VIDEO! Peaminister Ratas kutsus üles toetama Eesti siseturismi

"Suvi möödub Eestis tervisekriisist taastumise tähe all ja selleks tuleb toetada Eesti siseturismi. EAS-i kampaania "Armasta Eestit" eesmärk on kutsuda inimesi üles avastama ja külastama Eestimaa erilisi kauneid kohti," ütles peaminister Jüri Ratas. "Erinevate riikide poliitika liikumispiirangute kaotamise osas peaks olema ühetaoline," lisas välisminister Urmas Reinsalu. 

Pilt: Mats Õun

VIDEO! Peaminister Ratas kutsus üles toetama Eesti siseturismi (2)

Õnne Puhk / Video: Dmitri Povilaitis

"Suvi möödub Eestis tervisekriisist taastumise tähe all ja selleks tuleb toetada Eesti siseturismi. EAS-i kampaania "Armasta Eestit" eesmärk on kutsuda inimesi üles avastama ja külastama Eestimaa erilisi kauneid kohti," ütles peaminister Jüri Ratas. "Erinevate riikide poliitika liikumispiirangute kaotamise osas peaks olema ühetaoline," lisas välisminister Urmas Reinsalu. 

Ratas ütles, et tänasel valitsuse istungil andis kaitseminister ülevaate kaitseväe ja -liidu toest koroonakriisi ajal. "Tulevikus tuleks kaaluda, et kaks välihaiglat kuluks marjaks ära," ütles ta, et kaitseministeeriumi valitsemisala on ka edaspidi valmis andma oma panuse tsiviilkriiside ajal tegutsemise toetamiseks.

Eesti majanduslanguseks prognoositakse peaministri sõnutsi tänavu 6,9%.

Ratas ütles ka, et riigi varustuskindlust on vaja parandada, kui me tahame, et riik oleks keerulisteks aegadeks valmis, aga see tähendab rahalisi vahendeid. Peaminister tõdes, et kütusevaru on Eesti riigil hea, aga isikukaitsevahendite osas saadud valus õppetund annab hea sisendi: "Siit on tarkust õppida," ütles ta.

Ratas rõhutas ka, et suvi möödub Eestis tervisekriisist taastumise tähe all ja selleks tuleb toetada Eesti siseturismi. EAS-i kampaania "Armasta Eestit" eesmärk on kutsuda inimesi üles avastama ja külastama Eestimaa erilisi kauneid kohti.

Helme: suurema laenusummaga saab kaasata rohkem investoreid

Peaminister ütles, et valitsus otsustas suurendada Eesti riigi võlakirjade mahtu 1,5 miljardile: "Edukas emissioon on kvaliteedimärk meie riigile, majandusele ja ka rahandusministeeriumi tööle," sõnas ta.

Rahandusminister Martin Helme ütles, et investoritel oli Eesti võlakirjade vastu väga suur huvi. "Otsustasime võtta laenu 1,5 mld ulatuses – emissiooni soodne hind on üks põhjus, kasutame seda praegust soodsat hinda ära," sõnas ta. "Mida suurem see summa on, seda rohkem me kaasame erinevaid investoreid, kelle jaoks Eesti ei ole siis enam tundmatu maa," sõnas ta.

"See emissioon, mida me tegime üle 18 aasta, annab väga suure tõuke Eesti kapitalituru arenguks," ütles Helme.

Küsimustele vastates ütles Helme, et laenatud rahaga on plaanis osaliselt katta aprillis vastuvõetud lisaeelarve defitsiiti. Helme lisas, et valitsuses on arutuse all ka järgmine majanduse elavdamise pakett, millega tehakse investeeringuid infrastruktuuri. "Osa sellest rahast on varu- või likviidsuspuhver olukorras, kus meil ei ole jätkuvalt ettekujutust, kuhu suunas majandus liikuma hakkab," sõnas ta.

Nordica teemal peatudes ütles rahandusminister, et lennufirmal on vaja täpsustada reorganiseerimisplaan ja lendude plaan. "Lähemal uurimisel on selgunud, et Nordica rahasüsti puhul on vaja kõigepealt teada, kas see on riigiabi või mitte. Ei saa olla nõus sellega, et enne selle teada saamist eraldame raha ja oleme siis kahe aasta pärast samas punktis nagu Eesti Õhuga," sõnas ta.

Reinsalu: reisimise üldine eeldus rajaneb sellel, et inimesed on vastutustundlikud

Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et ÜRO julgeolekunõukogu eesistujana mais sai Eesti ja meie diplomaadid tunnustust. Heakskiitu leidis ka Eesti algatus luua üle-euroopaline koroonaviiruste lahenduste digitaalne platvorm, mille kaudu ettevõtetel on võimalik turuna koostöövõimalusi otsida.

Reinsalu esitles ajakirjanikele Euroopa transiidivõimaluste tänast kaarti, selgitamaks, millised piirangud reisimisele Euroopa riikides koroonakriisi tõttu on. "On meie huvides, et see pilt ja selgus oleks võimalikult ühetaoline, sest Schengeni sees valitseb pehmelt öeldes olukorra paljusus," sõnas ta.

Kaardilt on näha, millised on Eesti kodanike liikumisvõimalused tänase päeva seisuga: rohelised riigid kaardil on need, kuhu Eesti kodanikud võivad minna piiranguteta; punased on need riigid, kuhu Eesti kodanikke ei lubata; sinised – lubatakse sisse teatud gruppi inimesi ning kollane grupp – riiki lubatakse, aga peab jääma karantiini kaheks nädalaks, selgitas välisminister.

Reinsalu ütles, et Balti riigid on loonud selged reeglid: riikidesse lubatakse sisse teistest Schengeni riikidest, teistest riikidest tulijad peavad jääma karantiini. "Oleme huvitatud sellest, et meie inimeste liikumisvõimalused võimalikult kiiresti paraneksid," sõnas ta.

"Teine probleem on sellega, millistel asjaoludel avada Schengeni ruumi väljastpoolt, kolmandatest riikidest tulnud isikutele – täna kehtib kokkulepe, et Schengeni ruum on suletud 15. juunini ja püütakse leida ühetaoline lahendus, kuidas seda avama hakata," selgitas ta.

Reinsalu lisas, et Prantsusmaa on teinud ettepaneku, et kui 15. juuniks ei ole ühetaolisi tingimusi saavutatud, siis lükata Schengeni ruumi avamine edasi.

"Piirikontrolli Schengeni siseruumis ei ole – kui inimene naaseb kõrge nakkusohtlikkusega riigist, peab ta ise jääma karantiini – arvestades seda, et selliseid superandmebaase ei ole kõigi riikide trajektooride läbimise kohta, siis meie üldine eeldus rajaneb sellel, et inimesed on vastutustundlikud," sõnas ta. "Me seisame selle eest, et inimeste liikumisvabadusi avardada, aga me ei õhuta inimesi reisima – endiselt kehtib välisministeeriumi soovitus hoiduda tarbetust välisriikidesse reisimisest," sõnas ta.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...