VIDEO! Neivelt: maksukoormat peab liigutama rohkem suurettevõtete ja suuremat tulu teenivate inimeste poole

"Tööl käivate ja väärtust loovate inimeste arv ei kasva, mis tähendab, et saame maksukoormust ümber tõsta erinevatele elanikkonnagruppidele. Me peaksime vähendama tarbimismaksude osakaalu ja maksustama rohkem pahesid, varasid ja suuremaid tulusid," rääkis ettevõtja Indrek Neivelt. 

Pilt: Erakogu

VIDEO! Neivelt: maksukoormat peab liigutama rohkem suurettevõtete ja suuremat tulu teenivate inimeste poole (1)

Meelis Piller

"Tööl käivate ja väärtust loovate inimeste arv ei kasva, mis tähendab, et saame maksukoormust ümber tõsta erinevatele elanikkonnagruppidele. Me peaksime vähendama tarbimismaksude osakaalu ja maksustama rohkem pahesid, varasid ja suuremaid tulusid," rääkis ettevõtja Indrek Neivelt. 

Riigikogus peetud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Maksusüsteem – kuidas edasi?" arutelul ütles Neivelt, et tänane maksusüsteem on rahuldav, kuid mitte väga hea. "Maailm on muutunud ja muutuma peab ka Eesti maksusüsteem," lausus Neivelt "Eesti maksusüsteem on kinni 90-ndates. Siis ei olnud rikkust ega kapitali. Praegu töötab korralikult Maksu- ja Tolliamet ning inimestel on hea maksedistsipliin. Maailmas on kapitali ülejääk ja liiga suur rikkuse kontsentratsioon."

Neivelt rääkis, et muutunud on ka inimeste käitumine. "20 aastat tagasi oli meil ideaaliks äärelinnas elav pere, kellel oli garaažis kaks suure kütusekuluga autot, igal nädalavahetusel küpsetati sõpradega koos liha ning söödi torti. Suurte maasturite asemel on noortel peredel jalgrattad ja renditakse autosid," tõdes Neivelt. 

Tarbimine enam ei suurene, vaid hakkab vähenema 

"Kas me kujutaksime seda ette, kui me sõidame tööle jalgratastega, autosid ei osta, kütust ei osta, aktsiisi ei tule, käibemaksu ei tule, spordisaali asemel läheksime jalgrattaga sõitma, laenu ei võtaks auto ostmiseks – missugune see majandusmudel siis hakkab välja nägema? Selge on see, et trend sinna suunas on," rääkis Neivelt.

"Ehk siis maailm on muutunud ja muutub aina kiiremini ja kiiremini. Ja peab muutuma ka maksusüsteem. Nagu me sellest viimasest alkoholiaktsiisi tõstmisest teame, peab tegelikult arvestama väga suurte mõjudega, et see ei ole lineaarne," lisas Neivelt, et maksude muutmine ei ole lihtne. "Ma arvan, et kõige parem oleks see, et kui maksusid muuta, siis vähehaaval, mitte väga palju korraga, sest järsud liigutused on liiga riskantsed." 

Muudatustena pakkus Neivelt välja mitu ideed. Näiteks rääkis ta üleeuroopalistest maksudest, loodusressursside maksustamisest, mahepõllumajanduse käibemaksust vabastamisest, varade maksustamisest, tulude maksustamisest ning sotsiaalmaksu laest. Samuti arvas Neivelt, et tuleks vaadata üle ettevõtte tulumaksusüsteem. Pahede maksustamisel pakkus ta, et alkoholi- ja tubakaaktsiis peaks kindlasti laekuma haigekassa eelarvesse ja hädavajalik oleks ka suhkru maksustamine. 

Vähemalt minu arvates on oluline vähendada palgamakse keskmise ja madala sissetulekuga inimestel ning suurendada varadelt võetavaid makse.

