VIDEO! Pensionireformi spetsialistid: palun ärge enne 1. jaanuari kuhugi tormake!

Kasulik teada! Praegu saab II sambast pensionile jääda, kui oled jõudnud vanaduspensioniikka. Alates 1. jaanuarist 2021 saab pensionile minna soovi korral juba kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga.

Eesti

VIDEO! Pensionireformi spetsialistid: palun ärge enne 1. jaanuari kuhugi tormake!

Õnne Puhk

"Oluline on see, et inimene mõtleks realistlikult, millised on ta võimalikud sissetulekuallikad, kui ta pensionile jääb. Ja mõelda tasub ka selle peale, et kui ta raha välja võtab, siis ta 10 aastat enam II sambasse raha koguda ei saa – see on kaalukas otsuse koht," sõnas Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste.

Riigikohus otsustas sel nädalal, et teise samba reform on põhiseadusega kooskõlas ja president Kersti Kaljulaid kuulutas selle seadusena välja. Pensionireformiga kaasnevad mitmed suured muudatused teises sambas ning juurde on tulnud palju uusi valikuid, millega saab täpsemalt tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel, kus kogu pensioniteema on väga selgelt ja põhjalikult lahti seletatud.

Kõiki avaldusi saab esitada 24/7

"Tegemist on kindlasti maratoniga, mitte sprindiga – ilmselt pole kõike II sambaga seonduvat võimalik endale nädalaga selgeks teha, aga kõik muudatused on tulnud selleks, et jääda – olemuslikult on need pikaajalised valikud," ütles Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste.

"Praktiliselt kõiki neid valikuid, mis on II sambasse juurde tulemas, saab inimene kasutada terve elukaare jooksul – valikute tegemine sõltub eelkõige sellest, kui vana inimene on," ütles ta. "Kõiki avaldusi saab esitada 24/7," rõhutas ta.

Tõniste ütles, et kõige rohkem huvi tuntakse praegu muidugi võimaluse kohta raha II sambast välja võtta, aga tormata pole mõtet. "Palun ärge enne 1. jaanuari kuhugi tormake – kõik võimalused jäävad kogu aeg avatuks ning selle avaldusega ei pea kiirustama, varem või hiljem see raha inimesteni jõuab," sõnas ta.

"Oluline on see, et inimene mõtleks realistlikult, millised on ta võimalikud sissetulekuallikad, kui ta pensionile jääb. Ja mõelda tasub ka selle peale, et kui ta raha välja võtab, siis ta 10 aastat enam II sambasse raha koguda ei saa – see on kaalukas otsuse koht," sõnas ta.

"Eriti soovitan ma selle otsusega mõelda eakamatel inimestel, inimeste olukord on küll erinev, aga kui te vähegi kannatate selle otsuse edasi lükata, siis maksude mõttes on palju mõttekam võtta see raha välja, kui olete pensioniikka jõudnud," toonitas Tõniste, et kui pensionini on jäänud vaid aasta või paar, siis võiks pigem oodata.

Liitumine on nüüd vabatahtlik

Tõniste ütles, et põhimõtteline muudatus on see, et II sammas on vabatahtlik: "Nimi on kohustuslik, aga sisu on vabatahtlik ning see vabatahtlikkus avaldab mõju nii neile, kes on sees, kui ka neile, kes on väljas."

"Ka väljas olijatele on uued võimalused avanenud – 1970–1982 sündinud inimesed saavad liituda ka veel sellel aastal," ütles ta, et kuni novembri lõpuni saavad II sambaga liitumise avalduse teha ka need nimetatud ajal sündinud inimesed, kes soovivad seda teha. 

"1. jaanuaril 2021 avanevad kõik väravad II sambas ja kõik, kes tahavad liituda, saavad seda teha," ütles ta, et praegu on Eestis tööealist elanikkonda, kes on teisest pensionisambast väljas, on ca 100 000 inimest. 

"Inimene ei pea kasutama mitte ühtegi uut elementi, mis II sambas on ning need inimesed, kes midagi muuta ei soovi, et pea midagi tegema. Põhimõtteliselt saab teisest sambast nii läbi minna, et inimest ei puuduta ükski uus asi, mis seal praegu on – need on uued võimalused, mida võib, aga ei pruugi kasutada," rõhutas ta.

"Inimesed, kes on rahul, on passiivsed ja lasevad sellel sambal taustal toimida ei pea kuskile tormama ja kõik toimib nii, nagu see praegu on toiminud – aeg-ajalt tasub kindlasti vaadata, mis seal toimub – kas on näiteks mõistlik fondi vahetada jm," ütles ta.

