VIDEO! LINNAAIAD: Looduslik pesukäsn kasvab maja taga kasvuhoones kõrvitsa sees

"Elame suures linnas nagu maal, kus naabrid üksteist tunnevad ja koos midagi söögiks kasvatavad," iseloomustas Põhja-Tallinnas asuva Põhjala kogukonnaaia eestvedaja Liis Serk elu Kopli kandis. Linnaaiad on rahvale taimede kasvatamiseks ja külastamiseks taas avatud.

Pilt: Albert Truuväärt

VIDEO! LINNAAIAD: Looduslik pesukäsn kasvab maja taga kasvuhoones kõrvitsa sees

Ivo Karlep

"Elame suures linnas nagu maal, kus naabrid üksteist tunnevad ja koos midagi söögiks kasvatavad," iseloomustas Põhja-Tallinnas asuva Põhjala kogukonnaaia eestvedaja Liis Serk elu Kopli kandis. Linnaaiad on rahvale taimede kasvatamiseks ja külastamiseks taas avatud.

Traditsiooniline ettekujutus linnast hakkab viimasel ajal muutuma. Üha rohkem linlasi leiab, et ka kivimajade vahel annab teha peenraid ja kasvatada midagi söögiks – nagu maal või aedlinnades. Serk ütles, et kindlasti ei pea toit tulema kaugelt. "Kui loogiliselt mõelda, siis pole ju tõesti mõtet raisata kütust ning kulutada veoautosid, et maalt toitu linna vedada," ütles ta. "Kõik, mida linnainimesed siin ise kasvatavad, on mahetoodang. Kuna põldudel kasutatakse palju keemiat, võib linnapõllundusel olla suur tulevik."

Sergi sõnul ei ole linnapeenras kasvanud köögiviljad ja maitsetaimed nii saastunud, nagu arvata võiks.

"Ka meie aiast on võetud mulla- ja taimede proove ning need on näidanud, et mingit ohtu tervisele pole," ütles ta. "Siiski soovitan kõigil, kes ka omal käel linnas midagi kasvatavad, saadused enne söögitegemist korralikult ära pesta. Tolm ja igasugused osakesed, mis taimedele kogunevad, ei ole meie seedimisele kasulikud. Samuti pole mõistlik teha peenraid mõne tiheda autoliiklusega tänava äärde, kus heitgaasides sisalduvad osakesed maha langevad. Proove on võetud ka teiste kogukonnaaedade juurest ja midagi ohlikku pole siiamaani leitud."

Püsti ka kasvuhooned

13. maist avati Tallinna kogukonnaaiad taas avalikkusele. Kui eriolukorra ajal võis aedades käia vaid üks aednik korraga heakorratöid tegemas, siis nüüd saavad kõik huvilised kogukonnaaedu külastada, seemneid külvata, istutada ning seal kasvavate taimede eest hoolitseda. Siiski kehtib aedades viibimisel ja tegutsemisel 2+2 reegel ning igaüks vastutab oma turvalisuse eest ise.
Esialgu on kogukonnaaiad hobi ega anna linlastele mitte niivõrd palju söögilauale, kui just hingele ja vaimule, lausus Serk. "Kuna eelmisel aastas linn toetas kogukonnaaedu, otsustasime ka siin Koplis sellise teha," lisas ta.

Teadmised tulevad katsetades

Taimed kasvavad kastides rammusa mullasegu sees. Kõike seda  on vaja raha eest osta, seepärast kulub linna abi marjaks ära. Tomat, tšilli jt soojalembesed taimed kasvavad kasvuhoones, redis, till, petersell, lehtkapsas jm kodumaised kultuurid aga lageda taeva all. Koostöös Kopli ametikooli noortega on hakatud kasvatama ka käsnu, mida saab kasutada pesusvammina.

Pesunuustiku saab rulja käsnkõrvitsa üleküpsenud viljadest, mis valmivad edukalt kasvuhoones.

Huvilisi, kes midagi kasvatada tahaks, on palju. "Kõiki soovijaid me enam kahjuks vastu võtta ei saa," selgitas Serk. "Ka veekulu on meil üsna suureks läinud. Siin oleks lahenduseks see, et iga ühistu teeb oma peenrad. Meil on juba viiskümmend aktiivset liiget pluss nende pereliikmed, kes ka palju abiks käivad. Nii et kokku käib meie aia juures askeldamas mitusada inimest, päris aukartust äratav hulk. Seepärast ongi niisuguseid ettevõtmisi vaja üle linna hajutada."

Eriti on inimeste huvi taimede kasvatamise vastu suurendanud pandeemia aegne kodusistumine, nentis Serk.

Enamikul linnainimestel, kes suure õhinaga taimi kasvatama hakkavad, pole suurt teadmiste ega kogemuste pagasit.

"Paljud ei kujuta alguses ette, kuidas see aiandus üldse käib. Aga eks niimoodi oma kogemustest on tore õppida," rääkis Serk. "Näen vahel, et mõned alustavad külvamise ja istutamisega liiga vara, kui on veel öökülma, aga ma ei hakka neid tagasi ka hoidma. Las inimesed õpivad oma vigadest, teevad neist järeldusi ning on tuleval hooajal juba targemad."

"Eelmine aasta kõigepealt olid meil redised, suur kogus tilli, mis läks meil ootamatult hästi kasvama, seda jätkub meil veel siiani. Oli veel sibulaid ja selliseid lihtsaid asju, kuna oleme veel täiesti algajad," rääkis Mustamäe linna aednik Katrin Jõgisaar saates "Tallinna Panoraam". Sama kinnitas ka tema abikaasa Janek Jõgisaar, kes rääkis, et meeter korda meeter suurune kast toob täiesti palju taimi sisse."Me just täna pidasime plaani, et mida me see aasta tahame siia panna, võibolla paar münti või midagi sellist, mida tee sisse kannataks panna," rääkis Katrin Jõgisaar tulevikuplaanidest.

