VIDEO! PIIR OMAVOLILE: Kalmistukultuuri hoidmiseks tuleb haudade vahel peetavale autorallile teha lõpp

"Mõned pätid on võtnud üles paekivid, mis ma olen ühele hauaplatsile pannud, vedanud need 50 m kõrvale ja teinud kellelegi "krundi" korda. Inimene oli kusagil lihtsalt saanud kellegagi kokku, maksnud natuke raha, et teeks "minu krundi" ka ilusaks," selgitas kalmistutöötaja Ahto Nahkor.

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

VIDEO! PIIR OMAVOLILE: Kalmistukultuuri hoidmiseks tuleb haudade vahel peetavale autorallile teha lõpp

Virkko Lepassalu

"Rääkisin kalmistuvahiga ja ta ütles, et ühel laupäeval seisis siin haudade vahel 120 autot. See on täiesti jabur – midagi tuleb ette võtta," vangutab pead kogenud kalmistutöötaja Ahto Nahkor. Äsja Tallinna kalmistutel korda looma asunud Ain Järve just muutusi lubabki: "Rikkalik ja omanäoline kalmistukultuur tuleb omavolitsejate küüsist päästa!"

 

Tunnen, kuidas adrenaliin tõuseb. Pärnamäe kalmistul haudade vahel seisab must džiip. Ehk ongi need mõned kalmistutel kurikuulsaks saanud hauarahu rikkujad – jõmmid, kes matslikult sõidavad otse sõbra hauale mälestuseks viina võtma.

Nende asemel kohtan hauaplatsil soliidset vanemat abielupaari, kes betoonlillepoti autost välja tõstnud. "See kaalub ju 20 kilo!" laiutab härra käsi, kui tutvust sobitan. "Esimene kord rikkusime, ja kohe jäime vahele!" ahastab tema abikaasa. Mõlemad paluvad ette ja taha vabandust, justnagu ma oleksin kalmistuvaht.

Transiitliiklus kalmistutel

Tegelikult ei ole kaugeltki kõik Tallinna kalmistutele autoga tungijad nõnda viisakad. Surnute maal ehk kalmistutel valitseb kohati lärmakam olukord kui võiks arvata. Nii tekibki tingrefleks, kus vaatad igaühte, kes kalmistule parkinud, kui potentsiaalset huligaani. Sõidukeid liigub haudade vahel igasuguseid ja igat liiki: ehitusmasinatest kaubikute ja maasturiteni. Kaugeltki kõik ei too omakse hauale väetit vanainimest või rasket kivivaasi.

Põhiliselt koormavad kalmistuid praegu kahte sorti omavolitsejad. Esiteks täiesti terved inimesed, kes lihtsalt ei viitsi hauaplatsile jala minna, või siis sõidavad mõnelt kalmistult läbi tee lühendamiseks – sissesõiduks vajalikku luba võtmata. Ja teiseks teevad muret igasugused rohkem või vähem amatöörsed, vahel petislike sugemetega hauahooldusfirmad, kes inimestele omi teenuseid pakuvad.

Tallinna paarkümmend tugevamat tegijat sellel ettevõtlusalal vaatavad väiksemaid jalus sebijaid altkulmu. Kuid vaba turumajanduse tingimustes ei saa kedagi keelata, ehkki ettevõtteid tungib hauateenuste turule ilmselgelt rohkem kui kliente leiduks.

Tallinna kalmistuid haldab linn. Alates 1. juulist, pärast ümberkorraldusi kommunaalametis teeb ta seda Asutuse Kadrioru Pargid kaudu. Selle juhataja Ain Järve on koos kolleegidega vajunud sügavasse mõttesse. Väljakutset pakub probleem, kuidas muuta kalmistute sissepääsusüsteeme kõrvaliste eest turvalisemaks. Ja teiseks, et kuidas sundida hauahooldust või hauakujunduselemente pakkuvaid ettevõtteid ning nende kliente reegleid ja eeskirju järgima.

Mis puudutab autodega või ka ehitustehnikaga kalmistule sõitmist, siis Järve ja tema kolleegide arvates tuleb sikud lammastest eraldada. Vanainimesed jt nõrgemad ning äsja saatuselt hoobi saanud lohutamatud leinajad peaksid edaspidigi haudadele autoga ligi saama. Seda tingimusel, et saabumine autoga registreeritakse telefoniga, internetis või kohapeal kalmistu kontoris.

