VIDEO! Maarjamäe mälestusmärk väärib säilitamist

Kas Maarjamäe memoriaal tuleb lammutada, konserveerida või ümber ehitada? Praegu on viimane aeg otsustada, mida hakata peale vaikselt laguneva Maarjamäe Memoriaalkompleksiga. 

Pilt: Mats Õun
Tallinn Ajalugu

VIDEO! Maarjamäe mälestusmärk väärib säilitamist (3)

Õnne Puhk

"Hetkel on pall valitsuse käes ja me väga ootame, et valitsus leiab oma kiires graafikus aega sellele teemale pühendada ja arutada, milline tulevik või nägemus Maarjamäe mälestusmärgil võiks olla," ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Margit Martinson Pealinna saates "Luubi all".

Teema, mis saab Maarjamäe memoriaalist, on õhus olnud mitu head aastat. Nüüd on viimane aeg otsustada, mis saab tallinlaste ühest meelispuhkepaigast, sest mälestis on muutumas inimestele ohtlikuks. Teema teeb keerulisemaks see, et kompleksil on kaks omanikku: memoriaal asub reformimata riigimaal, obelisk ning kätereljeefidega püloonid kuuluvad vallasvarana Tallinna linnale.

Miks on tekkinud selline olukord, et osa on Tallinna linna käes ja osa on riigi käes, uuris saatejuht Üllar Luup Keskkonnaministeeriumi asekantslerilt Margit Martinsonilt.

"Objekt asub reformimata riigimaal ja meie ülesanne on leida sellele omanik," selgitas Martinson. "Poliitikud ei ole siiamaani saavutanud konsensust, milline võiks olla selle objekti edasine saatus. Tegu on olulise mäluobjektiga, mille tähendus tuleb lähiminevikust – ja võib-olla isegi mitte üks tähendus, vaid sellel on rohkem tähendusi, mis teeb selle teema oluliselt tundlikumaks ja raskemini käsitletavaks." 

Poliitikud on memoriaali saatuse suhtes eriarvamusel: ühed pooldavad mälestusmärgi mahalammutamist, teised on välja pakkunud, et asjale võiks uue sisu anda.

Martinson ütles, et avalik debatt aitaks otsuse langetamisele kaasa. "Erinevad poliitikud on erinevaid arvamusi avaldanud, aga me peame ühel hetkel jõudma sinnamaale, et leiame konsensuse, kas see objekt läheb edasi linna kätesse või kas me leiame riigis mõne väärika asutuse-institutsiooni, kes seda objekti haldama hakkab – siis saab mõelda, kuidas edasi minna," sõnas ta.

Tallinna linn on aidanud memoriaali hooldada

Martinson ütles, et Keskkonnaministeeriumil on Tallinna linnavalitsusega hea omavaheline koostöö ja Tallinna linn on aidanud memoriaali hooldada. "Selles osas meil mingeid erimeelsusi ei ole, aga vaadeldes seda, millises seisus objekt täna tehniliselt on, piirasime natuke inimeste ligipääsu – mitte väga oluliselt, aga küll on tehtud kõik, et ohutus tagada," ütles ta.

Martinson selgitas, et kuna memoriaali ei ole renoveeritud ega ohutustatud väga pikka aega ning ta on avatud ka meretuultele ja tormidele, on aeg teinud oma töö ja mälestis on hakanud lagunema. "Praegu, kes on käinud seal vaatamas või jalutanud Maarjamäel, võib näha, kuidas kivid murenevad ja obeliski kõrval on näha, et lahtiseid kive on maha kukkunud – me kindlasti ei taha, et mõni kodanik mõne kiviga pihta saaks," ütles Martinson.

"Meil on teada Nõukogude ajast mitmeid monumente, mis on maha võetud – kasvõi Lenini kujud –, ja mitte ainult Nõukogude ajast, ka tsaariaja Peeter I ei ole meil enam Vabaduse väljakul," märkis Luup ja küsis, kas selline monument tuleks maha võtta või peaks teda säilitama?

