VIDEO! Niguliste näitab barokiajastu skandaalseima kujuri loomingut

Niguliste muuseumis avati põnev ja esinduslik näitus baroki suurmeistri, kujur Christian Ackermanni loomingust, mida puuskulptuuride näol leidub väga paljudes Eesti kirikutes. Nüüd on kaunimad kujud Nigulistesse toodud ja vaatamiseks välja pandud.

VIDEO! Niguliste näitab barokiajastu skandaalseima kujuri loomingut

Krista Kiin

Niguliste muuseumis avati põnev ja esinduslik näitus baroki suurmeistri, kujur Christian Ackermanni loomingust, mida puuskulptuuride näol leidub väga paljudes Eesti kirikutes. Nüüd on kaunimad kujud Nigulistesse toodud ja vaatamiseks välja pandud.

 

"Me oleme sattunud Peetruste, Pauluste, Kristuste, Mooseste, inglite ja ka vooruste seltskonda ning kõik need kujud on teinud Christian Ackermann koos oma abilistega," kirjeldas näituse kuraator Tiina-Mall Kreem. "Meister tegi tööd ise siis, kui maksti hästi. Kui maksti halvasti, kasutas ta rohkem abiliste toetust."

Näitus kannab nime "Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas." "See pealkiri tuleb asjaolust, et Ackermann tuli noore mehena Tallinna ja otsustas kohe tööle asuda vabameistrina. Viimane ei õnnestunud tal kohe, vaid mees pidi oma õiguste ja soovide eest võitlema, kuni Tallinna Raad andis talle vabameistri tunnistuse," jätkas Kreem. "Kirjavahetuses võrreldi Christian Ackermanni Ateena kuulsa antiikskulptor Pheidiasega ning kui me vaatame Ackermanni hilisemat loomingut Eesti barokk-kunsti kontekstis, võime kindlalt öelda, et ta oli tõesti kohalik Pheidias."

Sensatsiooniline leid

18. sajandi alguses valminud Koeru kiriku krutsifiks võib olla Ackermanni üks viimastest töödest. "See on tõesti üks imetabane Christian Ackermanni skulptuur, mis vastab oma kvaliteedilt Tallinna Toomkiriku kuningliku altari skulptuuride kvaliteedile, aga vormile lisaks on tegemist veel värvi imega," jätkas näituse kuraator Hilkka Hiiob. "Baroki puhul oli värvikiht alati erakordselt oluline ning selleks viidi valmis nikerdatud skulptuur maalija töökotta." 

Üldiselt on Christian Ackermanni aegne polükroomia ehk värvikiht tänaseks üle värvitud ja hävinud ning seda õigupoolest säilinud ei ole, kuid antud puhul avaneb perfektselt säilinud originaalpolükroomia kahe-kolme põrandavärvi kihi alt. "Sealt võib aru saada, mida baroksele inimesele tähendas skulptuur, mis näeb välja oma kujus ja värvis niivõrd kristlik," jätkas Hiiob. "Üllatuseks oli ristipuu, mis teda kannab ja mille puhul me algselt kahtlesime, kas see üldse originaali juurde käib. Selgus, et ristipuu otstes on figuraalmaalingud, neli evangelisti. See oli Eesti kunstiajaloo jaoks tõeline sensatsioon, sest tolle ajastu maalinguid on säilinud käputäis. Üllatuste tipuks leidsime Linnamuuseusmist sama autori "Püha õhtusöömaaja" maali lõuendil."

Niguliste näitusele on jõudnud Christian Ackermanni puuskulptuure 16-st Eesti kirikust. "Alustasime projektiga 2016. aastal täiesti spontaalselt Toomkirikust, kus taheti tähistada altari ja altarimaali sünnipäeva ning küsimus oli selles, kuidas seda teha," rääkis Tiina-Mall Kreem. "Kui püstitasime tellingud, oli vaimustav näha üle 300 aasta vanuseid barokk-kunsti teoseid silmast silma. Seejärel rändasime läbi kõik Eesti kirikud, kus Ackermanni töid leidub. Meie eesmärk on valgustada välja see meister, tema töökoda ja tema looming."

Näitus õpetab ka tolliametnikke

Üks koostööpartner Christian Ackermanni uurimise teekonnal on olnud Maksu- ja Tolliamet. "Alustasime kultuuriväärtuste uuringute programmi, koostööd Muinsuskaitseameti, Kunstiakadeemia ja Kunstimuuseumiga eelkõige Rode altari uuringutes ning Ackermanni uuringu projekt on üks paljudest, mis me oleme koostöös teinud," rääkis Maksu- ja Tolliameti ühiskonna kaitse ja turvalisuse arendusspetsialist Aleksander Miksjuk. 

"Kogu unikaalsus seisneb selles, et kui me teeme siin röntgeniülesvõtteid oma ametnike täiendkoolituse raames, saavad ametnikud rahus selles keskkonnas õppida ja keegi ei sega neid," jätkas Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna kiirgusohutuse spetsialist Priit Laatre. "Kui me jõuame röntgenpiltide juurde, siis näeme, kuidas on näiteks käed naeltega kokku pandud mõne skulptuuri külge ning väga unikaalne on seegi, et sageli on objektid üle kullatud või kuld on jäänud objekti alla, aga röntgenaparaat on võimeline seda tuvastama."

"Meie kitsam huvi on oma ametnikele näidata, millised kultuuriväärtusi tuleb kaitsta ning kuidas nad välja näevad, et neid saaks piiri peal tuvastada ja röntgenpildi osas ka seespoolt lugeda," rääkis Miksjuk. "Me aitame antud projekti raames koostööpartnereid ning kui piiril avastatakse kultuuriväärtuste – ikoonide või vana mööbli – salakaubavedu, pöördume Muinsuskaitseameti või muuseumite poole, et saada nende käest eksperthinnangut. Niimoodi üksteist aidates saame teha oma riigi turvalisemaks."

 

Hilkka Hiiob märkis, et projekt antud näitusega ei lõpe. "Jõulude paiku tuleb veel monograafia näitus ning praegune skulptuuride näitus läheb osade kaupa tagasi maakirikutesse, et tekib justkui võrgustiknäitus," rääkis Hiiob. "Me ei koonda kultuuri ainult pealinna, vaid eriti praegusel ajal, mil märksõnadeks on siseturism ja kohalik kultuur, on see võib-olla isegi suurem kulminatsioon, kui praegune näitus Nigulistes."

Laadimine...Laadimine...