VIDEO! RAHULOLEMATUD ÜÜRNIKUD: Seaduse muudatused kallutavad üüriturgu veelgi omanike poole

Tallinna linnas tegutseb ainsa Eesti omavalitsusena üürikomisjon ja lahendab üürnike ja üürileandjate vahelisi vaidlusi, kaasa arvatud puuküürnikega seotud vaidluseid.

Pilt: Albert Truuväärt
Tarbija Eesti

VIDEO! RAHULOLEMATUD ÜÜRNIKUD: Seaduse muudatused kallutavad üüriturgu veelgi omanike poole

Erki Varma

"Juba praegune üüriseadus on omanike poole kõvasti kaldu. Ja nüüd läheb see minu hinnangul veelgi rohkem kaldu," leidis Eesti Üürnike Liidu tegevjuht Urmi Reinde. "See samm võiks olla pikem ja jätta veelgi rohkem lepinguvabadust pooltele endile kokku leppida," arvas Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna.

Reinde hinnangul sünnivad kõik eestlased omaniku kalduvustega ning seetõttu ei osata tihti omanikuna üürisuhtes piisavalt paindlikud olla. "Suhted omanikega on Eestis valdavalt halvad ja üüriseadus on kaldu selle poole, et omanik dikteerib tingimusi," nentis Reinde. Tema hinnangul oleks vaja mõtteviisi muutust, et pooled üksteisesse lugupidavalt suhtuks ja omanikud mõistaks, et üürniku näol on tegemist eelkõige partneriga. "Ära siis üüri, istu oma omandi otsas ja dikteeri nii palju kui kulub," sõnas ta. 

Puuküürnike probleem ületähtsustatud

Reinde möönab, et temani jõuavad peamiselt probleemsed juhtumid, kus üürnikud omanike peale kaebavad. Kui suhted on korras, ei ole põhjust üürnike liidu poole pöörduda. "Tegelikult taandub kõik inimeste vahelistele suhtele ja neid on väga keeruline ühe seadusega reguleerida," leidis Reinde ja kinnitas samas, et on näinud Saksamaa üüriseadust, mis on mitme entsüklopeedia paksune.  "No iga punkt on ära reguleeritud ja siis ei teki ka vaidlusi."

Uus üürisuhteid reguleeriv eelnõu pakub aga Reinde hinnangul võimalusi mitmeti tõlgendamiseks ning ei täida seega ka eesmärki, mis justiitsministeeriumi teatel on tõhusamate vahendite tagamine probleemsete üürnike probleemiga tegelemiseks.

Puuküürnike probleem Eestis on Reinde sõnul ületähtsustatud. "Mõnest üksikust puuküürnikust tehakse üleriigiline skandaal. Meil üürivad ju kümned tuhanded inimesed," imestas Reinde. "Omanikul on ju pragu juba õigus lülitada kõik välja, sulgeda uksed, vahetada lukud ja nii edasi. Üürnik, kes sellises oludes hakkab omanikega vaidlema, on haige inimene ja seda ei oleks vaja meedias propageerida."

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna nentis, et kuigi arvuliselt ei pruugi puuküürnikega seotud probleeme tõepoolest palju olla, mõjutavad ka üksikud juhtumid omanike käitumist ja üüriturgu tervikuna. "Ka need üksikud tõrvatilgad meepotis mõjutavad üüriturgu. Üürileandjatel tekib nende kaasuste põhjal hirm oma kortereid üürile anda ja siis püütakse seda teha kuidagi mitteametlikult, jättes kirjaliku üürilepingu ei sõlmimata," selgitas Pärna.

Kirjaliku üürilepinguta jäävad aga üürnikud kehvemasse positsiooni, seetõttu on Pärna hinnangul tõhusad meetmed puuküürnikega võitlemisel ka üürnike huvides. Samas ei tegele eelnõu üksnes puuküürnike teemaga. "Seal on läbivalt ka muid ettepanekuid, mis seda seadust natuke paindlikumaks muudavad ning tasakaalu üürniku ja üürileandja õiguste vahel ka muudes aspektides võimaldab paremini paika panna," nentis Pärna.