"Palju räägitakse viimasel ajal mitte ainult tulude, vaid ka rikkuse suuremast maksustamisest. See oleks ühiskonna kui terviku seisukohast väga õige ja õiglane. Küsimus on ainult, mida ja kuidas maksustada – kas kinnisvara või ka aktsiaid ja osakuid või rikkust tervikuna, nagu soovitab Ameerika Ühendriikide demokraatliku partei presidendikandidaat Elizabeth Warren. Ja need ei ole lihtsalt ühe poliitiku ideed, vaid nende taga on erinevate mõttekodade ajutrustid," kinnitas Neivelt.

Warren soovitab maksustada üle 50-miljonilist varandust kahe ja üle 1-miljardilist varandust kolme protsendiga. K"uidas näiteks oleks, kui meil maksustada kõik vara, mis ületab 10 miljonit eurot, 1%-ga aastas? Või esialgu poole protsendiga? Kui mitu rikast eestlast lahkuks siis sellepärast ja kui suur oleks aastane lisalaekumine eelarvesse," küsis Neivelt.

"Ma tegin eelmisel nädalal väikese küsimise oma tuttavate rikaste inimeste hulgas ja üldiselt sellist lähenemist pooldatakse. Ettevõtjad saavad väga hästi aru, et samamoodi ei saa elu kaua jätkata," kinnitas Neivelt. 

Neivelt rääkis veel teaduse ja kõrghariduse rahastamise probleemidest. "Me saame aru, et selleks raha ei taha jätkuda ja riik ei saa ka laenu võtta erinevate Euroopa Liidu piirangute tõttu. Aga mis oleks, kui näiteks üliõpilane võtaks hoopis laenu? Meil oleks väga soodus süsteem õppemaksu protsendi doteerimiseks, näiteks kui protsent oleks lõpuks üliõpilasele ainult 2% aastas ja selle turuintressi ja õpilase intressi vahe riik kompenseeriks," rääkis Neivelt, et nii saaks eelarvesse raha juurde ja ilmselt ka inimeste käitumine muutuks vastutustundlikumaks. 

Meie tänane maksusüsteem on rahuldav, aga mitte väga hea.

"Ei maksa ennast eksitada sellest, kui kusagil ilmub pealkiri, mis ütleb, et Eesti maksusüsteem on kõige parem maailmas või kõige konkurentsivõimelisem, sest tekstis on selgelt öeldud, et seal on hinnang antud ettevõtte seisukohalt, mitte Eesti inimese seisukohalt," selgitas Neivelt. "Mina ei arva, et selles nimekirjas peaksime maailmas esikohal olema, see on liiga kallis hind ühiskonnale," lisas Neivelt, et esikoht edetabelis oleks signaaliks, et midagi on valesti. 

"Tööl käivate ja väärtust loovate inimeste arv meil ei kasva, mis tähendab, et saame maksukoormust ümber tõsta erinevatele elanikkonnagruppidele. 
Tulles tagasi alguse juurde, peaksime vähendama tarbimismaksude osakaalu ja maksustama rohkem pahesid, varasid ja suuremaid tulusid. Maksukoormat peab liigutama rohkem suureettevõtetele, rikastele eraisikutele ja suuremat tulu teenivate inimeste poole."

 


Riina Sikkut 
Nagu te ütlesite, et maksusüsteem on meil rohkem 90-ndatele vastav. Hästi palju hindame maksusüsteemi selle järgi, kas on odav üleval pidada, administreerida, kas on lihtne, kas inimesed saavad aru ja kas me sealt ikka tulu korralikult teenime. Ettekandest jääb mulje, et tegelikult ei ole need põhimõtted, mille vastu tuleviku maksusüsteemi hinnata. Ühelt poolt ma küsiksingi, et mis oleks need paar-kolm olulisemat kriteeriumi, kui me hakkame maksumuudatusi tegema, mille vastu neid hinnata. Ja teiselt poolt, mis oleks esimene muudatus, mida te Eesti maksusüsteemis teeksite, vaikselt, järk-järguliselt, mis oleks see esimene samm, mida võtta? 