Teisalt tuleks kalmistute aia taha jätta igasugused ilma põhjuseta autodega surnuaiale trügijad: terved ja elujõulised inimesed ning kalmistut läbisõiduhoovina kasutavad nn transiitreisijad. Samuti tuleb kehtestada kord ehitajatele, kes tungivad kalmistutele sageli liiga raske, teid lõhkuva ja leinarongkäike takistava tehnikaga.

Transiitliiklus koormab siin ennekõike Liiva ja Pärnamäe kalmistut. Neist esimese puhul soodustab seda Viljandi mnt remont.

Lahkunud ennast enam kaitsta ei saa

"See on inetu, kui sõidad ühest küljest sisse, teisest välja – see on ju juba hauarahu rikkumine," räägib vanem meesterahvas Ants. Ta sikutab Pärnamäe kalmistu parklas auto pagasist liivakotti välja ja pole mõelnudki, et võiks autoga surnuaiale veereda.

"Kas panna keelumärgid?" küsib ta endalt. "Ma tulin Viimsist, kiirusepiirang 50 km/h, sõidetakse ümber ja üle 70-ga. See on nii valdav, et liiklust rikutakse. Kogu aeg. Iga päev. Hommikust õhtuni. Mina näiteks ei näe, et täie õigusega võiksin sinna haua ligi sõita. Viin liiva haua peale, et valgem oleks, aga käin kolm korda jala. See on mu jõusaal!"

Ants lisab, et see on sisemise tunde ja eetika küsimus: "Kalmistul võiks autoga liikuda nii vähe kui võimalik. Tuleb anda rahu neile, kes meile rahu annavad. Ega nemad ei saa tulla hauast välja kedagi korrale kutsuma."

Kalmistuid haldava Kadrioru Pargi teenuste osakonna juhataja Lauri Berg kinnitab, et nõnda nagu kord ja kohus, registreerivad põhjusega sõidu kalmistule just vanemad inimesed. "Nemad on kohusetruud," ütleb ta. "Leidub neid, kes käivad invataksoga. Sissesõidu vajadus tuleb üldiselt ära põhjendada. Nädalavahetusel vast paarkümmend sissesõidu luba võetakse."

Lähedaste hauale autoga ligidale sõitmise eest, kui see on põhjendatud, raha ei võeta. 12 eurot päeva eest peavad tasuma autodega kalmistul toimetavad hauahooldus või -teenusettevõtted.

"Kalmistule autoga sisenemine olgu ikka erand, privileeg," ütleb Lauri Berg.

Teatavasti tohib keelumärgi alt, loata kalmistu territooriumile sisse sõitmist nõnda, nagu seda Tallinna rahulates massiliselt viljeletakse, trahvida ainult riigipolitsei. Mupost ei ole siin abi.  

"Rääkisin kalmistuvahiga, et laupäeval seisis siin kalmistul haudade vahel 120 autot, mis on täiesti jabur – midagi on vaja ette võtta," räägib Pärnamäel tegutsev kogenud kalmistutöötaja Ahto Nahkor. Päevselge, et nõutavaid sissepääsulube vormistatakse kordi ja kordi vähem, kui tegelikult autodega kalmistule sõidetakse.

Hauaplats pole kinnisvara

Kindlasti on mõnigi tulnud vanainimest kalmule tooma, ent  suuremat osa kalmistul haudade vahel parkivate autode omanikkonda võiks iseloomustada sõnaga "kirju". Põhiline osa on täiesti terved, jalavaeva pelgavad inimesed, ja siis muidugi igasugused teenusepakkujad, kes midagi hauaplatsidel vastavalt kliendi soovile kõpitsevad või ehitavad.  

Ahto Nahkor alustas karjääri üle 30 aasta tagasi hauakaevajana ja jõudis välja Metsakalmistu juhatajaks. Nüüd on ta Pärnamäel eraettevõtja. Mees imestab hauahooldusteenuste pakkujate rohkuse üle.  

"Kui mina 90ndate algul firmaga alustasin, olingi ainult mina, ja siis hakkas neid vaikselt tekkima," seletab ta. "Pärnamäel on näha 30-40 firma autot. Turg ei ole nii suur, et nii paljud mahuksid toimetama. See pole ju nagu leivapood, et teeme juurde veel ja veel."

