VIDEO! Malev kingib vinged mälestused ja sõbrad kogu eluks

"Malevas olen ärganud tuulekellade tilistamise, muside ja kallistuste, lusikatega pannide vastu tagumise ning kitarri saatel lauldud Justin Bieberi loo "Baby" peale," kirjeldas hommikuid õpilasmalevas põline malevlane Laura Lahesoo. Maal ootab õpilasi töö hotellides, maasikapeenarde vahel ja metsas, linnaosades saab aga aimu riigikaitsest. 

Pilt: Svetlana Aleksejeva
Eesti

VIDEO! Malev kingib vinged mälestused ja sõbrad kogu eluks

Ivo Karlep

"Malevas olen ärganud tuulekellade tilistamise, muside ja kallistuste, lusikatega pannide vastu tagumise ning kitarri saatel lauldud Justin Bieberi loo "Baby" peale," kirjeldas hommikuid õpilasmalevas põline malevlane Laura Lahesoo. Maal ootab õpilasi töö hotellides, maasikapeenarde vahel ja metsas, linnaosades saab aga aimu riigikaitsest. 

Malevaveteran Laura Lahesoo sõnul algavad hommikud malevas lõbusalt. "Nimelt määratakse igaks päevaks paar toimkonnanoort, kelle esimene ülesanne ongi kõik kaasmalevlased õigeks ajaks üles saada," rääkis ta. "Äratuse viisi mõtleb iga tiim ise välja, muidugi on lahendused üllatavalt loovad. Olen ärganud tuulekellade tilistamise, muside ja kallistuste, lusikatega pannide vastu tagumise ning kitarri saatel lauldud Justin Bieberi loo "Baby" peale."

Varustus kaasa

Täna kell 15 algab õpilasmaleva kodulehel http://www.malev.ee registreerumine selle aasta rühmadesse. SA Õpilasmaleva juht Ott Väli palus tulevastele malevlastele südamele panna, et registreerimine käib põhimõttel kes ees, see mees.  "Seetõttu tasub noortel eelnevalt maleva kodulehelt valmis otsida sobiv rühm ja ka varuvariandid," lausus Väli. "Samuti tuleb olla valmis täitma motivatsiooniküsimustikku, ja mõnda rühma pääsemiseks peab  läbima veel täiendava kandideerimisvooru."

Lahesoo rääkis, et kui malevakoht kätte võideldud ja minek kindel, järgneb ürgne rituaal: kohvri pakkimine nii, et kaasa saaks kõik vajalik kraam kolme nädala üleelamiseks. Magamiskott. Riided. Padi. Veel riideid. Päikesekreem. Käterätik. Varuriided. Veidi söögipoolist. Jalanõud, kohe õige mitu paari. Sokid jne. "Mõtteis on ikka hirm, et maha jääb midagi pisikest, ent olulist," selgitas Vahesoo. "Näiteks tööleping või telefonilaadija. Ja vähemalt neidudele teeb ülesande raskeks tõsiasi, et kõike seda peab jaksama ka ise tassida."

Kunagi kaks aastat õpilasmalevas ja 12 aastat üliõpilasmalevas käinud abilinnapea Aivar Riisalu (pildil) sõnul tasub kindlasti rühmades osaleda. "Mind rõõmustab, et linnaosades tegutsema hakkavad rühmad saavad aimu ka riigikaitsest," lausus Riisalu. "Malev on iseseisva elu kool, hea võimalus elada mingi periood perest lahus ja õppida endaga toime tulema. Samuti õpetab malev teiste inimestega kitsal territooriumil suhtlemist ja läbisaamist. Malevast võrsuvad inimsuhted, mis kestavad kindlasti rohkem kui üks aasta ja jäävad ehk lausa eluks ajaks. Võin oma kogemusest öelda, et kui kohtan oma endisi malevakaaslasi, siis meil ei ole vaja isegi midagi seletada. Meil on selline ühine äratundmine, et me oleme ühe korporatsiooni liikmed ja juba saab rääkida asjast. Malevas kasvasime niimoodi kokku."

Vähem tähtis pole Riisalu sõnul ka teenitav taskuraha, mida saab kasutada mõne väikese unistuse täitmiseks. "Minu lapsepõlves oli selleks jalgratas, tänapäeval võib olla uus nutiseade," märkis ta.

Noorematele neli tundi tööd

Lisaks on valikus rohimine ja marjakorjamine taludes, töö maahotellides ja metsa korrastamine. "Töö algab enamasti kell 8, sest siis päike veel ei lõõska armutult," selgitas Lahesoo. "Ka malevlased loevad allesjäänud tööpäevi ja kui aeg eriti venib, siis ka tunde ja minuteid, ent eriline võlu on juba sellel saavutuse- ja vabadusetundel, kui päevatöö saab lõpuks tehtud. Pean ausalt tunnistama, et maasikapõldudel töötamise üle kurta oleks tänamatu, sest kõht oli kogu aeg värskeid ja täiuslikult küpsenud vilju täis."