Võimalus hakata iseenda investoriks

Teine suur teema, mis teises sambas olijaid puudutab on pensioni investeerimiskonto: "Teise sambaga liitunud inimestele tekib uus võimalus võtta endale fondijuhi rolli ning hakata ise oma raha valitsejaks, iseenda investoriks," ütles ta.

"Paljudele on jäänud tunne, et investeerimiskonto on midagi teise samba välist, aga see on oma olemuselt võrdne valik fondide kõrval ja on "istutatud" II samba sisse – sa kogud teises sambas raha edasi, aga lihtsalt meetod on teistsugune," rõhutas ta.

"Segadus on tekkinud sellest, et inimesed arvavad, et II sambast peab raha välja võtma selleks, et seda investeerimiskontole kanda, aga pensioni investeerimiskontole saab ikkagi kanda ainult seda 2 + 4 raha – see raha ei saa tulla kuskilt mujalt," selgitas Tõniste. 

Ta lisas, et 2019. aasta seisuga omab u 10 000 inimest investeerimiskontot ning 2021. aastal on tõenäoliselt oodata, et pensioni investeerimiskontot hakkab kasutama rohkem inimesi.

Valikuid saab muuta

Tõniste lisas, et inimesel on põhimõtteliselt igal hetkel võimalik oma valikuid muuta: "See ei ole ühesuunaline avenüü, et minust saab nüüd investor, ka tagurpidi on võimalik liikuda – kui ma ikkagi näen, et investeerimine hästi välja ei tule, siis ma võin selle tagasi vahetada pensionikonto vastu," selgitas ta.

Samas saab inimesel korraga olla aktiivne üks fond: "Ei saa nii, et näiteks 5 eurot saadan pensionikontole ja 5 eurot investeerimiskontole. Aga näiteks kui inimene on kogunud oma raha pensionifondis, siis aprillis saab ta valida, kas ta jätab seni kogutud raha pensionikontole ja hakkab edasi kogume investeerimiskontole või kannab ka seni kogutud raha investeerimiskontole," selgitas ta.

Ta rõhutas veel kord, et investeerimiskontole raha koguma hakates ei välju inimene II sambast ning seega ei pea ta kogumismeetodit vahetades maksma ka tulumaksu, sest ta liigub süsteemis sees: "Kui ma valin investeerimiskonto, siis mul jääb fond "seisma", selgitas ta.

Rahandusministeeriumi nõunik Kertu Fedotov ütles, et kui pensionikonto investeeringute eest vastutab pank, siis investeerimiskonto eest vastutab inimene ise. "Kuigi pank peab tagama, et osta saab ainult sellist vara, kus on instrumendid piiritletud ehk panga kohustus on tagada, et sealt ei saa osta midagi, mis ei ole seadusega ette nähtud," selgitas ta, et pensionifondid on Eesti spetsiifilised ja Eesti regulatsioonidele alluvad fondid, aga investeerimiskonto võimalused on laiemad.

Nišitoode kogenumale investorile

Inimeste jaoks on oluline arvestada, et kui finantskirjaoskus on vilets, siis pole esialgu mõtet hakata investeerimiskontoga mängima, sest nii võib oma rahast ilma jääda – nagu ikka kehva investeerimise puhul. "Pensioni investeerimiskonto on nišitoode kogenumale investorile, kes tunneb julgust ja tahtmist ning on aktiivsema hoiakuga," ütles Fedotov.

Ta lisas, et kui inimene valib pensioni investeerimiskonto, siis sõltub see, kui palju raha investeeringutesse liigub, puhtalt temast endast.

Loomulikult tekib pensioniinvesteeringute vabamaks muutmisega ka see küsimus, et kuidas inimesed oskavad ikkagi valida õigeid fonde ja erinevaid investeeringute pakkujaid. Ehk suurema vabadusega kaasneb ka suurem vastutus.

"Väikeinvestoreid on Eestis ka täna, aga seni, kuni ma olen II samba sees, on see läbipaistev süsteem mis on Finantsinspektsiooni kontrolli all. Rahalise pettusega alt minemiseks peab inimene sambast raha välja võtma," rõhutas Tõniste, et kõik rahalised tehingud, mis inimene teeb, sõltuvad tema finatskirjaoskusest.

