VIDEO! Kuuskemaa: Keskajal piiras linn öist pidutsemist, et inimesed puhkaksid

"Keskajal piirangud pidude pidamisele ja kõrtside lahtiolekule olid tingitud linna soovist, et inimesed öösel puhkaksid, magaksid ennast välja ja oleksid järgmisel päeval võimelised tööd tegema," selgitas saates Tallinna panoraam kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa Tallinna keskaegseid seadusi.

Pilt: Ekraanikuva
Tallinn Ajalugu

VIDEO! Kuuskemaa: Keskajal piiras linn öist pidutsemist, et inimesed puhkaksid

Toimetaja: Õnne Puhk

"Keskajal piirangud pidude pidamisele ja kõrtside lahtiolekule olid tingitud linna soovist, et inimesed öösel puhkaksid, magaksid ennast välja ja oleksid järgmisel päeval võimelised tööd tegema," selgitas saates Tallinna panoraam kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa Tallinna keskaegseid seadusi.

Kui tänapäeva Tallinnas ütlevad noored, et õige väljaminemise aeg on öösel kell üks, siis keskaegses Tallinnas kehtis pidutsemisel karm kord ja kõiksuguste eksimuste eest võidi trahvi määrata, ütles Kuuskemaa.

"Näiteks, kui sa ajasid ümber jooginõu – klaasi või kannu –, ja see loik, mis tekkis lauale, oli suurem kui käelaba, tuli trahvi maksta. Kui ajasid maha ja ei suutnud seda loiku jalalabaga katta, tuli trahvi maksta," tõi Kuuskemaa näiteid.

Mõnigi pahategu lahendati veerand tunniga

Raekoja platsi on mainitud ka nimega forum, sest siin aeti ühiskondlikke asju ning toimetati kohtupidamisi.

"Kui keegi tänapäeval langeb kuri- või pahateo ohvriks, peab ta tegema politseile avalduse, aga vanasti keskajal oli nii, et kui keegi tundis, et talle on liiga tehtud, pidi ta tulema Raekoja ette ja hüüdma," ütles Kuuskemaa.

Siis tuli raesõdur, kutsuti kohtufoogt ning asja uuriti. "Nii mõnigi asi lahendati veerand tunniga ja määrati trahv või ihunuhtlus või mõlemad," selgitas Kuuskemaa.

Trahvist läks üks kolmandik kahjusaaja arvele, üks kolmandik läks linna trahvirahadesse ja üks kolmandik kohtunikule.

"Tõsisematel juhtumitel muidugi võeti pahategija kinni, pandi raevanglasse ja toodi pärast kohtu ette. Ja siis võisid karistused olla karmimad," ütles Kuuskemaa.

Veskikivi tähistab suure häbiposti kohta

Veskikivi Raekoja platsil tähistab kohta, kus asus läbi aastasadade, juba 14. sajandist peale, suur häbipost. Sellele paigutati mõnikord ka soontega tool, mille istmel pahategijal oli väga ebamugav istuda, ta pidi seal tundide kaupa viibima, käed-jalad ümber posti ketiga kinnitatud.

200 aastat tagasi võeti suur häbipost Raekoja platsilt maha ja viidi üle turule, aga sealgi jäi ta aja arengule jalgu ja otsustati, et aitab!

"Suurest häbipostist on alles jäänud ainult selle kaagi pea, mis on enam kui elusuuruses, mille järgi võib arvata, et see mees, kes hoidis ülestõstetud käes vitsakimpu, oli nii 4–5 meetrit suur," kirjeldas Kuuskemaa.

Kuuskemaa ütles, et on ühes Kesk-Eesti kirikus näinud ka kiriklikku karistusvahendit – jalapakkusid, mis koosned kahest palgist, milles olid jalgade panemiseks augud ning lukk.

"Kui keegi rikkus kiriku poolt ette nähtud kombeid või sakramenti, näiteks rikkus abielu või varastas, pettis või valetas, siis pandi ta pühapäeval jumalateenistuse ajal kiriku ette istuma hoiatuseks teistele kirikulistele," selgitas Kuuskemaa.

Väike häbipost oli raekoja küljes

Aastal 1706 paigutati lisaks suurele häbipostile raekoja külge ka väike häbipost, mis on tänaseni säilinud: see koosneb kaelarõngast, lukustatavatest rõngastest käte ning jalgade kinnitamiseks.

"Kui mina oleksin olnud kohtualune, siis oleks see mulle täitsa paras," näitas Kuuskemaa. "Aga lühemat kasvu inimese jaoks tuli siia panna taburet, kui nad siia kinnitati, selg väljapoole, et tagumikust n-ö tolmu välja kloppida."

Kuuskemaa ütles, et üks kummalisemaid karistusi keskaegses Tallinnas oli karistus abielu rikkumise eest: "Kui üks mees tabatakse võõra abielunaise juurest voodist, siis peavad nad Raekoja ette tulema. Mees peab oma püksiaugu lahti tegema, naine tema lühimast elundist kinni võtma, ja nad peavad tänavaid mööda käima," kirjeldas Kuuskemaa keskaegseid patustajate korralekutsumise meetmeid.

 

Laadimine...Laadimine...