VIDEO! Professor Lutsar: koroonatõppe haigestumine Eestis sarnaneb Põhjamaadega

Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar ütles, et praegu on liiga vähe andmeid, et nende põhjal teha pikemaajalisi prognoose pandeemia kestvuse kohta.

Pilt: Scanpix

VIDEO! Professor Lutsar: koroonatõppe haigestumine Eestis sarnaneb Põhjamaadega (4)

Sandra Lepik

"Eestis uude koroonaviirusesse nakatumiste trendijoon kerges tõusus ning koroonaviiruse leviku poolest on Eesti olukord sarnane Põhjamaadega," ütles Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.

Lutsar ütles, et Eestis ühes päevas uude koroonaviirusesse nakatunute arvu trendijoon on kindlasti väikeses tõusus, kuid suurt tõusu ei ole olnud. Ta nentis, et väikse rahvaarvuga riigis on kõikumised päevastes võrdlustes normaalsed. 

"Tervenenute hulk on suhteliselt väike võrreldes sellega, kui palju on aktiivseid haigeid," selgitas Lutsar, et tegemist on haigusega, mille kulg võib olla üsna pikk. "Paranemine võtab raskematel juhtudel aega."

Lutsar tõi esile, et Eestis tehakse üle tuhande testi päevas ning kui arvestada testide arvu ühe miljoni elaniku kohta, kuulub Eesti selle näitaja poolest Euroopa ja maailma juhtivate riikide sekka.

Nakatumisjuhtumite arvu kasv on Lutsari hinnangul seotud muutusega testimisstrateegias.

Lutsar nentis, et Eestis on uude koroonaviirusesse nakatumiste olukord väga sarnane olukorraga Skandinaavias. Ta tõi näiteks Taani, kus väga suurele nakatumisjuhtumite arvu tõusule järgnes suur langus.

Samas tõi Lutsar esile, et täiesti teistsuguse lähenemisega Rootsis on näha nakatumisjuhtude tõusu. "Kes teeb õigest, kes valesti, on praegu liiga vara öelda," sõnas ta.

Lutsar sõnas, et Eesti olukord on stabiilne ning nõuab väga hoolikat igapäevast monitoorimist.

Lutsar nentis, et praegu on liiga vähe andmeid, et nende põhjal teha pikemaajalisi prognoose pandeemia kestvuse kohta. Ta tõi näiteks, et aastate eest lõppes SARS-i epideemia ootamatult maikuus ära ning tänaseni pole selge, miks viirus tagasi ei tulnud.

Eesti testib Lutsari sõnul hästi, meditsiinisüsteemil on praegu piisavalt võimekust haigestunutega toimetulekuks ning praegused piirangud on piisavad. Ta toonitas vajadust piirangutest kinni pidada.

Eestis ringlev koroonaviiruse tüvi teadmata

Maailmas arvatakse olevat kaheksa erinevat koroonaviiruse tüve. Raskemad nendest on laastanud näiteks Itaaliat ja Hispaaniat, kergemad Saksamaad ja Rootsit. "Ka Eestis uuritakse hetkel, milline tüvi meil ringleb - hetkel pole see veel teada," sõnas Lutsar.

Eestis on palju neid inimesi, kes on saanud testi tehes negatiivse tulemuse. Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer kinnitas, et hetkel on raske määratleda, kui palju tegelikult on koroonaviirusesse nakatunuid. "Võimalik, et peame positiivsete arvu korrutama viiega," märkis Fischer.

Fischer tõdes, et ilmselt tänu õigeaegselt kehtestatud piirangutele on Eestis viiruse leviku näitajad pigem madalad. Eestis tehakse palju teste ning tänu sellele leitakse testidega üles ka need nakatunud, kellel sümptomeid ei üle. Ka hoolimata kõrgest testimise tasemest püsib uude koroonaviirusesse nakatanute arv üsna madalal tasemel. "Nakatunute arv on olnud stabiilselt madal, hoolimata kõrgest testimiste arvust," kinnitas Fischer.

Fischeri sõnul võiks praeguste andmete põhjal muretseda haigeravi vajavate inimeste arvu kasvu pärast ning see kõver järgib pigem kõige halvemat stsenaariumi. Samas tõi te esile, et intensiivravi vajavate patsientide puhul on trend pigem langev ning see ei käi kaasas kõige halvem stsenaariumiga. Seetõttu nentis Fischer, et andmetes on vastuolu haiglaravi vajavate patsientide ning intensiivravi vajavate patsientide arvu trendide vahel.

Fisher tõi esile, et kui kogu Eesti andmetest jätta välja Saaremaa andmed, siis sel juhul ei liigu andmed kiiresti üles ega ka mitte kiiresti alla. Prognoosi tabeleid uuendatakse igapäevaselt. "Me peame arvestama, et tegu on uue viirusega. Kui gripiga saab arvutada ja enamvähem saame teada, mida oodata, siis nii koroonaviirusega ei ole. Meil hospitaliseeritakse rohkem, aga intensiivravis on inimesi vähem," selgitas ka Lutsar, et igas riigis on erinev hospitaliseerimise ja intensiivravi kultuur.

E-riigina tugevad eelised viirusega võitlemisel

Lutsar märkis, et Saaremaal ei ole veel näha viiruse taandumise märke. "Seal tuleb järjest rohkem uusi haigestumisi, lisaks on ka päevaseid kõikumisi seinast seina. Saaremaa on õnneks kinni, mistõttu on lootus selline, et mandrilt viirust juurde ei tule ja Saaremaa saab varsti jagu," lisas Lutsar. "Seal kehtestatud meetmed on igati mõistlikud."

Fischer ütles, et mida aeg edasi, seda rohkem saame oma andmetele tugineda. "Meil on palju eeliseid selleks, et areneda. Näiteks on meil isikukoodid, mistõttu saame paremini analüüsida," märkis Fischer. "Eestil on e-riigina tugev eelisseis võrreldes teiste riikidega. Pikemat tulevikku on väga raske prognoosida, sest seda viirust pole kuskil varem veel nähtud. Samas ei ole Euroopa ja Hiina olud üheselt üle kantavad."

Lutsari sõnul pole õige, et lapsed üldse ei nakatuks. "Küll aga põevad lapsed selle läbi kergemalt," kinnitas Lutsar. "Haiguse kulg on eriti tõsine vanemaealistele, kuid see ei tähenda, et nooremad ei võiks seda põdeda raskelt läbi."

"Ka Eestis näeme, et 75+ vanuses inimestele on kõige suurem risk haiguse negatiivseks lõpuks," märkis Lutsar.

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...