VIDEO! Rattavarguse ohver: see peab ikka äri olema!

"Meeliskohad varastele on kaubanduskeskuste esised, kus inimesed sageli pargivad oma ratta, kuid jätavad selle lukustamata. Inimeste turvatunne on praegu üsna kõrge ja eelkõige soovitakse jalgrattaga liikumisel kasutusmugavust, mistõttu jäetakse sageli ka ratas lukustamata," tõdes Kesklinna politseijaoskonna juhtivuurija Kaido Atspol. 

Pilt: Mats Õun/ Foto on illustreeriv
Eesti

VIDEO! Rattavarguse ohver: see peab ikka äri olema!

Vesta Reest

Hiljuti jalgrattast ilma jäänud Liisa (nimi muudetud, nimi toimetusele teada — toim) rääkis Pealinnale, et temal on aastaid olnud kombeks hoida ratast lukustatuna kodumaja keldris. "Sinna on juurdepääs veel paljudele inimestele," ütles Kadrioru muhedas puumajarajoonis elav Liisa.

Tema sõnul on ühistu mitu korda nõu pidanud, kuidas rattaid hoida ja kaitsta nii, et nad oleksid hõlpsasti kättesaadavad ja ka hoiustatavad. "Me peame oma rattad süles keldrisse tassima, sest seal on need vähemalt lukustatud ukse taga," rääkis Liisa. Tema jäi vaatamata lukustatud uksest oma rattast ilma. "Mul ei olnud eriti hea ratas," ütles Liisa ja täiendas, et politseiga rääkides tuligi ilmsiks, et sageli varastataksegi just mitte A-klassi rattaid. "Politsei ütles mulle, et need tavalisemad rattad ei ärata tähelepanu, seega on neid turvalisem varastada," naeris Liisa. 

Liisal on mitu tuttavat, kes on pidanud sarnase asjaga silmitsi seisma: lukustatud jalgratas kaob lukus trepikojast. Pärast politseiga vestlemist on Liisa jõudnud järeldusele, jalgrattaid varastatakse kuritegeliku süsteemi korras: on konkreetne mehhanism, kuidas neid rahaks teha. "Tõenäoliselt saadetakse kuhugi Eestist kaugemale, näiteks Lätti ja Leetu," ütles Liisa. 

Naine on Soome ajakirjandusest lugenud, et ka seal on tänavu suur rattavarguste laine. "Ajaleht "Ilta Sanomat" kirjutas hiljuti, et ühe Helsingi kodaniku korterist leiti umbes 30-40 ratast, mis olid kuni raamini puhtaks tehtud, see peab ikka äri olema," kurtis Liisa.

Rattad koridoris ja korteris

Anonüümseks soovida jäänud kinnisvara haldaja, (nimi toimetusele teada — toim.) kes haldab paljusid üürikortereid Tallinnas Kadriorus, ütles, et sageli on probleem selles, et inimesed tahaksid oma jalgrattaid korterisse viia, aga ei jaksa — korter on liiga kõrgel ning rammu napib. "Sama asi on muuseas ka lapsevankritega, linn ei luba meil hoovi teha varjualust," kurtis haldaja.

Tema on ise mitu korda üle elanud selle, et majja saabuvad päästeameti kontrollid, kes kontrollivad, et evakuatsiooniteed on vabad ja inimesed saavad vajadusel vabalt trepist alla kapata. Haldaja sõnul on rataste hoiustamine linnatingimustes probleemiks nii ehk naa. "Olen ise Õismäelt pärit, meil oli seal keldriboks, kuhu jalgratas oleks püsti mahtunud, kui seal ei oleks talvekartuleid olnud," rääkis haldaja. "Näiteks on minu ühes majas üks 70+ proua, kes sõidab ilusa ilmaga hea meelega Kadriorus rattaga, aga tal on väga raske ratast üles oma korterisse tirida," oli haldaja kaastundlik.

Ise isana tundis mees muret ka noorte emade pärast, kes peavad lapsevankreid trepist üles vinnama. Oma lapse rattaid hoiab tema pere korteris, mis õnneks on esimesel korrusel, nii et sinna ei ole ratast raske tassida. 