Paindlikkust võiks rohkem olla

Kuigi omanike vaatevinklist on tegu sammuga õiges suunas, võiks eelnõu Pärna sõnul jätta pooltele veelgi enam lepinguvabadust. "Meie hinnangul võiks üürilepingu, nagu kõikide teiste lepingute puhul olla lepinguvabadust oluliselt rohkem. Üürnik ja üürileandja võiks ise kokku leppida teatud asjadeks ka teisiti, kui seadus ette näeb. Ja kui nad ei lepi teisiti, siis kohaldub seadus."

Omanike keskliit tegi eelnõule ka omapoolsed parandusettepanekud, millest üks oli soovitus luua suuremates omavalitsustes üürivaidluste kohtuväliseks lahendamiseks kohustuslikud üürikomisjonid. "Selles mõttes võib kiita Tallinna linna, et kus ainsa Eesti omavalitsusena üürikomisjon tegutseb ja lahendab üürnike ja üürileandjate vahelisi vaidlusi, kaasa arvatud puuküürnikega seotud vaidlused. Tallinnas töötab see kenasti ning omanike ettepanek oli, et seadus kohustaks selliseid üürikomisjone looma ka teistes suuremates linnades. Praegu on see jäänud eelnõust välja, aga loodame, et riigikogu menetluses see muutub," rääkis Pärna.

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige Agur Tammistu ütles, et kavandatavad muudatus on teretulnud üüriturule. "See annab veidi rohkem kindlust ja võimalusi üürileandjale," sõnas ta. "Seaduse jõustumisel on võimalik lepingu rikkumisel teemat menetleda lühemate tähtaegadega. Kindlasti on üürileandja kaitseks ka hea võimalus leppetrahve rakendada, samas on nende määrad piiritletud ja üürniku poolt vaadatuna mõistlikud aga jällegi distsiplineerivad."

Tammistu ei osanud öelda, kui suur on selle seadusemuudatuse mõju üürituru kasvule. "Küll aga annab osapooltele teavitust, et teemat on tugevamatesse raamidesse paigutatud," lausus ta. "Puuküürnikke sellega ei hirmuta, et tegelikult kui üürnik ei maksa ja ei lähe välja, siis tuleb ikkagi kohtuprotsess ette võtta ja ei aita ei ussi-ega püssirohi, tuleb lihtsalt protsessil lasta kulgeda, siin antud seadusemuudatus ei aita."

Eesmärk soodustada üürisektori arengut

Justiitsminister Raivo Aeg saatis nädala algul valitsusele võlaõigusseaduse muutmise eelnõu, mille peamine eesmärk on soodustada üürisektori arengut, võimaldades üürilepingu pooltele rohkem paindlikkust omavaheliste suhete kujundamisel ning tagades võimalike rikkumiste puhuks üürileandja õiguste kaitseks tõhusamad vahendid.

"Selleks, et meie turule lisanduks senisest veelgi enam kvaliteetset üürielamufondi, mida inimesed oma kodu omamisele võrdväärse alternatiivina kaaluda saaks, tuleb pakkuda kinnisvara omanikele senisest rohkem kindlustunnet ja õiguskaitset," ütles justiitsminister Raivo Aeg pressiteates.

Üheks murekohaks ongi seni olnud petturüürnikud või pahatahtlikud võlglased. Selleks, et üürileandjal oleks võimalik problemaatilise üürnikuga üürisuhe kiiremini lõpetada, on eelnõus muudetud makseviivituse tõttu üürilepingu ülesütlemise regulatsiooni ja lisandunud võimalus näha ette leppetrahv üüritud asja tagastamisega hilinemise eest.

Samuti nähakse ette üürileandja õigus leping erakorraliselt üles öelda tagatisraha ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude tasumisega viivitamise korral. Üheks olulisemaks muudatuseks on ka üürisuhetesse leppetrahvide lubamine juhul, kui üürnik rikub oluliselt mõnda mitterahalist kohustust.

Lisaks nähakse eluruumi üürilepingute puhul ette võimalus leppida kokku seadusjärgsest kõrgemas viivisemääras. Seejuures sätestatakse eluruumi üürniku kaitseks viivise maksimaalne määr.

Teisalt on valitsusele esitatud eelnõus ka muudatusi, mis tagavad üürnike õiguste senisest suurema kaitse näiteks tagatisraha osas, mis edaspidi on kaitstud ka üürileandja täite- või pankrotimenetluse korral.

 

Laadimine...Laadimine...