VIDEO! ROHKEM TEID: koroona ajas rahva rattasadulasse

"Kui ma sõidan päeval autoga ja õhtul teen rattaga vaid trenni, ei vähenda see üldiselt ummikuid ega saastamist," lausus tehnikaülikooli professor Dago Antov. "Mingi osa liikumistest linnas saaks kindlasti teha jalgrattaga." Linn loob uusi rattateid, et olemasolevaid üksteisega ühendada.

Pilt: Georg Koppel

VIDEO! ROHKEM TEID: koroona ajas rahva rattasadulasse

Krista Kiin

"Kui ma sõidan päeval autoga ja õhtul teen rattaga vaid trenni, ei vähenda see üldiselt ummikuid ega saastamist," lausus tehnikaülikooli professor Dago Antov. "Mingi osa liikumistest linnas saaks kindlasti teha jalgrattaga." Linn loob uusi rattateid, et olemasolevaid üksteisega ühendada.

 

Jalgrattasõit on mõnus füüsiline tegevus ning kahel rattal liikumine ei sea ea- ega vanusepiiranguid. See sobib ka ülekaalulistele või liigesevaevustega kimpus olijatele. Kui sõita rattaga iga päev mitukümmend kilomeetrit, ei ole tingimata vaja mõelda isegi täiendavatele trennidele.

"Inimesed sõidavad jalgrattaga selleks, et rohkem liikuda, tegeleda tervisespordiga," lausus vastne Kesklinna vanem Monika Haukanõmm. "Samas peavad tingimused olema väga head, sõitmine olgu ohutu ja mugav. Rattatee ei tohi järsku lõppeda, vaid viia näiteks Ülemistelt Kalaranda läbi Kadrioru ja sadama."

Inimkeskne, jalakäijatele ja jalgratturitele ohutu ning mugav linn on Tallinna üks olulisemaid sihte. Praegu on siin 294 kilomeetrit rattateid- ja radu, millele aastas lisandub 10 kilomeetrit. Peagi saavad valmis jalgratta- ja jalgteed Raja tänaval, Hooldekodu teel, Tähetorni tänaval ja Tedre tänaval.

Sageli kurdavad pealinna jalgratturid siinsete jalgrattateede võrgustiku katkendlikkuse üle. Lähiajal olukord paraneb. "Hiljuti algas Filtri teed Kadrioruga ning Ülemiste ühisterminaliga ühendava rattatee ehitus, peatselt on plaanis alustada ka Poska tänava ja Sadama kergliiklustee ning Jõe ja Pronksi tänava  remonti," lausus keskkonna- ja kommunaalameti hooldusosakonna peaspetsialist Erik Sarapuu. "Kasutame nende teede rajamisel rattastrateegia põhimõtteid, mille järgi rattad liiguvad ülejäänud liiklusest eraldi, neile on barjäärivabad teeületused ning vastav teekattemärgistus."

Ehitus etapi kaupa

Niisiis on Tallinnal oma rattastrateegia, mille järgi linn ka oma rattateid rajab. "Me saime oma rattastrateegia kõige esimesena valmis, sest selle järele oli nõudlus," lausus abilinnapea Kalle Klandorf. "Rattateid, mis tulevad Tallinnasse sisse teistest valdadest, oleme ühendanud linna rattateede võrku, ja kui keegi ütleb, et seda ei ole, siis see on täitsa vale jutt. Tegime koos Viimsi vallaga Pirita teed ja oleme ka teiste valdadega mõned ristmikud koos ära teinud, töö käib. Juba enne rattastrateegiat, palju varem kui aastal 2018, oli meil selge plaan, et teeme niisugused rattateed, millega on võimalik ümber linna liigelda. Et Haaberstist sõidad läbi Kopli Piritale ümber linna. Selleks rajasime Haaberstisse Õismäele raudtee muldkehale jalgrattatee, mis läks Harku kaudu ja kulges Koplisse välja, ühendame neid niipidi. Teeme enne ühe asja valmis ja siis võtame ette uued. Proovime varsti hakata rääkima Liivalaia tänavast. See on küllalt suure liiklusega ja küllalt lai tänav, kus on ruumi teha. Rajame sinna kindlasti jalgrattale eraldi teed."

Sarapuu sõnul käib uute teede rajamine tasapisi, kuid pidevalt. "Rattastrateegia võrgustiku väljaehitamine toimub etapikaupa ning on tihedalt seotud teede investeeringute kavaga," sõnas Sarapuu. "Tallinna rattastrateegia järgi on juba rajatud rattateed ja -rajad näiteks Reidi teel, Majaka ja Gonsiori tänaval."