Kohati on konkurendid – kolleegideks keeldub Nahkor neid nimetamast – langenud täielikku primitivismi. "Mõned pätid on võtnud üles paekivid, mis ma olen ühele hauaplatsile pannud, vedanud need 50 m kõrvale ja teinud kellelegi "krundi" korda. Inimene oli kusagil lihtsalt saanud kellegagi kokku, maksnud natuke raha, et teeks "minu krundi" ka ilusaks. Niisuguseid pätte on leidunud jah."

Märkimisväärne, et kõnekeeles kutsuvadki rahulates toimetajad hauaplatse "kruntideks". See süvendab muljet, nagu koosnekski surnuaed tuhandetest "omanikest", kelleks on lahkunute omaksed. Samamoodi on inimeste seas laiemalt sugenenud kujutelm, nagu oleks hauaplats omand, millele justnagu peakski olema autoga ligipääs loomulik nagu omaenda majale.

"Osa ettevõtjaid, kes hauapiirdeid ja -sambaid või pinke valmistavad, on loonud enesele petliku arusaama, et hauaplatsi kasutaja on omanik," räägib Ain Järve. "Tema justnagu ei peakski kalmistu haldajaga hauakujunduselemendi eskiisi, kasvõi kõige lihtsamat, käsitsi joonistatut, läbi vaatama. Tuletaksin siiski meelde, et kalmistu omanik on Tallinna linn – meie esindatuna. Hauaplatsi kasutaja on just nimelt kasutaja, ta pole omanik. Kuna seda ei teadvustata, siis käitutaksegi vahel täiesti vastutustundetult. Meil pole midagi selle vastu, kui inimesed toimetavad: olgem ausad, kasvõi Siselinna, Rahumäe või Metsakalmistul leidub imeilusaid monumente. Aga me tahame teada, mida ehitatakse, sest see on ühtlasi ajalugu."

Ain Järve sõnul häirib matslikult autoga surnuaiale trügijatest enamgi omavolitsemine hauakujunduse elementidega. See tähendab kalmistu seaduste, kalmistu kasutamise eeskirja kõige jämedamat rikkumist. Tegelikult tuleks kalmistu kontoris kooskõlastada, millised hauapiirded kuhugi tulevad, millised teised väikeelemendid või milline haljastus. Päris selge, et kui keegi tahab näiteks haua juurde suurt puud istutada, ei saa seda lubada.

Ain Järve toob näiteks, et Siselinna kalmistul on hauakujunduse elemente mõnel juhul tehtud nii suurte mõõtudega, et pannakse kinni liikumiskoridore haudade vahel. Omaette teemaks võib pidada ehitamise enda kohatist kultuuritust.  

"Olen oma silmaga näinud, kuidas ühte hauaplatsi minnakse nii-öelda korrastama kolme suure autoga, mis pargitakse niimoodi, et sa pead kahe auto vahelt, kõht sisse tõmmatud, läbi pugema. Kalmistute brutaalne hõivamine on uskumatu. See kultuuritus ei sobi kokku hauarahuga."

Asutuse Kadrioru Park teenuste osakonna juhataja Lauri Bergi sõnul tegutseb üheksa partnerfirmat, kellega asutus on sõlminud  lepingud. Nendes on välja toodud, mida tohitakse kalmistul ette võtta ja millistest eeskirjadest tuleb lähtuda. Kui vanemate lepingutega firmad juurde arvata, siis kokku tegutseb selliseid, keda võiks kogenud tegijateks pidada, Tallinna peale kokku 23.

Teisalt paistab kalmistul toimetamine esmapilgul ülilihtne. Kõikvõimalikud uued üritajad tulevad kirvega kuldset hane taga ajama.
"Eile juhtus intsident, kus kalmistuvaht nägi Pärnamäel mikrobussi," ütleb Ain Järve. "Mida sa teed siin, päris vaht. Kaevan, hakkan piiret tegema. Kes tellis? Ei tea. Kelle haua peal ollakse? Ei tea. Kalmistuvaht palus tal need kuus ämbrit betooni bussi tagasi panna ja juhatas ta minema. Kui sa ikka mitte midagi ei tea…"

Omaette küsimus, kuidas tohiks ennast kalmistul reklaamida. Praegu kasutatakse igasuguseid meetodeid. Ain Järve kontoris seisab näiteks A4 formaadis lamineeritud leht teenuse reklaamiga, mis oli torgatud toki otsa kalmistu servas. Muuhulgas pakub ettevõte, kes nimetab end "käepikenduseks maa ja taeva vahel", hauakivide ja piirete survepesu.

