VIDEO! Ratas: põleng on kontrolli all, raketi tükke pole leitud

"Tahan tänada Eesti elanikke. Päris paljud on helistanud ja infot andnud," rääkis peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil ja kinnitas, et värske info kohaselt on põleng Endla rabas, kuhu arvatavasti kukkus Hispaania hävitaja kogemata tulistatud lahingrakett, kontrolli all. Raketi tükke ega lõhkepead pole aga leitud. "Kui see plahvanud oleks lõppenud teistmoodi, siis seda on keeruline ette kujutada, mis ajas ja ruumis me hetkel elaksime. Loodan, et selliseid asju enam ei juhtu. See on olnud tõsine koolitund."

Pilt: Kuvatõmmis
Eesti

VIDEO! Ratas: põleng on kontrolli all, raketi tükke pole leitud (1)

Toimetaja: Moonika Tuul

"Tahan tänada Eesti elanikke. Päris paljud on helistanud ja infot andnud," rääkis peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil ja kinnitas, et värske info kohaselt on põleng Endla rabas, kuhu arvatavasti kukkus Hispaania hävitaja kogemata tulistatud lahingrakett, kontrolli all. Raketi tükke ega lõhkepead pole aga leitud. "Kui see plahvanud oleks lõppenud teistmoodi, siis seda on keeruline ette kujutada, mis ajas ja ruumis me hetkel elaksime. Loodan, et selliseid asju enam ei juhtu. See on olnud tõsine koolitund."

Raketi tükke otsib maastikul umbes 100 inimest, rääkis Ratas. Nende seas õhuvägi, päästeamet, 1. jalaväe brigaad.

"Ma tahan tänada Eesti elanikke. Päris paljud on helistanud ja andnud oma infot," sõnas Ratas ja tänas ka kaitseväge, kaitseministeeriumi, kaitsepolitseid, PPA-d, päästeametit, 1. jalaväe brigaadi ja ajakirjandust.

Raketiohvrite puudumine on õnn

"Loomulikult see, mis teisipäeval Eesti õhuruumis toimus, on äärmiselt murettekitav. Alates 2004. aastast, mis Eesti liitus NATOga ja meie õhuruumi on turvanud NATO lennukit, ei ole midagi sarnast juhtunud. Peame olema tänulikud, et keegi ei ole saanud kannatada," sõnas Ratas. "Tänu Jumalale."

Ratas kinnitas, et Eesti liikmesus NATOs pole juhtumi tõttu kahtluse all. "Meil on hea koostöö hispaanlastega."

"Kui see plahvanud oleks lõppenud teistmoodi, siis seda on keeruline ette kujutada, mis ajas ja ruumis me hetkel elaksime. Loodan, et selliseid asju enam ei juhtu. See on olnud tõsine koolitund."

Kaitseminister Jüri Luik kinnitas, et tegemist oli erakordse juhtumise. "See tõenäosus, et selline intsident võiks toimuda, on kõnekeeles üks tuhandest. See on täielik erisus. See ei sea kahtluse alla Balti õhuturbe missiooni ega ka neid protseduure, mida missioonil kasutatakse. Kui 2004. aastal Balti õhuturbe missioon käivitati, siis see polnud sugugi asi, mis pidi käivituma automaatselt seosus liikmeks astumisega. Õhuturvet ajalooliselt on teinud riigid ise. Kui meie liitusime, oli selge, et meil lennukeid ei ole. Riigid võtsid vabatahtlikult selle ülesande endale," rääkis Luik.

Üks neli kuud pikk õhuturbemissioon Eestis läheb nendele riikidele maksma umbes 40 miljonit eurot. "See on märkimisväärne kulu. Need on ainult operatsioonikulud," sõnas Luik.

Tulekahju on pisike, ent segab otsinguid

Sel maa-alal, kust raketti otsitakse, on puhkenud tulekahju. "See tulekahju ei ole suurte mõõtmetega. See on sõna otses mõttes paarkümmend korda paarkümmend meetrit."

"Teoreetiliselt on võimalus, me seda raketti kunagi üles ei leia, sest see on õhus plahvatanud. Siis ei leia me ühtegi kildu sellest raketist. Praegu me parima info kohaselt kontrollime nimetut kohta Endla rabas.

Eesti toetab Gruusiat

"Eile möödus 10 aastat Vene agressioonist Gruusia vastu, millega Venemaa rikkus tõsiselt rahvusvahelist õigust ja kahjustas regionaalset julgeolekut ja stabiilsust," teatas Ratas. "Rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine kestab tänaseni. Me austame Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

Riit toetab Gruusiat

Vabariigi Valitsuse istungil kinnitati 20 miljoni euro eraldamine Maaelu Edendamise Sihtasutusele, et leevendada põuakahjustuste mõjusid.

"Mul on hea meel, et valitsus on operatiivselt teinud põllumeestele vajalikke otsuseid," ütles maaeluminister Tarmo Tamm. "Lühikese ajaga oleme suutnud luua põllumeestele võimalused soodsateks laenudeks, et leevendada põuast tingitud käibevahendite puudust ning toetada käendusi. Kinnitan, et jätkame ministeeriumis tööd selleks, et keerulist olukorda veelgi leevendada. Samaaegselt kogume ka andmeid põuakahjude ulatusest – seda hinnangut ootab Euroopa Komisjon meilt augusti lõpuks."

Kuna selleaastane põud on mõjutanud ka mitme toetuse nõuete täitmist, siis peaksid kõik põllumajandustootjad, kellel ei ole võimalik taotletud toetuste kohustusi täita, pöörduma Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poole hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta teavitus esitada. PRIA hindab, kuivõrd on tegemist vääramatu jõu ja erakorralise asjaoluga, ning arvestab seda toetuste maksmisel.

"Samuti jätkame maaeluministeeriumis koostööd Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga," lisas Tamm. "Oleme nii Maaeluministeeriumi kui ka PRIA esindajatega korduvalt kohtunud ning täna saame lubada, et kõik põllumajandustoetused saavad käesoleval aastal välja makstud tavapärasest varem."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...