Tublisti uusi teid

Pirita piirkonna ning Reidi tee jalgrattateede osas ei ole ratturid kiidusõnadega kitsid. "Reidi tee on hästi õnnestunud ja läbi mõeldud," märkis tallinlane Kristjan Saar, kes soojal ajal pea iga päev jalgrattaga tööle ja tagasi sõidab. "Kasutan palju ka Gonsiori jalgrattateed. Tõsi, sellel on siiski ka teatud miinused. Näiteks on Kompassi asumi kanti tehtud kortermajadest algavad ja teega risti asetsevad betoonist vihmaveerennid/kanalid. Neid on seal järjest vähemalt 5-6 tükki ja iga kümne meetri tagant, neist jalgrattaga läbi sõitmine ei ole meeldiv tegevus."

Samas tunnustas Saar äärelinnaosade jalgrattateede head olukorda. Ta avaldas lootust, et koos jalgrattateedega arendatakse ka ühistransporti nii linnas endas kui ka koostöös lähivaldadega, et inimesed ei tuleks kesklinna ainult autodega.

Tallinnas on juba omajagu paiku, kus jalgratta või lapsevankriga liikumine on mugav, näiteks Mustamäel on teekünnised ilusti maha laotud. Reidi tee ja Soo tänav on ratturitele head, suurt osa linna ühendavad kohad. Ka arhitekt Toomas Paaver, kes töötas Tallinna peatänava projekti meeskonnas ning on teinud ühiskondlikku tööd Kalamaja tänavate inimsõbralikumaks muutmisel, avaldas heameelt, et Tallinna äärelinnades ja ka asumites on tublisti häid jalgrattateid rajatud. "Samas, linna elu kvaliteet algab kesklinnast või keskustest, ning kogu ruum võiks olla seotud nõnda, et kõik teekonnad saaks mugavalt läbida," leidis Paaver.

Haukanõmme sõnul ei saa ta nõustuda mõnede inimeste kriitikaga, et Tallinna rattastrateegia kehtib ainult paberil. "Päris palju on juba tehtud ning rattastrateegia on ka aluseks eri planeeringute puhul. Tervet linna läbivad rattateed ongi strateegia eesmärk," lausus ta. "Reidi tee ongi juba lähemal ajal ühendatud Kalarannaga. Teisele poole on läbi Kadrioru tegemisel näiteks ühendus Filtri teega ning järgmise sammuna Ülemiste ühisterminaliga. Või kui me tuleme Piritalt või Viimsi poolt, on võimalik sõita rattaga näiteks Kalamajja."

Vaja kohti rataste hoidmiseks

Haukanõmm rääkis, et peale sobivate teede paneb inimesi rattaga sõitma ka kõige muu vajaliku olemasolu. "Ülejäänud infrastruktuur peab järele tulema, näiteks peavad olema kohad, kus rattaid hoida. Rattaparklad peavad olema ka koolide ja töökohtade, mitte ainult oma maja või korteri juures. Kui on väga hea infra olemas, hakkavad inimesed seda kasutama."

Tehnikaülikooli transpordiplaneerimise professori Dago Antovi sõnul võiks mõelda, kuidas suurendada rattaga tööl või koolis käimist. "Olgugi et praeguse n-ö eriolukorra ajal istusid paljud ratta selga, leidub rattaga tööl või koolis käijatest palju rohkem neid, kes harrastavad jalgrattasõitu pigem trennina," lausus Antov. "Kui ma sõidan päeval autoga ja õhtul teen ühe rattasõidu, ei vähenda see üldises liikluses autodega sõitmist, ummikuid ega saastamist. Kõiki autosõite muidugi asendada ei saa, sest kui tuleb liikuda näiteks Viimsist Mustamäele, on see paljudele liiga pikk  vahemaa, aga mingi osa liikumistest saaks kindlasti jalgrattaga asendada. Et see juhtuks, on vaja turvalisust ka tiheda liiklusega tänavatel ning rattahoiuvõimalusi."

Rataste hoiukohtade loomist peab oluliseks ka abilinnapea Andrei Novikov. "Jalgrattahoidlate või -taristute väljaarendamine või soodustamine on suund, kuhu me liigume," lausus ta. "Sellele võiksid rõhku panna ka erafirmad ja korteriomanikud. Korralikud rattaparklad on oodatud nii koolide, ühiskondlike asutuste kui ka elumajade juurde."