Janek Jõgisaare sõnul on aias ka niisama tore istuda. "Mina olen selline hommikusem ärkaja, olen selline, kes ärkab koos päikesega. Me elame kõrgemal korrusel ja päike tõuseb meil umbes 5 paiku. Ma ei taha üleval toas niheleda, nii et ma tulen siia alla, vaatan mis siin toimub. Praegu ei ole kohvitassi kaasas, aga siin oleks väga mõnus niimoodi hommikukohvi juua," ütles ta.

Mustamäe aias tegutsev Stepan Bolotnikov naudib samuti aias aja veetmist. "Olen tarkvara arendaja ja hästi istuva ja staatilise eluviisiga, nii et igati mõnus on peale tööd tulla siia ja sellist aiatööd teha ja rohkem väljas olla ning üldse rohkem niimoodi loodusega koos olla," rääkis ta. "Ma olen kasvanud ja elanud perega linnades ja sellist suurt aiamaad pole meil kunagi olnud. Hästi mõnus on praegu, et on oma oad, saab neid täitsa süüa ja ise kasvatatud," ütles Bolotnikov.

Igal aastal võib linnaaedades midagi uut näha, näiteks Põhjala aed toob tänavu kohale mesitarud. "Vaatame, kuidas mesilased linnas kohanevad ja kas neil on võimalik siin toimetada," mainis Serk. "Koplis on ju pargid, küllap nad saavad hakkama. Minu unistus on tulevikus siia ka kanad tuua."

EHA VÕRK: Linnaaiad aitavad hoida sidet maaga

"Meie rahvas on linnastumas, pajudel polegi enam sidet maaga. Seepärast on väga tähtis, et ka linnainimesed saaksid sõrmed mulda pista ja taimi kasvatada," ütles abilinnapea Eha Võrk.

Linn toetab igal aastal kogukonnaaedade rajamist. "Naabritega koos aedade eest hoolitsemine süvendab kogukonnatunnet ning hoiab inimeste vaimset tervist," tõdes abilinnapea.

Võrgu sõnul on väga tähtis, et linnainimestes kestaks edasi see roheline mõtteviis, mis oli meie esivanematel, kellest suurem osa elas ju maal. "Kogukonnaaiad ongi üks väike osa meie rohelisest pealinnast, mis peab andma inimestele võimaluse end linnas hästi tunda ja täisväärtuslikku elu elada," selgitas ta.

Samas nentis Võrk, et roheline pealinn tähendab peale peenarde tegemise ka palju muud. Näiteks on väga populaarseks saanud  oma koduümbruse ja -õuede kordategemine, mille tarvis linn samuti igal aastal toetusi jagab. "Kõik niisugused tegevused on meid viinud ka võistlusse Euroopa rohelise pealinna tiitli nimel. Tänavu oleme jõudnud selle taotlusega võidule lähemale kui varem, oleme nüüd nelja kõige edukama pretendendi seas, kelle hulgast valitaksegi Euroopa rohelise pealinna tiitli kandja," ütles Võrk.

Linna toetus on toonud 10 kogukonnaaeda

• Linna keskkonna- ja kommunaalameti linnaaianduse projektijuht Maria Derlõš ütles, et juba mullu kujunesid kogukonnaaiad väga popiks.

• Eelmisel aastal toetas ja nõustas linn kogukonnaaiandust terve hooaja jooksul, tänavu peaks see jätkuma. Tänavu tõi taotlusvoor kogukonnaaedade rajamiseks 15 sooviavaldust. Nende hulgas on kuus uue kogukonnaaia loomise ja kaheksa olemasoleva arendamise ettepanekud. Taotletud summa kokku on 48 627,45 eurot. Teine taotlusvoor oli linnaasutuste õppeaedade jaoks, sinna esitati kokku 98 taotlust.

• Praeguseks on Tallinnas kümme kogukonnaaeda, millest kaheksa rajati eelmisel aastal. Kokku tegutseb nendes ligi 350 linnaaednikku ning ühistegevuse võrgustikku on kaasatud umbes 500 inimest.

• Kõige suuremas, Laagna aias kasvasid taimed rohkem kui 50 peenrakastis, Mustamäe linnaaias 20-s. Arvukalt huvilisi jagus ka kesklinna Ameerika aeda ja Aafrika aeda.

• Avaldusi linnaaedade rajamiseks ja linnalt toetuse taotlemiseks saab esitada igal aastal veebruarini. Infot selle kohta leiab https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Linnaaianduse-valdkonna-toetamine%20 . Toetust saab kasutada nii materjalide, vahendite, tööriistade ja inventari soetamiseks kui ka näiteks töötubade ja talgute korraldamiseks.

• Praegu pole veel välja kujunenud korda, kuidas ja kelle maale linnaaeda rajada saab. Üldiselt asuvad kogukonnaaiad linnamaal, mille kasutamiseks tuleb taotleda luba vastavalt maavalitsejalt, kelleks võib olla linnaosavalitsus või konkreetne linnaasutus. Kui kellelgi on soov luua oma linnaaed, peaks ta pöörduma projektijuht Maria Derlõši poole, kes aitab sobivaid maatükke leida. Temaga saab ühendust maria.derlos@tallinnlv.ee või tel 511 0290.

Laadimine...Laadimine...