"Aga praegu politsei valdkonda kuuluvad juhtumid, kus inimesele tõmmatakse mütse pähe petu-müügikõnedega, on probleem, mida II samba reformiga ei ravi," märkis ta, et Eesti inimeste finantskirjaoskus, oskus vahet teha, mis on hea investeering ja mis mitte, muutubki aeglaselt. 

"Petmiste võimalusi vähendab ka see, et II sambast raha välja võtmine ei käi kiiresti, vaid võtab mõned kuud aega," lisas ta.

Raha varem välja võttes 20 protsenti tulumaksu

Kõige suuremat huvi on tekitanud võimalus oma raha pensioni II sambast välja võtta.

Fedotov rõhutas, et sõltumata sellest, milleks inimene enne pensioniea kättejõudmist välja võetud raha kasutab, tuleb tal sellest maksta tulumaksu: "Nüansid tulevad siis, kui me uurime edasi, kui vana sa oled – kui sa oled pensionär, siis on tulumaksuga teised jutud!" selgitas ta.

Ta rõhutas, et inimesed ei peaks raha väljavõtmisega kiirustama, sest alates järgmisest aastast muutub esiteks maksuseadus ning teiseks, kui inimene otsustab raha välja võtta, ei saa ta teise sambaga taas liituda kümme aastat.

Ta lisas, et pensionireformi seadus jõustub kümne päeva pärast, kui see on Riigi Teatajas ilmunud, st 6. novembril. "See, kuidas pensionile minev inimene saab raha välja võtta – need muudatused jõustuvad kohe – inimesel on vaba valik, see on igaühe otsustada, kas ta võtab eluaegse pensioni, tähtajalise pensioni või hakkab oma raha kohe kasutama," ütles ta.

Tõniste lisas, et uuest aastast alates on inimestel ka võimalus hakata viis aastat varem pensionile jääda. "Aastal 2021 lähevad pensionile 64-aastased, kõige nooremad inimesed, kes II sambast saavad minna pensionile, on 59-aastased," täpsustas ta.

Inimesed, kes soovivad varem pensioniks kogutud raha II sambast välja võtta, saavad selle kätte kõige varem 2021. aasta sügisel. Selleks tuleb avaldus esitada uue aasta alguses.

Kas pensionisamba raha on päritav?

Inimesed pole ka päris täpselt aru saanud sellest, mis saab nende kogutud rahast pärast surma.

Rahandusministeeriumi leheküljelt leiab sellele vastuse. "Nii teise samba osakud kui pensioni investeerimiskonto vara lähevad üle sinu pärija(te)le. Pärija võib kanda osakud üle oma pensionikontole ja/või pensioni investeerimiskonto vara oma pensioni investeerimiskontole või teha need kõik rahaks. Enne pensioniiga pensionipärandi rahaks tegemine tähendab päritud pensionivaralt 20-protsendilise tulumaksu maksmist."

"Kui saad juba pensionit kindlustusseltsist, siis sõltub edasine sellest, kas sinu pensionileping on garantiiperioodiga ja kas garantiiperiood veel kestab või on läbi. Garantiiperioodiga pensionilepingu puhul makstakse kindlustusvõtja surma korral pensioni tema määratud soodustatud isikule (pensionäri poolt pensionilepingus nimeliselt määratud inimene) edasi. Seda tehakse kuni garantiiperioodi lõpuni.

Garantiiperioodi pikkus on pensionäri enda määrata. Kui kindlustusvõtja sureb pärast garantiiperioodi lõppu või on pensionileping sõlmitud ilma selleta, jääb ülejäänud raha kindlustusseltsi ja selle arvelt makstakse pensione neile, kes kauem elavad."

Reformi konarlik teekond seaduseks saamiseni

Riigikogu võttis pensionireformi seaduse vastu selle aasta 29. jaanuaril: reformi poolt hääletas 56 ja vastu oli 45 saadikut. Opositsiooni venitamistaktika vältimiseks t sidus valitsus seaduse vastuvõtmise usaldushääletusega.

7. veebruaril jättis president seaduse välja kuulutamata, viidates kuuele põhiseaduslikule riivele ning saatis selle riigikogule arutamiseks tagasi.

11. märtsil võttis riigikogu pensionireformi seaduse sisuliselt muutmata kujul uuesti vastu.

20. märtsil otsustas president jätta pensionireformi seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus riigikohtusse taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.

Teise samba ümberkorraldustest täpsemalt saad lugeda Rahandusministeeriumi kodulehelt ja Pensionikeskuse kodulehelt, kust saad vaadata ka seda, kas sa oled kohustusliku kogumispensioniga liitunud.

Laadimine...Laadimine...