Kindlustus korvas kahju

Pelgulinlane Maarja Kivioja, kelle perest varastati hiljuti samal ööl kaks jalgratast — rattad olid teineteise külge lukustatud ja seisid omanike auto ees — rääkis Pealinnale, et tegu oli uute ratastega, üks ratas oli peres olnud aasta aega, teine vaid nädala. 

"Kahju oli kokku umbes 1600 eurot, mustalt turult ostjale on ratta hind 800-900 eurot," rääkis Kivioja ja täiendas, et kohe pärast vargust uuris ta hoolega müügikuulutusi ning koos elukaaslasega käidi isegi oma rattaid pandimajades otsimas. "Tore oli, et läbi Facebooki sain mitmeid kirju vihjetega, et keegi oli sarnaseid rattaid müügil näinud või näinud taolisi kuulutusi netis," rääkis Kivioja.

Ta suhtles ise ka aktiivselt Facebookis teiste varguste ohvritega ja püüdis andmeid koguda. "Mulle jäi silma, et vargustelaine ohvriks sattusid just kallimad rattad," täheldas Kivioja. Tema elukaaslase ratas oli tuliuus, vaevalt nädal enne vargust sünnipäevaks kingitud.

KIvioja tegi ka politseile avalduse, ent kahjuks ei ole tänini mingit infot oma rataste kohta kuulnud. "Pärast vargust tegime kodukindlustusele avalduse hüvituseks. Kokkuvõttes hüvitaski kindlustus mõlemad rattad 100%," rääkis Kivioja. Tema sõnul sai pere küll väga kalli õppetunni, ent tänu kindlustusele oli võimalik mõlemad rattad uuesti soetada.

Kesklinna politseijaoskonna juhtivuurija Kaido Atspol:

Lukustamata jalgrattad on varastele kerge saak. Suvekuudel sagenevadki jalgrattavargused, sest siis on ka põhiline hooaeg, mil nendega liigeldakse ning paraku jäetakse neid sageli ka järelevalveta ripakile. Tallinnas on sel aastal registreeritud 160 rattavargust, neist enamik mais (44) ja juunis (51). 

Enim varastatakse rattaid kergesti ligipääsetavatest kohtadest. Meeliskohad varastele on kaubanduskeskuste esised, kus inimesed sageli pargivad oma ratta, kuid jätavad selle lukustamata. Inimeste turvatunne on praegu üsna kõrge ja eelkõige soovitakse jalgrattaga liikumisel kasutusmugavust, mistõttu jäetakse sageli ka ratas lukustamata. Sagedased on vargused ka trepikodadest. Kindlasti tasub meeles pidada, et trepikotta pääsevad kõrvalised inimesed ning see ei ole turvaline koht oma vara hoiustamiseks. Fonolukuga uks ei ole vargale takistuseks.

Rattaid varastatakse peamiselt selleks, et neid järelturul maha müüa ja seeläbi raha teenida. Ilmselt ei pandaks rattavargusi toime nii palju siis, kui varastel ei oleks neid võimalik järelturul realiseerida. Seega, kui inimesed ei ostaks kahtlase päritoluga rattaid, siis suure tõenäosusega langeks ka nende varguste hulk. 

Iga rattaomanik saab ise palju ära teha, et tema vara võõrastesse kätesse ei satuks. Esiteks ei tohi jätta oma asju järelevalveta ega lukustamata. Suurt rolli ratta kaitsmisel mängib ka luku valik ja lukustamisviis. Luku kinnitamisel tuleks jälgida, et see ei jääks ainult kodarate ümber, vaid läbiks kindlasti ka ratta raami. Kinnitage ratas sellise jalgrattahoidja külge, mida ei saa kergelt lõhkuda või liigutada. Kui hoidjat ei ole läheduses, tuleb kasutada piisava kõrgusega ja tugevusega posti või piiret. Teiseks tasub pärast jalgratta soetamist teha sellest foto, sealhulgas kirjutada üles ratta raami number ja eritunnused. Varastatud jalgrattast tasub kindlasti koheselt teavitada politseid.

Juhul, kui ratas on siiski varastatud, tasub aeg-ajalt kontrollida politsei veebilehelt leitud esemete rubriiki

Laadimine...Laadimine...