VIDEO! Ratas: uurimine Estonia huku uute asjaolude kohta tuleb läbi viia

Peaminister Jüri Ratas ütles esmaspäeval, et tuleb läbi viia uurimine Estonia huku uute asjaolude kohta. Välisminister Urmas reinsalu lisas, et uue uurimise läbiviimisel lähtutakse 1997. aasta uurimisraportist.

Pilt: Mats Õun
Eesti

VIDEO! Ratas: uurimine Estonia huku uute asjaolude kohta tuleb läbi viia

Toimetaja: Erki Varma

"Uurimine Estonia huku uute asjaolude kohta tuleb läbi viia," kinnitas peaminister Jüri Ratas esmaspäeval. Ratase hinnangul on uurimine võimalik läbi viia Estonia hauarahu kokkulepet järgides ning uurimist asub vedama Eesti, mis on laeva lipuriik.

Ratas kinnitas, et eesmärgiks on tõe lõplik välja selgitamine. "Need on uued märkimisväärsed asjaolud ja vigastused, millest ei ole varasemalt räägitud ja neile tuleb anda selge vastus. Seda tuleb loomulikult teha väärikalt ja läbipaistvalt," rõhutas Ratas. "Ja tõde peab siin saama päevavalgele."

Edasise uurimise koordinatsioon tuleb peaministri sõnul kolme riigi vahel kokku leppida. "Eesti poolt veab seda praegu riigikantselei ning ühel hetkel tuleb see tehniline uurimine reaalselt ka läbi viia."

Ratase sõnul hõlmab tehniline uurimine vraki ja selle ümbruse veealuseid vaatlusi ning tehnilisi jooniseid ja mudeldamist kaldal. Ratase kinnitusel veab uurimist lipuriigina Eesti ning leiab selleks ka vajalikud rahalised vahendid.

Telekanalile Discovery Estonia katastroofist dokumentaalfilmi tootnud meeskond leidis sukeldumisel vraki juurde laeva kerest nelja meetri suuruse augu, mida varem varjas osaliselt merepõhi. "Pole võimalik välistada, et vigastusel on tähendus uppumise käigus," lausus Trondheimis tegutsev meretehnoloogia professor Jørgen Amdahl uues dokumentaalsarjas, mis tuli täna välja Discovery voogedastusplatvormidel Põhjamaades.

Ratase kinnitusel tuleb dokumentaalsarjas väidetut käsitleda täielikult uue informatsioonina. "Nii palju, kui meil täna on teada, neid uurimisi pole varem toimunud ja põhjus on ka selles, et seda ei ole saanud varem teha, sest lihtsalt parem parem parras ei ole olnud nähtav."

Ratas kinnitas et ei ole sarja ise veel näinud, kuid võimalusel vaatab seda täna õhtul.

Toetutakse varasemale raportile

Välisminister Urmas Reinsalu lisas, et uue uurimise läbiviimisel lähtutakse 1997. aasta uurimisraportist. "Uus tehniline uurimine ei tähenda, et 1997. aasta raport oleks tühistatud," selgitas Reinsalu.

Välisminister lisas, et uus uurimine saab olema siiski täiesti autonoomne. "Me ei plaani 1997. aasta raportile lihtsalt mõned leheküljed juurde kirjutada. Ja kui ilmneb uut olulist teavet, siis riigid menetlevad seda ühiselt," kinnitas Reinsalu. 

Välisministeeriumi esindaja Mart Luik märkis, et filmi tegijad võtsid Eesti ametivõimudega ühendust juba enne koroonakriisi algust, teatades, et mullu sügisel läbi viidud veealused võtted paljastasid Estonia vraki juures uusi olulisi asjaolusid.

Kuna koroonakriisi ajal oli riikide vahel reisimine piiratud, saabusid võttemeeskonna esindajad Eestisse 12. augustil. Nende filmitud kaadreid nägid Luik ja justiitsministri nõunik Kalle Muuli. "Olemata laevanduse spetsialist sai selgeks, et lõhe Estonia paremas pardas on midagi uut," märkis Luik.

Septembris vaatasid kaadrid üle ka tehnilised eksperdid, kes kinnitasid, et löök laevale on toimunud väljastpoolt. Mis täpselt löögi põhjustas ja kas see tekkis enne laeva uppumist või laeva kokkupuutel merepõhjaga, selle peab välja selgitama uurimine. "Eesti tehnilised eksperdid põhimõtteliselt nõustusid seal dokumentaalfilmis intervjueeritud professori hinnanguga, et see on vähemalt viiesaja kuni tuhande tonnise jõu nii-öelda surve tulemus," nentis Luik.

Dokumentaalsari tänasest vaadatav

Dokumentaalsarja "Estonia – leid, mis muudab kõike" tootis produktsioonifirma Monster Discovery Norra tellimusel. Režissöör on Henrik Evertsson.

Parvlaev Estonia lahkus Tallinna sadamast 27. septembri õhtul 1994 ja võttis suuna Stockholmile, kuhu pidi jõudma järgmisel hommikul. Laeva pardal oli 803 reisijat ja 186 meeskonnaliiget.

Avamerele jõudes tabasid laeva mitmemeetritsed lained ning umbes poolel teel Stockholmi, Soomele kuuluva Utö saare lähistel vajus Estonia kreeni ning uppus kiiresti.

Estonia pardal olnud inimestest õnnestus päästa 137, elu kaotas 852 inimest, kellest suurem osa jäi laeva lõksu ja uppus koos sellega. Hukkunutest 501 olid Rootsi kodanikud ja 285 Eesti kodanikud, kokku oli laeval 17 riigi kodanikke.

Eesti, Soome ja Rootsi ühiselt ellu kutsutud laevahuku uurimise komisjoni lõpparuande kohaselt põhjustas katastroofi ränk ilm, mis rebis lahti laeva vöörivisiiri ning sellega seotud rambi, misjärel ujutas vesi üle autoteki.

 

Laadimine...Laadimine...