Indrek Neivelt 
Esimest ei tea. Ma arvan, et see on nagu kompleksne ja suurem ettevõtmine. Võib ka ühest nurgast vaikselt hakata liikuma, siis ma tõenäoliselt hakkaks liikuma ühe väiksemat sorti astmelise tulumaksuga, see oleks võib-olla kõige lihtsam liikumine, see väga palju kedagi või midagi ei muuda, kui me paneme sellise tulumaksu. 

Ja kindlasti veel kord, ma arvan, et pahedega peaksime rohkem tegelema, tervislikke eluviise rohkem toetama ja tugevamat tervist. Kui me vaatame seda ülekaalulisust, laste ülekaalulisust, kõike, selleks ei pea isegi uuringuid lugema, minge randa, siis saate aru, et see on probleem. Ja need on käitumuslikud mudelid, me enne seal põgusalt saali otsas rääkisime, et kui ikkagi randa tulevad ülekaalulised lapsed, ühes käes on suur krõpsupakk ja teises on pooleteistliitrine limonaadipudel, et see ei ole normaalne. 


Kristina Šmigun-Vähi 
Kuulates, et kõiksuguseid pahesid maksustada, näiteks oli siin just suhkrust juttu, et maksustame selle ja näed, lapsed tarbivadki vähem.
Kuidas teha niimoodi, et lapsed ja noored hakkaksid rohkem liikuma, et mida maksustada või kuidas siin käituda? 


Ettevõtja Indrek Neivelt 
Ma seda nüüd küll ei oska. Ma võin oma laste kogemusest rääkida, aga ma arvan, kas see Riigikogu kõnepult on selleks kõige parem koht ja aeg. Kindlasti on see, et need laste spordiringid on tegelikult päris kallid, kui me vaatame lapsevanema seisukohast. Kui riik või kohalik omavalitsus suudaks neid rohkem kompenseerida, siis see kindlasti paneks rohkem rahvast ja lapsi liikuma. 


Urve Tiidus 
Proua Sarapuu nimetas oma avaettekandes ühe vajaduse või võimalusena maksusüsteemi edendada, ettevõtluse maksustamist. Teie assisteerisite talle samal teemal, rääkisite ka ettevõtte tulumaksust, rääkisite selle headest külgedest, et see on võimalus jagada tulu oma kogukonnaga jne. 
Teatavasti ettevõtluse või ettevõtte rajamine tähendab esialgu pikka ülesehitusperioodi, kapital tõepoolest on kogunenud maailmas ja Eestis ka, aga mitte enamuse ega väga paljude kätte. Et üks ettevõte tootlikuks muuta, on suur pingutus ja aeg. Kuidas te seda perspektiivi näete ettevõtluse tulumaksul? Ütlen ausalt, ettevõtjad jagavad ka praegu oma tulu kogukonnaga. Mul on väga häid näiteid, küllap teil ka. Ja üks lisaküsimus on see, et mis tulevikku te näete üleeuroopalistele maksudele, mida te oma ettekandes ka mainiste? 


Indrek Neivelt 
Kõigepealt ettevõtte tulumaksuga seoses, et jaa, ma olen alustanud ka erinevaid ettevõtteid erinevatel aegadel ja ma tean väga hästi, mida tähendab ühe ettevõtte käivitamine. Kui palju läheb energiat, kui palju sa pead oma plaane muutma ja kui palju on unetuid öid – see ei ole kindlasti mitte kerge tegevus. Aga samas, kui ma vaatan tervikuna suurt pilti, et meil on praegu kõrged sotsiaalmaksud, mis me peame oma töötajatele maksma. Ja kui ma ühel hetkel jõuan kasumisse, siis ma ei pea seda jagama. See minu arvates ei ole õiglane. 

