine rohepunktidega seotud teema minu valdkonnas on prügi," lisas ta. "Tõepoolest, me tahaks välja jõuda selleni, et korrektselt kokku kogutud ja ära antud biojäätmed võiksid mõne aja möödudes olla tallinlase jaoks tasuta."

Abilinnapea juhtis tähelepanu sellele, et Tallinna linnal on 583 erinevat teenust, alustades sotsiaalsfäärist kuni teatrini, aga linnainimesed ei teadvusta seda, et need kõik asjad, millega harjunud ollakse, on teenused.

"Ka bussiga sõitmine on teenus, igasugused erinevad nõustamised, sotsiaalpaketid, tänavapuhastus, korteriühistute ümbruse puhastus – kõik need on pealinna teenused," märkis Riisalu.

Michal kommenteeris, et uus tehnoloogia, loodushoid ja loodussõbralikkus on kõikidele Eesti inimestele üsna omane, mitte ainult pealinnale.

"Kui vaadata Euroopa tänast olukorda, kus viirusejärgselt üritatakse majandust taastama hakata, siis selles nii-öelda päästepaketi osas, milles on üle miljardi, on väga suur osa ka digiteerimise ja rohetehnoloogiatele ja ma väga loodan, et ka Tallinn saab oma osa sellest," ütles ta.

"Kui vaadata Tallinna majandusmõju, siis Tallinnas luuakse umbes 50 protsenti Eesti lisandväärtusest, Harjumaal 65 protsenti ning kui siin arukalt uusi tehnoloogiaid juurutada ja kasutada, siis tegelikult kogu Eesti võidab sellest. Nii et trend on õige," märkis ta.

Riisalu ütles, et temagi jaoks tuli see ühel hetkel üllatusena, et puiduga kütmine on halvendanud Tallinna õhukvaliteeti.

"Õhusaastet mõõdetakse ju läbi aasta ja külmadel talveilmadel, nendes rajoonides, kus on palju ahjuküttega maju, on õhu kvaliteet Tallinnas katastroofiliselt kehv. Metsade raiumine, graanuliks tegemine või küttepuude tootmine ei olegi taastuvenergia, sest see emiteerib natuke rohkem CO2-te kütmisel kui näiteks nafta," sõnas ta.

Michal: turismisektorit tuleb rohkem toetada!

Michal märkis, et kaasava eelarve idee oli olemas ka Reformierakonnal ja tema meelest on see ainult hea, et Keskerakond on välja tulnud sama plaaniga.

"Selle kaasava eelarvega on selline lugu, et on erinevad suuremamahulised objektid, mida saaks miljoni euro eest teha. Nende elluviimise protsess on pikaldane, aga tegelikult on sellised projektid kogukonna huvides," ütles Riisalu.

"Aga kui need välja kuulutatakse, siis pead sa kiiresti realiseerima, sest seda inimene tunnetab palju-palju paremini. Tegelikult me ju kaasame inimesi kõikide suurte otsuste juurde – rääkides ettevõtlusest, alkoholipoliitikast, igal pool," sõnas ta.

Michal ütles, et loomulikult võib alustada väiksemalt, aga mis puudutab tulevikku, siis peaks ikkagi liikuma suuremas suunas, et inimesed ka suuremate objektide puhul saavad otsustada.

"Sinu kiituseks võib öelda seda, et sa oled näinud vaeva, käinud, suhelnud vanalinnas, küsinud, mida teha nii edasi, see on väga positiivne, mina olen sama teinud, paljud on sama teinud," kiitis ta Riisalu tegevust.

"Aga täna on meil üks ühine suur mure Tallinnas, turism on väga suure paugu saanud, riigis jagatakse turismile jääki, 5,8 miljonit. Kohtusime turismiettevõtjatega ja nad võrdlesid seda tänast abi riigist luumurru ravimisena klassikalise muusikaga. Tegelik summa vajadus on tunduvalt suurem," ütles Michal.

Riisalu oponeeris: "Ausalt öeldes, nii jõhkrat eelarve tasakaalust väljaviimist, nagu Eesti riigis täna tehakse, mina tulevikku vaadates kergelt isegi pelgan – kogu maailmas on turism välja surnud ega me ei saa lõputult muutunud majandust kinni maksta."

Hotellid võiksid inimestele rohkem tube rendile anda, nagu nad täna juba targalt teevad, ütles ta.

 

 

 

 

Laadimine...Laadimine...