"Hauakivide ja piirete survepesu on absoluutselt välistatud, sest seda tohib teha ainult muinsuskaitse litsentsi omav isik," nendib Ain Järve. "Me ei kujuta ette, kas ta teeks seda ka näiteks dolomiidi või marmori peal?"

Mõnedki hakkavad korrastusteenuste pakkumisega peale heas usus. Kõik näib lihtne – ämber, reha, labidas –, kuid ei aimatagi, et kalmistul hauahooldamisega tegelemine tähendab lähtumist igasugustest eeskirjadest.

Päästkem kalmistukultuur

Mis puudutab rahulates toimetavaid ettevõtteid, siis siin taandub hauakaunistus-hooldusteenuseid pakkuva ettevõtja Sergei Prokofjevi sõnul kogu problemaatika kalmistu sissepääsusüsteemile. Praegune kord on tema arvates liiga liberaalne. Kalmistule peaks lubama ehitama-korrastama kindlaid linna lepingulisi partnerettevõtteid.

"Sissesõidulube saavad praegu raha eest võtta igasugused veoettevõtted, ehitusettevõtted – igaüks võib selle alusel teha kalmistul, mida pähe tuleb," väidab Prokofjev. "Ja siis on igasugused halturtsikud, kes jätavad prahihunnikuid maha, pargivad nagu juhtub, nii et matuseauto mööda ei mahu. See on üldse valus teema – transport kalmistul. Sõidavad ringi, räägivad, et töötavad, võtavad inimestelt ettemaksu ja siis muudavad firma nime ning kaovad. Pisarate hinnaga on mingi hauasamba raha hangitud, aga nemad võtavad selle ja kaovad. Inimesed on meil ju usaldavad. Aga kõik see hakkabki sissepääsusüsteemist – keda lubada kalmistule toimetama."

Asutuse Kadrioru Pargid juhataja Ain Järve, kes on mõned kuud olukorraga kalmistutel tutvuda jõudnud, ütleb, et sissepääsu karmistamise poole just liigutaksegi. Kõigepealt uuendatakse kalmistutele loata sissesõitu keelavad märgid.

"Oleme uurinud kaasaegseid piirde- ja sissepääsulahendusi, hinnasilt seal juures on jahmatav, aga ilmselgelt tulevikus me sellest ei pääse," tõdeb ta. "Igal juhul tahame tuua tagasi Tallinna kalmistutele kalmistukultuuri, mis on lugupidav nii lahkunute kui ka omaste suhtes. See ei ole normaalne, kui tuled lähedase hauale,  aga näiteks kümne meetri kaugusel käib ehitus: betoonimasinad mürisevad ja kirkad murravad. Rikkalik ja omanäoline kalmistukultuur tuleb omavolitsejate käest päästa!"

KALLE KLANDORF: Linn asub kalmistuid laial skaalal korrastama 

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul hakatakse Tallinna kalmistuid laial skaalal korrastama – alates puistutest kuni veevõtukohtadeni.
Abilinnapea sõnul on kalmistutelt hakatud näiteks isetekkelisi puid maha võtma: "Nii tagame kalmistutele omase puistu struktuuri. Seal, kus domineerivad okaspuud, jäävad need ka edaspidi domineerima, lehtpuudega samamoodi." Järgmisel aastal on näiteks kavas täielikult korrastada Metsakalmistu puistu.

Lisaks jätkatakse kalmistuteede ja treppide uuendamist. Treppidele lisatakse käsipuud. Järgmise aasta märksõnadeks on abilinnapea kinnitusel veel kalmistute kastmisvee trasside uuendamine ja veevõtukohtade kaasajastamine.

Inimesteni kavatsetakse lisaks viia sõnum, et päris iga materjal ei sobi kalmistul haudade korrastamiseks või kaunistamiseks, ja et oma prügi tuleks kindlasti sorteerida. "Põhiline üleskutse kõlaks, et ärgem reostagem kalmistuid plastiga," märkis abilinnapea. "Seega hakkame soovitama inimestele sobilikke suve- või püsililli, mis kestaksid kogu hooaja haual värskena. Me ei soovita tuua hauale plastlilli, mida linnud mööda kalmistut laiali puistavad. Lisaks luituvad need aastatega ja ei paista esteetilisena."

Ühendust võetakse hooldamata haudade kasutajatega, et kalmistud näeksid väärikad välja. Prügikonteinerite asukohad vaadatakse üle ja vabastatakse olulised kalmistuvaated nendest.