"Ma jätaks selle diskussiooni ikkagi poliitikute kanda, kes peaksid esindama valijate arvamust ja nägemusi," ütles Martinson. "Küll aga julgen nõustuda sellega, et tegu on tähelepanuväärse maastikuobjektiga ehk mina isiklikult loodan, et sellele leitakse väärikas funktsioon ka edaspidi." 

Ta tõdes, et ühel objektil peaks olema ka üks omanik ja see võiks moodustada mõttelise terviku. "Võimalusi on erinevaid. Kui kommunismiohvrite memoriaal on riigi hallata, siis on ka variant, et kogu tervikkompleks jääb riigi kätte ja on ka loogiline teistpidi, et see objekt jääb Tallinna hallata ja on loogiline jätk näiteks Kadrioru rohealale," lausus Martinson.

"Hea oleks, kui tekiks avalik diskussioon selle üle ja erinevad võimalused lauale toodaks – võib-olla on õige aeg objekti ümbermõtestamiseks ja äkki me oleme selleks ühiskonnana ka valmis," lisas ta.

Omanik peab leidma raha kordategemiseks

Igasugune tegevus, nii memoriaali kordategemine kui ka lammutamine nõuab raha. "Me oleme teinud vabariigi valitsusele ettepaneku see raha eraldada. Aga millises summas, kas osaliselt või tervikuna, kas kordategemiseks või hoopis konserveerimiseks, selle saab vabariigi valitsus otsustada – meie oleme n-ö võimalused lauale toonud," ütles asekantsler.

Martinson ütles, et linnakodanikuna näeks ta meelsasti seda, et memoriaali maastikuarhitektuur säiliks sellisena, nagu see on. "Ma käin seal ka meeleldi jalutamas ja kui sealt mööda sõita, siis on näha, kui suur lemmik ta tegelikult on linnakodanikele vaba aja veetmiseks – eriti tribüünid, kus on ju imeline vaade linna panoraamile ja uskumatult kena merevaade. Aga ma loodan tõesti, et ka memoriaali tähendus muutuks," ütles ta.

Millal astutakse memoriaali teemal järgmine samm?

"Ei julge midagi ennustada ega ette näha, küll aga praegune situatsioon soosib seda, et diskussioon tekiks ühiskonnas – suvel oli näha, et see teema inimesi kõnetas, ja diskussioon võeti üles, nüüd jääb üle loota, et see diskussioon sel teemal ka lõpuni veetaks," sõnas ta.

Maarjamäe memoriaal on Tallinnas Kadrioru asumis Pirita tee ääres asuv mälestusmärk.

Memoriaali keskne objekt on 35 meetri kõrgune Jääretke obelisk, mis valmis 1960. aastal ja selle autorid on arhitekt Mart Port ja skulptor Lembit Tolli. Kompleksis on tribüünid ja keskel on tseremooniaväljak, mille kujundasid 1975. aastal arhitektid Allan Murdmaa, Peep Jänes, Rein Kersten, Henno Sepmann, kunstnik Jüri Palm, insener Vello Hüdsi. Nõukogude okupatsiooni ajal põles dolomiidist püloonide vahel igavene tuli. Püloonidel on reljeefsed käejäljed igavese tule kohal ja pronksist "Hukkuvad kajakad" kahe tahuka, kahe võimu sümboli vahel.

23. augustil 2018 avati nõukogude-aegse Maarjamäe memoriaali kõrval Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal.

Keskkonnaministeerium, kelle valitsemisala vastutada on maareformi läbiviimine, on esitanud valitsusele Maarjamäe memoriaalkompleksi puudutava memorandumi, milles palub valitsuselt suunist, kuidas lahendada kompleksi maaküsimus (üks võimalus on anda maa Tallinna linna omandusse) ning kas ja kui palju riik kompleksi korrastamist rahastab. Memorandumi arutamine valitsuskabinetis on praegu ettevalmistamisel.

Värske kalkulatsiooni järgi läheks Maarjamäe memoriaali kordategemine maksma kokku üle 3 miljoni euro.

 

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...