VIDEO! Riik soovib ametnike arvu vähendada iga aasta ühe protsendi

"Kui me jätkame riigireformi tegevustega, siis on reaalne kuskil protsent aastas, see on siis 300 töökohta vähendada," rääkis riigihalduse minister Jaak Aab esmaspäeval avaliku teenistuse 2019. aasta aruande tutvustusel. "Nii et kui me võtame siin kolme aasta perspektiivi, siis 900-1000 töökohta tõenäoliselt on võimalik sellest 30 000-st kärpida."

Pilt: Rene Suurkaev
Eesti

VIDEO! Riik soovib ametnike arvu vähendada iga aasta ühe protsendi (1)

Erki Varma

"Kui me jätkame riigireformi tegevustega, siis on reaalne kuskil protsent aastas, see on siis 300 töökohta vähendada," rääkis riigihalduse minister Jaak Aab esmaspäeval avaliku teenistuse 2019. aasta aruande tutvustusel. "Nii et kui me võtame siin kolme aasta perspektiivi, siis 900-1000 töökohta tõenäoliselt on võimalik sellest 30 000-st kärpida."

Aab rõhutas, et kärpimine ei ole mingil juhul mehhaaniline ning saab tulla üksnes asutuste konsolideerumise ja töö efektiivsemaks muutmise arvelt. "Me peame saama selle töö tehtud sama hästi või paremini, lünkasid ei tohi sisse jääda," sõnas ta. 

Kokku töötas avalikus sektoris mullu 132 333 inimest ning see andis tööd ligikaudu viiendikule tööealisest elanikkonnast. Avaliku sektori töötajate arv on võrreldes 2013. aastaga vähenenud 5581 töötaja võrra ehk 4%.

Aabi sõnul ei maksa siiski arvata, et kõigi avaliku sektori töötajate näol on tegemist ametnike ja bürokraatidega, vaid lõviosa neist moodustavad hoopis haridus- ja meditsiinitöötajad. "Kui me räägime niisugusest keskvalitsuse täitevaparaadist, siis me võime öelda, et see on kuskil 30 000," rääkis ta. "Seal on sees siis nii teenistujad kui töötajad, seal on näiteks ministeeriumid, riigiasutused, hallatavad asutused, võib-olla osa sihtasutusi."

Riigi ja kohalike omavalitsuste ametiasutustes töötas eelmisel aastal kokku  27 628 teenistujat, mida on 43 ametniku ja 16 töötaja võrra rohkem kui 2018.aastal. Kümne aastaga on avaliku sektori töötajate arv siiski üheksa protsenti vähenenud.

Kasvas eriteenistujate arv

"Selles kahekümne seitsmes tuhandes on kümme tuhat eriteenistujat. Nii kaitsevägi, politsei, päästeamet, kuhu me alles hiljuti hakkasime töökohti juurde tekitama," rääkis Aab. "Sealt me ei saa töökohti lihtsalt matemaatiliselt vähendada. Siis seesama julgeolek ja siseturvalisus meil kohe langeb."

Avalikest teenistujatest töötas 22 059 riigi ametiasutustes ja 5569 KOV ametiasutustes. Avalike teenistujate arv on enim kasvanud Kaitseväes ning vähenenud Tallinna ja Viru vanglates ning Harju Maakohtus. Eriteenistujate koguarv oli 2019. aastal 10 147. Eriteenistujad moodustavad 37% avalikust teenistusest, nende hulk suurenes 1,1%. "Aastaga on 77 sõdurit rohkem, 32 politseinikku-piirivalvurit, 10 diplomaati välisteenistuses," ütles riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Raido Roop pressikonverentsil.

Avaliku teenistuja keskmine vanus 2019. aastal oli 43,5 aastat. Viimase viie aasta jooksul ei ole avaliku teenistuja keskmine vanus oluliselt muutunud, kuid on alates 2017. aastast kerges tõustutrendis. Avalikus teenistuses oli 2019. aastal meeste ja naiste osakaal vastavalt 45% ja 55%.

Kõige rohkem avaliku sektori töötajaid on ametis Tallinnas. Protsentuaalselt on töötajatest enim avaliku sektori töötajaid aga Ida-Virumaal ja Tartumaal.

Ametnike palk Eesti keskmisest kõrgem

Eesti keskmine brutokuupalk 2019. aastal oli 1407 eurot ning võrreldes 2018. aastaga kasvas see 7,4%. 2019. aastal oli avaliku teenistuse riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste keskmine bruto kuukogupalk 1736 eurot.

2019. aastal oli riigi ametiasutuste ametnike keskmine bruto kuukogupalk 1877 eurot. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ametnike keskmine bruto kuukogupalk oli ca 10% madalam ehk 1692 eurot. Riigi ametiasutuste töölepinguliste töötajate bruto kuukogupalk oli 1537 eurot, kohaliku omavalitsuse ametiasutuste töölepinguliste töötajate töötasu oli 15% madalam ehk 1325 eurot.

Kui vaadata kitsamalt ametnike bruto kuukogupalga muutust, siis riigiametnike palgad kasvasid 2019. aastal 8,6% ja kohaliku omavalitsuse ametnikel 5,3%. Riigiametnike palgakasv aastaga kiirenes, samal ajal kui kohaliku omavalitsuse ametnike palgakasv aeglustus.

Ametnike keskmine palk on Eesti keskmisest palgast kõrgem, mille üks põhjus on ülevaate koostajate hinnangul ka see, et ametnike hulgas on kõrgharidusega inimeste osakaal oluliselt suurem. "Seal on omad objektiivsed põhjused, miks palk on veidi kõrgem kui erasektoris," kinnitas Aab. "Kui me võrdlesime väärtuspunktide järgi, siis endiselt on avaliku teenistuse palgad kuskil kaksteist protsenti maas erasektori vastava väärtusega tööst."

Kui kõrgharidusega inimeste osakaal Eesti kõikidest hõivatutest ulatus 2019. aastal Statistikaameti andmetel 42%ni, siis avalikus teenistuses on kõrgharidusega inimeste osakaal oluliselt suurem. 61% avalikest teenistujatest on kõrgharidusega.

Riigi palgal peamiselt eestlased

Ametnike palgatõusu kohta tuleval aastal arvas Aab, et see on valitsuse otsustada, kuid pigem palgatõusu ei tule. "Tunnetus on see, et tõenäoliselt järgmine aasta avalikus teenistuses palgad ei kasva," sõnas ta.

2019. a oli tööga hõivatuid tööturul kokku 671 300, neist eestlasi 68,5% ning teisest rahvusest 31,5%. Tööga hõivatutest oli eesti koduse keelega 67,6%, vene koduse keelega 31,1% ning muu koduse keelega 1,3%.

Riigi ametiasutustes töötas 2019. a 10,3% teisest rahvusest teenistujaid ning võõrkeelt enda emakeeleks pidavaid teenistujaid oli riigi ametiasutustes 11,2% . Kõige suurema osa teisest rahvusest teenistujatest moodustasid venelased.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...