Pigem oleks see, et alguses oleks lihtsam, et ma ei peaks kohe hakkama väga suuri kulutusi tegema. Praegu on ju peamine inimene. 
Võtame näiteks tüüpilise Eesti ettevõtte, kes alustab midagi IT-valdkonnas. 80% tema kulutustest või rohkem veel on palgad. Seal on kõik maksud ära makstud – sotsiaalmaks, tulumaks, kõik. See sama inimene käib poes, maksab käibemaksu ära. Tegelikult on suured kulud, mis riik saab sealt tagasi. Ja kui ma vaatan täna ennast investori seisukohast, siis ja mõtlen selle peale, et oletame, kui ettevõtja müüb täna oma firma maha saab korraga või lihtsalt tekib kasumit, saab näiteks 5 või 10 või mitu miljonit eurot ja kui ta seda investeerima hakkab tänase tulumaksusüsteemi järgi, ei ole vahet, kas ma investeerin Eesti majandusse selle raha või ma ostan näiteks börsilt Apple aktsiaid. 

Minul on samamoodi, ma ei pea tulumaksu maksma, aga ühel puhul ma loon siin töökohti ja siia tekivad töökohad, siin makstakse maksud, teisel ma lihtsalt kannan ühe summa raha Eestist minema. Puude Eesti majandusega on null. Täna on täitsa mõttetu tegelikult alustada siin firmat, ostan parem börsilt aktsiaid, elu on palju lihtsam. 

Mis on üleeuroopalise makse – siis veel kord ma arvan, et näiteks ka seesama rikkuse maksustamine, ka seal võiks mõelda üleeuroopalise maksu peale. Kui Ameerika näiteks hakkab selles suunas liikuma, et seal ei tekiks mingit eelistust, et näiteks rikkad inimesed läheksid Prantsusmaalt kõik kusagile naaberriiki või mujale. 


Jürgen Ligi 
Palun kirjeldage veel seda lahinguülesannet, mis teile täna anti. Enamik inimesi ju ei arva, et kui ta millestki palju räägib, siis ta peab seda rääkima ka Riigikogule. Te esitate väga palju seisukohti väga pisikestes detailides ja väga suurtes asjades ilma süvitsi minemata. Tegelikult on kõigi nende seisukohtade taga väga palju aspekte, vaidlusi ja ka inimesi, kes nendest palju teavad. Kui keegi niimoodi räägib, nagu te räägite, siis ta peaks aru saama, kellena ta räägib. Tüüpiline ettevõtja te ei ole oma seisukohtadelt, keskmine maksumaksja te ei ole, maksuekspert te pole. Teid pandi sellisesse olukorda ja ma ei taha, et te nüüd pahaks paneksite mu küsimust, aga siiski, meil on vaja aru saada, mis debatile teid kutsuti, debatti siin ju ei teki. Mis lahinguülesandega, kellena teid kutsuti siia? Siin on maksuekspert, kellel lubatakse rääkida ühest marginaalsest teemast, ja teil korraga kõigest? 


Indrek Neivelt 
Mind kutsuti siia kui kodanik, kes on võtnud sõna maksuteemal, lihtsalt avaldama arvamust. Ma ei esinda ühtegi parteid, ühtegi erakonda, isiklikud mõtted. Ma olen varem ka paljudest asjadest rääkinud. Kui see ei meeldi, siis vabandust! 


Tarmo Tamm 
Mulle vastupidi meeldib teie ettekanne ja see muudab natuke meie mõtlemist. Eestis on väga palju edukaid inimesi, kes ise on avalikult välja öelnud, et nad oleks nõus rohkem maksma kui tänasel päeval maksusüsteem nende käest küsib. Kasvõi näiteks Kristjan Rahu oli viimane mees, kes selle kohta tegi väga tugeva avalduse. 

Aga mis mind teeb nagu murelikuks on see, et meil on üks selline päris suur grupp inimesi, kes elavad hästi ja nad on ka nõus rohkem panustama ühiskonda, aga meil on kusagil 300 000 inimest, kes elavad alla suhtelist vaesuspiiri ja ma küsin, et kas neid inimesi sellest suhtelisest vaesuspiirist on võimalik välja tuua ilma selleta, kui me ei kasuta astmelist tulumaksu? 