Siselinna kalmistul aga avatakse järgmisel aastal uus tavandimaja. Sinna koondatakse kõik kalmistute registritöötajad, kes tegelevad matuste registreerimise ja haudade hoolduslepingute sõlmimisega. Uus leinasaal avardab võimalusi leinatalitusi pidada: lisanduvad heli- ja audiolahendused.

VOLDEMAR KUSLAP: Olen saadud lilli mahajäetud kalmudele poetanud

"Mind isiklikult on riivanud, kui tuntud inimeste hauad on unarusse jäetud – ometi on paljudel neist järeltulijad," ütles laulja Voldemar Kuslap, kelle huvi kalmistukultuuri vastu on üldtuntud.

"See puudutab näiteks Rahumäe kalmistut," viitas Kuslap kunagiste kuulsuste hüljatud kalmudele. "Kui olen tulnud mõnelt esinemiselt, kus mulle on lilli antud, siis olen ikka ühele ja teisele hauale lillekese poetanud, et vähemalt keegi peab meeles. Ometi on paljudel neist lapsed elus. Kui küsida, mis meie kalmistukultuuri juures kõige valusam tundub, siis just selline hüljatus. Mis aga puudutab näiteks mõnd tuntud heliloojat, siis võiksid kasvõi koorid käia ja lille tuua. Tuntud inimeste hauapaigad võiksid ikka märksa suurema tähelepanu all olla."

Kuslapi sõnul on talle Tallinna kalmistutest suurt avastamisrõõmu pakkunud Siselinna kalmistu. "Kole kahju, et inimesed ei oska laiemalt hinnata seda rohelist oaasi linnas, kus leidub väga huvipakkuvaid kultuuriloolisi haudu," rääkis ta. "Õnneks on seal ühtlasi infotahvlid."
Enese jaoks ääretult huvitava avastusena nimetas Kuslap seal Vene kuulsa väejuhi Aleksandr Suvorovi tütretütre hauda, mida tähistab pisikene kalmukivikene. Kunagine monumentaalsem hauatähis on seal aegade jooksul teisteks hauaplaatideks ära saetud. Nukrat mõtisklusainet elu paradokside üle pakuvad Siselinna kalmistul aga mõne allilmajuhi ülitoretsevad hauatähised. Kõigele lisaks ei paista ka tee nende juurde rohtuvat.  

Voldemar Kuslapit võib nimetada üheks Eesti tuntumaks surnuaedade asjatundjaks. Ta on iga kuu kirjutanud kalmistutest ajakirjas Eesti Ajalugu ning avaldanud raamatu "Jalutuskäigud Eesti kalmistutel".

Kui sõidad autoga kalmistule, tuleb visiit enne registreerida

Sissesõidulube kalmistule on võimalik taotleda peamiselt kalmistuportaali Tallinna kalmistute E-teeninduses, http://www.kalmistud.ee/est/teenindus või kalmistute kontorites.

Sissesõiduluba võib küsida ka telefonitsi – umbes tööpäev enne kavandatavat visiiti vastava kalmistu kontorist. Nende tööajad ja telefoninumbrid on kätte saadavad võrguaadressil /www.kalmistud.ee

Sissesõiduloa taotlemiseks tuleb teada vähemalt ühe hauaplatsile, maetu ees- ja perenime, mille juurde soovitakse sõita, samuti sõiduki registreerimise numbrit. Samuti tuleb põhjendada, miks on vaja kalmistule sisse sõita.

Elektroonselt tuleb sissesõiduloa taotlus esitada vähemalt üks tööpäev enne kalmistule sõitmise päeva. Luba on kehtiv alles pärast seda, kui kalmistult on tulnud kinnitus taotleja esitatud e-posti aadressile. Kontorites on võimalik taotleda sissesõiduluba samal päeval, kuid samuti tuleb teada vähemalt ühe hauaplatsile maetu ees- ja perenime, mille juurde soovitakse sõita.

Tallinna kalmistute territooriumile on alust taotleda sissesõiduluba, kui hauaplatsi soovib külastada inimene, kellel on tervislikel põhjustel raske sinna jalgsi minna. Teiseks põhjuseks võib olla kandam – kui hauaplatsile soovitakse viia hauasammast, pinki jne. Matuse korral eraldi luba vormistada ei ole vaja. Matuse tellija kooskõlastab sissesõidu kõikidele matuselistele.

Laadimine...Laadimine...