13-19-aastastele aktiivsetele ja töökatele Tallinna koolinoortele on valikus üle 40 rühma nii Tallinnas kui ka mujal Eestis.

Väli ütles, et Tallinna malevalasi saab sel suvel olema ligi 800. "Kui rääkida malevlaste teenistusest, siis kuidas töö, nõnda ka palk," kinnitas Väli. "Meil on väga erinevad rühmad ja tööd. Kui üldse rääkida mingist keskmisest töötasust, siis see võib olla 200-250 eurot suve kohta."
Nooremad ehk põhikooliõpilased teevad päevas ainult neli tundi tööd. Vanemad ehk põhikooli lõpetanud õpilased töötavad kuus tundi. Üldsusele on võib-olla vähem teada, et malevas töötavad oma rühmas ka üliõpilased. "Me kutsume seda osa malevast väikeseks EÜE-ks," selgitas Väli. Tänavu on tudengid abiks ühes turismitalus, kus on vaja aidata ehitusel ja korrastamisel. Tudengid, kes on täiskasvanud, saavad teha tööd kaheksa tundi päevas.

Tervisenõuete pärast on sel suvel teistmoodi paljud asjad. "Esiteks ei tohi olla rühmas rohkem kui 20 malevlast. Haridusministeerium on kehtestanud veel mitmeid nõudeid, et malevlaste eluolu oleks turvaline," lausus Väli.

Üks nõue on, et igasugused rühmavälised kontaktid tuleb jätta nii väheseks kui võimalik. "Aga midagi keerulist kõiges selles ei ole ja malevlased saavad nii tööd teha kui ka oma rühmaga lõbusalt vaba aega sisustada," mainis Väli.

Volikogu esimehe ja SA  Õpilasmalev nõukogu esimehe Tiit Teriku sõnul aga ei tasu suuremate kokkusaamiste peale sel suvel paraku mõelda. "Malevasuvi peab olema noortele huvitav, kuid kindlasti ka turvaline," kinnitas Terik. "Praegu koostatakse rühmadele juhendeid. Paraku jääb ära traditsiooniline malevasuve avamine Raekoja platsil ning ilmselt on suure küsimärgi all ka  üle-eestilise EÕM kokkutulek augustis."

Sõbrad kogu eluks

Maleva töödevalikus on rohimine ja marjakorjamine taludes, töö maahotellides ja metsa korrastamine. "Neist võib aru saada ka, sest pole ju oma inimestelegi tööd anda," ütles Väli. "Siiski on positiivne, et tagasilangus polnud suur ja malevasuvi võib ka tänavu tulla. Mõnede tööandjate kartus malevlaste ees on asjatu. Malevlased teevad tublisti tööd ja on sitked ning asjalikud noored."

Kuid on ju teada, et malevasse ei minda raha pärast. Eelkõige on malev iseseisvumise kool, kus pannakse end proovile ja saadakse sõpru kogu eluks.

Malevasse on alati väga suur tung. Registreerimine ei tähenda veel, et noor on laagrisse pääsenud. Kõigile rühma pääsenutele saadab rühmajuht kolme nädala jooksul peale registreerimist e-maili teel kinnituskirja. Kõikide registreerunute andmed salvestuvad SA Õpilasmalev andmebaasis. Kui juhtub, et kohe soovitud rühma ei pääsenud, siis kohtade vabanemisel võetakse järgmise soovijaga ühendust.

"Ma arvan, et malevast jäävad meelde sellised romantilised õhtud - lõkkeõhtud, chillimised, tantsimised ja esimesed armumised kindlasti," ütles endine malevlane Anu Saagim. Tema jaoks oli eriline kogemus see, kui ta üleriigiliselt töötegijate võistluselt esikohaga tagasi tuli. "Kui tagasi läksin, olid kõik hämmingus, sest keegi ei tahtnud eriti minna ja mind saadeti, et ahh, las Saagim läheb, ta läheb niikuinii sinna niisama nalja tegema. Tulin esikohaga tagasi ja kõik olid nagu what? et sa päriselt suudad midagi oma kahe käekesega teha. See oli hästi suur egolaks minu jaoks."

Helilooja Priit Pajusaar: malevas kollitasime lambapeaga

"Eks kõigepealt sai malevlasena malevasse mindud, sealt saadi tunne kätte. Ega palju polnud vaja, ühele aastale järgnes teine, peale kooli lõppu sai juba ise malevat tehtud komandörina. Ilmselt oli see mulle sobiv nooruse veetmise vorm," rääkis helilooja Priit Pajusaar.