 

Indrek Neivelt Seda mina ei tea, see on nii kompleksne küsimus. Kindlasti on seal 300 000 inimese hulgas nii palju erinevaid juhtumeid ja neid peaks eraldi grupeerima, seal ei ole selget ühte võluvitsa, mis lahendab kõik probleemid ära. 

Urmas Kruuse 
Üks mõte, mis teie ettekandes läbi käis, oli seotud sellega, et tuleviku noored enam riigi käest pensioni ei saa. 


Indrek Neivelt 
Nad ei oota seda, jah. 


Urmas Kruuse 
Ja me tegelikult veel hetkel ei tea, kas nad seda ootavad. Küsimus on selles, kas nad mõtlevad selle peale, et neil tulevikus on vaja ka toime tulla. Ja selle tõttu see debatt, mis ühiskonnas on tekkinud, on jätnud justkui mulje, et tulevikuga ei ole vaja teha, sellepärast et riik teie eest kas hoolitseb või ei hoolitse, aga me ei mõtle selle peale. Minu arvates on see vale lähenemine, aga kas te avaksite seda mõtet natukene, et millistel uuringutel, millistel näidetel see rajaneb, et riik tulevikus enam tänastele noortele tulevikus pensioni ei maksa. Kas see tähendab seda, et me töötame kuni surmani, või midagi muud? 


Indrek Neivelt 
Jah, ma olen neid lugenud ka uuringuid erinevaid, aga ma olen ka rääkinud väga-väga paljude noortega, kes on täna seal kolmekümnesed ja kahekümnendate lõpus, kolmekümnesed. Mitte see, et nad ütlevad, et nad ei hooli sellest, ei muretse selle pärast, aga nad arvavad, et see riiklik pension ei ole nii suur, et garanteeriks äraelamise. Nad peavad ise kindlasti selles osalema, midagi tegema, kas pikemalt töötama või midagi muud, aga nad saavad aru enda suuremast vastutusest ja samuti seda, et minu arust on väga selge, ma näen seda oma tuttavate pealt, kuidas nad jagavad energiat palju-palju ühtlasemalt ja töötavad juba praegu erinevates kohtades, needsamad nomaadid. Täna siin ja homme seal ja ei tee enam nii pikki tööpäevi, kui ütleme 90-ndatel. 


Andrei Korobeinik 
Mul on küsimus tööjõumaksude kohta, tegemist on oma 150 aastat vana kontseptsiooniga, mis oli tol ajal mõeldud selleks, et maksustada lisandväärtust. Tol ajal see toimis, tänapäeval on majandusstruktuur hoopis teistsugune ja me ilmselt peame rääkima mingisugustest teistsugustest lahendustest. Sa ise ilmselt ei ole selliste globaalsete maksude fänn, aga mis sinu arvates võiks olla lahendus olukorras, kus küll mitte viie aasta pärast, aga näiteks 10 või 20 aasta pärast on tööjõumaksud palju väiksemad, aga tulumaksu puhul me ei saa seda võib-olla firmalt kätte. Kas sa näed mingisugust võimalust, kuidas me endiselt suudame lisandväärtust efektiivselt maksustada? 


Indrek Neivelt 
Tundub niimoodi, et kui me vaatame platvormmajanduse peale, et ta selgelt ühtlustab inimeste palgad üle maailma ja seal on väga raske lisandväärtust leida, kuna konkurents on nii suur. Selles mõttes hakkab üha rohkem olema sihuke perfektse konkurentsi tingimus. Ma arvan, et meil muud varianti ei ole, kui me peame liikuma selles suunas, et me anname inimesele suurema vastutuse. Inimesel peab olema suurem vastutus, aga teiselt poolt ta peab teadma, et tal on ka kogukonna toetus, kui midagi halvasti läheb. Me peame liikuma seal väiksemate maksude suunas, nii sotsiaalmaksu kui ka üksikisiku tulumaksu juures. 


