VIDEO! Marek Strandberg: peame muutma linna marsikoloonia sarnaseks

Tallinna Energiaagentuuri eksperdi Marek Strandbergi sõnul tähendab tulevikuvisioon näiteks seda, et linnas hakkavad olema vertikaalsed kasvuhooned, mida hooldavad robotid mürkide asemel digitaalse taimekaitsega

Pilt: Mats Õun

VIDEO! Marek Strandberg: peame muutma linna marsikoloonia sarnaseks

Jaanika Valk

"Peame linna tegema marsikoloonia laadseks, et selle ümber olev ökosüsteem toodaks meile hapnikku, vett ja sobilikku elamistemperatuuri. See on linna peamine väljakutse, millisel moel olla inimsõbralik, samas tehnoloogiline ja innovaatiline," ütles Tallinna Energiaagentuuri ekspert Marek Strandberg Tallinna Energiapäeva ettekandes.

Strandbergi sõnul peame elu maal muutma sarnaseks nagu seda näeb ette Elon Musk 2050. aastal Marsil, sest inimese võime ökosüsteemide detailidest aru saada on kehv ning linnas elamiseks peame laskma seda ümbritseval looduslikul alal eksisteerida võimalikult isevoolu. 

Strandbergi sõnul tähendab tulevikuvisioon näiteks seda, et linnas hakkavad olema vertikaalsed kasvuhooned, mida hooldavad robotid mürkide asemel digitaalse taimekaitsega. "Meie peamine mõju ökosüsteemile on põllud, kui suudame toidutootmise osaliselt linna tuua, siis oleme teinud väga palju," rääkis Strandberg.

Tänastest lahendustest tõi Strandberg välja mõistlikku ehitust, transporti ja energeetikat. Tema sõnul võiks Pääsküla prügila peale tekkida päikese jõujaam, mis oleks suuteline tootma taastuvelektrit ja võiks esialgu tagada linnatranspordi ülemineku vesinikutehnoloogiale. "Tallinna tulevik pikemas perspektiivis on vesiniku ja elektri hübriidpõhimõttel. Mingil hetkel tekib ka sõidukeid, millel on lisaks akule vesinikmahuti pikemate vahemaade läbimiseks," ütles Strandberg.

Strandbergi hinnangul on Tallinnal Eesti ühe kõige rikkaima linna ja suurima energiatarbijana möödapääsmatu uusi lahendusi kasutusele võtta. See eeldab aga head koostööd riigiga ning võimalust suunata inimesi kasutusele võtma säästlikumaid transpordivahendeid, olgu selleks siis elektriautod või kondimootor. "Peame üle vaatama selle, et linnakeskkonnas oleks võimalik liikuda ka väiksemate energiakulude ja sõidukitega, mis on inimesest kergemad," lisas Strandberg.

Inimese mõju kliimamuutustele ei ole enam küsitav

Strandbergi sõnul näitab süsihappegaasi ja metaani trastiline kasv ning hapniku langus, et inimese mõju kliimale on olnud suur ning tegemist ei ole millegi ajutisega. "Looduslikud ökosüsteemid on niivõrd pingestatud ja läbilõigatud, et fontosüntees ei käivitu samas mahus nagu ta on ajalooliselt olnud," ütles Strandberg.

Kui varasemalt on olnud teadlasi, kes on sisendanud, et muretsemiseks pole põhjust, sest ajaloolisest vaatepunktist on kliima soojenemisele järgnenud jahenemine, siis Strandbergi sõnul ei ole see adekvaatne info. "Jääajal on süsihappegaasi sisaldus langenud ning vahepealsetel aegadel on kliima jälle soojenenud. Praegusel hetkel näeme aga, et süsihappegaasi tase on tõusnud kõrgemale kui kunagi varem ja me ei näe jääaega," ütles Strandberg, et kui kliima soojenemine oleks loomulik ja ajutine protsess, siis elaksime hetkel jääajas. 

Kliima soojenemisele aitame Strandbergi sõnul peamiselt kaasa metsi raiudes ja põlde laiendades, mis tähendab, et peaksime leidma ökosüsteemi päästva terviklahenduse ning mitte mõtlema pelgalt energeetikale.

Strandbergi sõnul ei õnnestu inimkonnal kuidagi energiat kokku hoida, sest Jevonsi paradoksi järgi leiab inimene alati lahenduse, kuidas rohkem tarbida, ka siis kui mõtleme välja uue ja säästlikuma tehnoloogia. "Peame olema valmis arukalt energiat kasutama, aga inimkonna energiavajadus kasvab. Loodetavasti mitte hüppeliselt, aga see on paratamatu," lisas Strandberg.

"Ulatuslikud muutused tehnoloogias ja majanduses võivad peatada muutused kliimas ja keskkonnas, aga saamaks teada, kas see tõesti ka nii on, tuleb nende muutustega algust teha," sõnas Strandberg lõpetuseks.

Laadimine...Laadimine...