Loomulikult ei puudunud tema maleva ajast omad lollused. Näiteks meenutas ta, kuidas koos sõbra Heikiga veedeti terve malevate kokkutulek pidžaamades. "Õhtul tuli pidu, Singer-Vinger või Magneetik või mõni teine bänd mängis, ja tuli üks laagri korravalvur ning teatas mulle ja Heikile, et pidžaama pole küll õige riietusese, liiatigi veel õhtusel peol. Kuna meil telgis rippusid ka frakid, siis me tulime mõne hetke pärast valgete kiiskavate särkide ja frakkidega tagasi. Meie jaoks oli see koomiline ja koha kätte näitamine ning tol hetkel oli jube hea tunne, et oli võimalik selline ülbe žest teha," meenutas Pajusaar seika.

"Malevlasena sai ühe sõbraga lambalaudas sõnnikut visatud, kui leidsime lambapea. Pikalt ei mõelnud, kuna see ju kollitamiseks väga hea. Ootasime, kuni kõik olid magama läinud, ajasime lambapea toika otsa, valgustasime ilusti taskulampidega ja kopsisime tüdrukute toa akna peale," muheles ta.

"Me olime alati vabariigi parimate rühmade seas ja ühe korra võitsime vabariikliku kokkutuleku," rääkis Pajusaar oma rühma edukusest. Tema sõnul oli edu võtmeks hoolikas seltskonna valimine. "Me tahtsime, et see seitse nädalat ägedalt mööduks, seega valisime väga hoolikalt seltskonda, kellega me seda veedame. Sellest tulenevalt olid meil väga heade muusikaliste ja sportlike eeldustega noored ja seepärast ehk läks ka hästi. Eks me ise oskasime seda juhtida ka."

Linnas töötav noor saab ööbida kodus, maal töötaja tunda tõelist laagriolustikku

• Õpilasmalev on suvelaager, kus saab lihtsate töödega ka taskuraha teenida. Lisaks tööle saab sealt uusi sõpru ja lõbusalt aega veeta.

• SA Õpilasmalev rühmadesse saavad registreerida ainult Tallinna noored. Mujalt Eestist pärit noored leiavad oma kodukoha õpilasmaleva korraldaja kontaktid oma piirkonna malevate kaudu.  

• Tallinnas töötavates rühmades saavad osaleda13-19-aastased, maale minevates rühmades 15-19-aastased noored. EÜE rühmades võivad osaleda 18-26-aastased üliõpilased.  

• Linnarühma noored ööbivad kodus ning tulevad tööle ise. Malevaelu käib tööpäevadel, noortele on mõeldud ka lõunasöök ja pealelõunane malevaprogramm.

• Linnavälises rühmas sõidavad noored koos rühmajuhtidega ühte Eestimaa kaunisse paika, kus ööbivad järgmised 2-3 nädalat mõnes ühiselamus või koolis ja teevad tööd viis päeva nädalas. Süüa saab kolm korda päevas.

• Kahenädalases linnarühmas osalemine maksab 20, kolmenädalases 30 eurot.

• Linnavälise rühma ja EÜE osalustasu on 50 eurot. Osalustasu maksmise info on rühma pääsemise kinnituskirjas. 

HIRVO SURVA: Malevast sai alguse meie bänd

Meie rühm sai korra Eesti parimaks ja meie komandöride elutarkus jäi külge kogu eluks, meenutas oma malevaaega koorijuht Hirvo Surva.
"Käisin malevas 1980ndate alguses enne, kui läksin sõjaväkke," meenutas koorijuht. "Meie Raplamaa rühma kutsuti Tooma rühmaks ja see sai korra Eesti parimaks. Malevaga seoses on mul eredad mälestused, sest sealne seltskond oli äge ja seal tehti palju muusikat. Meil olid seal väga vahvad komandörid, Rutt ja Jaanus Kulli. Jaanus peaks olema praegu ajakirjanik. Nemad andsid meile kaasa palju eluks vajalikku, üksteisemõistmist ja inimestesse suhtumist. Panime püsti ansambli nimega Tomibänd, millest kasvas välja ansambel Kavaler."  Tänane noor peaks Surva sõnul kindlasti malevasse minema "Malevas saab tööõppe, palju sõpru ja tutvusi ning ilusaimad mälestused noorusajast!"

SEPO SEEMAN: Meenuvad tunded ja erootika

"Malevasuvi oli see, mida sa talvel meenutasid ja ootasid. Seal oli palju tundeid, nooruse uljust ja hulljulgust ning erootikat," rääkis näitleja Sepo Seeman.

Seeman käis õpilasmalevates aastast 1986 kuni krooniajani. "Ma olin ka viimase toimunud maleva komissar, vastutasin teiste eest," meenutas ta. "Tänapäeval ei julgeks enam sellist vastutust võtta. Malevas olin Linnamäel, siis Saaremaal ja kõige pikemalt Võrumaal Hänikese rühmas. Käisin mingil ajal malevas ka Priit Pajusaarega. Malevasuvi oli see, mida sa talvel meenutasid ja ootasid. Seal oli palju tundeid, nooruse uljust ja hulljulgust ning erootikat."

Laadimine...Laadimine...