Anti Poolamets 
Ma tsiteeriksin kõigepealt 2015. aastal teie poolt öeldut. Artikli pealkiri oli "Indrek Neivelt: vaene Ida-Euroopa toetab rikast Lääne-Euroopat". "Kui mõelda, et Eestist on lahkunud 5.7 protsenti inimestest, siis tööjõust oleme kaotanud umbes kümme protsenti. Ehk me oleme ära andnud kümnendiku oma tööjõust ja majanduspotentsiaalist ning vastu saame erinevate toetustega veidi üle nelja protsendi sisemajanduse kogutoodangust. Ja lisaks veel käendame ülelaenanud riikide lootusetuid laene. Tegelikult me ei saa mitte abi, vaid me abistame rikkamaid riike. Me oleme rikkamate riikidele doonoriteks. Aga reklaamid näitavad, et Euroopa Liit toetab. Tegelikult toetame ikka meie ja saame pool tagasi." Kas see olukord, kus vaesemad riigid tegelikult oma inimeste kaudu doteerivad rikkamaid, on teie arvates vahepealsete aastatega süvenenud? 


Indrek Neivelt 
Jaa, see on minu tsitaat. Tol hetkel olin Ida- ja Kesk-Euroopa ühe mõttekoja nõukogu liige ja sellele uuringule see baseerus, sellest ma selle artikli kirjutasin. Seal tõepoolest see 5,7% oli siis 2015 või veel varem. Täna, nagu me näeme, viimasel paaril aastal on elanikkonna arv kasvama hakanud Eestis, kuigi mitte vist niipalju tagasipöördujate arvelt, tõenäoliselt see protsent on umbes sama, kui ta oli 4–5 aastat tagasi, kui palju me oleme tööjõudu ära andnud. Me pigem hakkame nüüd, oleme saanud ise rikkaks ja kasutame teiste, odavamate ja vaesemate riikide tööjõudu samamoodi ära. See on see, mis meil täna tegelikult toimub. 


Vilja Toomast 
Ma ei tea, kas ma ei kuulanud teid väga tähelepanelikult, aga mõningast asjast ei saanud ma väga täpselt aru. Kord te ütlete, et tööjõumaksud on kõrged, tarbimismaksud on ka kõrged ja neid ei tohi tõsta, aga siis te ütlete jälle, et kõrgemat tulu võiks kõrgemalt maksustada, eks siis ole ju ka tööjõumaksud kõrgema tulu pealt kõrgemad. Aga kusagil midagi peab ju siis tõstma. Siis tuleb ju palkasid tõsta. Sest ma saan aru, et tegelikult Jüri Ratase maksudebati eesmärk on maksusid tõsta ja eelarvetulusid kusagilt kasvatada ja tõsta, mis on vahepeal ära raisatud. Ja te jälle ütlete, et võiks hakata kinnisvara maksustama ja kusagil kümne miljoni juures võiks olla siis see alampiir, mida võiks maksustama hakata. Äkki on teil ka mingid numbrid selle kohta, palju siis Eestis on neid inimesi, kellel on 10-miljoniline kinnisvara ja kui suur võiks olla siis see riigikassa tulu sellest maksustamisest?


Indrek Neivelt 
Ma mõtlesin mitte ainult kinnisvara, vaid inimeste üldist rikkust. See on see, et mitte kui palju kinnisvara on, vaid kui sa oled näiteks ostnud Apple'i aktsiaid või midagi muud sarnast, siis on sul seal oma OÜ-s kõik kirjas ja selle pealt hakkad igal aastal varamaksu maksma. See on see. Need, kellel on näiteks kümme miljonit, see on lihtsalt üks näide. See kindlasti liiguks sellise õiglasema ühiskonna poole. Ja veel kord: ma olen mitme inimesega rääkinud, kes kindlasti sellesse gruppi lähevad, ja kellelgi ei olnud midagi selle vastu. Jah. Selles mõttes ärge nagu hirmutage, et inimesed põgenevad ära. Inimesed saavad väga hästi aru, et nad ei taha võistelda selles mängus, et kellel on surres kõige rohkem raha. Tuleb vaadata, et ikkagi ühiskond tervikuna areneb, mitte ainult nende minigisugune virtuaalne varandus. 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...