VIDEO! Õpetajate palgatõus: valitsus jagab haridustoetuseks 353,7 miljonit eurot

"Õpetaja töötasu alammäär suurenes 2020. aastal 1250 eurolt 1315 eurole, mis on 5,2-protsendine kasv. Toetus võimaldab KOV-idel suurendada üldhariduskooli õpetaja arvestuslikku keskmist brutopalka 1500 eurolt 1540 euroni," ütles riigihalduse minister Jaak Aab.

Pilt: Ilja Matusihis

VIDEO! Õpetajate palgatõus: valitsus jagab haridustoetuseks 353,7 miljonit eurot

Toimetaja: Toomas Raag

"Õpetaja töötasu alammäär suurenes 2020. aastal 1250 eurolt 1315 eurole, mis on 5,2-protsendine kasv. Toetus võimaldab KOV-idel suurendada üldhariduskooli õpetaja arvestuslikku keskmist brutopalka 1500 eurolt 1540 euroni," ütles riigihalduse minister Jaak Aab.

 

Valitsus kinnitas neljapäeval toetusfondist kohalikele omavalitsustele (KOV) haridustoetuseks 353,75 miljoni euro eraldamise. 

"Võrreldes 2019. aastaga on haridustoetuse maht kasvanud 12 miljonit eurot, seal hulgas õpetajate tööjõukulude toetus 10 miljonit eurot," sõnas Aab. "Haridustoetusest 285 miljonit eurot, mis on ligi 80 protsenti haridustoetuse mahust, on ette nähtud õpetajate tööjõukuludeks." 

Aabi sõnul jaguneb ülejäänud haridustoetus järgmiselt: 24 miljonit eurot koolilõunaks, 20 miljonit tõhustatud ja eritoel olevate õpilaste tegevuskuludeks, 15 miljonit eurot direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks, 8 miljonit eurot õppevahenditeks ning 2 miljonit eurot täienduskoolitusteks.

"Teised toetusfondi vahendid, näiteks huvitegevuse toetus, kohalike teede hoiu toetus ja toimetulekutoetus, esitatakse valitsusele otsustamiseks veebruaris," ütles Aab.

Helme: õiguskantsler sekkus poliitikasse

Siseminister Mart Helme sõnul tegeleb õiguskantsler Ülle Madise pensionireformi põhiseaduslikkuse küsitavuste väljatoomisel poliitikaga.

"Minu hinnangul õiguskantsler tegeleb praegu poliitikaga, see on poliitiline otsus, see on teatud finantsringkondade, teatud huvigruppide toetamine õiguslike instrumentidega, mis ei ole õiguskantsleri õigus ega ülesanne. Olen selles suhtes tema tegevuse suhtes väga kriitiline," ütles Helme  valitsuse pressikonverentsil.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on valitsuse kavandatavas pensionireformis põhiseaduse suhtes mitmeid küsitavusi.

"Õiguskantsler ei ole kavandatava reformi vastu ega selle poolt, sest tegemist on poliitilise küsimusega, kuid annab seadusandjale märku põhiseaduslikkuse probleemidest, mis on teada ja mida ei ole lahendatud," kirjutab Madise riigikogu rahanduskomisjoni esimehele Aivar Kokale adresseeritud kirjas ja lisab, et vajadusel teeb reformi põhiseaduspärasuse kohta lõpliku otsuse riigikohus.

Õiguskantsleri hinnangul toob pensionireform kaasa ebavõrdse kohtlemise, kuna nendel, kes on kogumispensioni teise sambaga liitunud, saavad pensioniks kogutud raha – sealhulgas riigi eraldatud sotsiaalmaks – enne pensioniea saabumist välja võtta, kuid samaealistel inimestel, kes ei ole kohustusliku kogumispensioniga liitunud, ei ole võimalik nende töötasult tasutud sotsiaalmaksust 4 protsenti vabaks kasutamiseks kätte saada.

EKRE käib välja oma apteegireformi eelnõu

Helme ütles täna valitsuse pressikonverentsil apteegireformi kohta, et tuleval nädalal on EKRE apteegireformi eelnõu sellises seisus, et see on võimalik anda parlamendis töösse.

Helme sõnul tegeleb eelnõu koostamisega EKRE töögrupp.

Helme nentis, et on korduvalt püütud leida üksmeelt, aga see on seni eriarvamuste tõttu ebaõnnestunud.

Helme ütles, et EKRE apteegireformi muutvas eelnõus peaksid kajastuma ka osad sotsiaalminister Tanel Kiige ettepanekud.

Laadimine...Laadimine...