Paaveri meelest väheneb autostumine siis, kui inimesed tunnevad end jalgsi, jalgratta ja ühistranspordiga liikudes hästi. Jalgratturile on Paaveri kogemust mööda ohtlikud osad mahajoonitud rattateed, mis puhul autod mõlemalt poolt ratturit mööda kihutavad ning teinekord koguni jalgrattateed parkimiseks kasutavad. Ka peaksid Paaveri arvates ärid ja teenused olema jala ning rattaga juurdepääsetavad. "Viimasel ajal on paljud teenused kolinud kesklinnast eemale, näiteks asub nii oluline avalik teenus nagu passe ja ID-kaarte väljastav asutus nüüd Tammsaare tee ääres, kuhu saabki ainult autoga ligi," nentis ta.

Paaver ütles, et tema meelest küll Tallinnas autojuhte põhjendamatult ei kiusata. Küll aga sooviks ta näha autoteedel mitmekülgsemaid lahendusi kiiruse alandamiseks ja linna turvalisemaks muutmiseks, kui vaid "lamavad politseinikud".

Novikov: peatänava rajamise võtame taas ette, kui kõrvaltänavad on selleks valmis

"Kui oleksime peatänava projekti viinud ellu esialgse kava järgi, oleks see tähendanud liiga järsku liikluse ümberkorraldamist ja väga suuri ebamugavusi inimestele ajal, mil selleks ei oldud veel valmis," ütles abilinnapea Andrei Novikov.

Psühholoog ja rahvusvahelise liikluspsühholoogide assotsiatsiooni TPI (Traffic Psychology International) liige Ivika Born nentis, et auto omamine on olnud paljuski vabaduse sünonüüm, võimaluste ja staatuse sümbol. "Nii nagu meile ei ole omane naabriga jagada riideid, ehteid või muruniidukit, ei taha me loovutada enda sõidukit ka siis, kui ta suurema osa ööpäevast kasutult seisab." selgitas ta. "Kuid eile, täna ja homme ellu astuv põlvkond on sellest survest vabam ja peab isiklikku sõiduautot üha vähem oluliseks. Kokkuhoidlik ja keskkonnasäästlikku mõtteviisi toetav inimene mõistab, et on olulisemaid vajadusi kui personaalne sõiduk ja sellega seotud mured. Lühemate vahemaade läbimiseks kasutatakse järjest enam alternatiivseid liikumisvõimalusi, nii ka  rattasõitu."

Praegu soiku jäänud Tallinna peatänava projekt, mille eesmärk oli ühendada Narva maantee algus üheks tervikuks Pärnu maantee südalinnapoolse lõiguga, tuleb abilinnapea Novikovi sõnul kindlasti, kuid õigel ajal ehk siis, kui liiklusvood on selleks valmis. "Et teha kardinaalne liigutus peatänaval, peame alguses ette valmistama muud tänavad, et ei tekiks kollapsit," selgitas ta. "Praegu näeme, et Narva maantee suund on tänu Reidi teele jäänud tühjemaks – sisuliselt võime seal sõiduautodelt juba ridasid ära võtta. Järk-järgult tunnetame, mil saabub õige aeg, et  peatänava projekt uuesti käivitada. Kindlasti tuleb arvestada ka sadama trammiliiniga ehk kõik peaks toimima koos. Kuna kesklinnas on kavas terve hulk suuri muudatusi, on üks asi teise eelduseks. Kui oleksime peatänava projekti teostanud algse kava järgi, oleks see tähendanud liiga järsku liikluse ümberkorraldamist ja väga suuri ebamugavusi inimestele ajal, kui selleks ei oldud veel valmis."

Näiteks see, kui Tartus sai suvel südalinnas asuvast Vabaduse puiesteest kuuks ajaks Autovabaduse puiestee, tõi lisaks positiivsele kaasa ka ebamugavusi ja kahju. Sajad ümbersõite otsivad autod tekitasid pudelikaelu kesklinna ümbruses, juhid olid pahased, autokütust kulus rohkem ja ümbruse saastamine kasvas.

"Eksperiment oli ju vahva," leidis tehnikaülikooli professor Dago Antov, kes ka ise paika külastas. "Kui positiivset poolt vaadata, tekitati sinna ju tõesti ala, kus toimusid tegevused, atraktsioonid, kohvikud jms. Samas oli see nii mõnelegi kannatuste aeg. See kõik näitas, et autoteed on võimalik muuta ainult jalakäijate ja kergliiklejate pärusmaaks, kuid oluline on teha järeldusi, kas ettevõtmine õnnestus või ei õnnestunud. Kui õnnestus, siis miks see kestis nii vähe, ja kui mitte, mis läks viltu."

Kuhu tulevad tänavu uued rattateed ja kus on need uuendamisel?

• Sel aastal saavad valmis jalgratta- ja jalgteed Raja tänaval, Hooldekodu teel, Tähetorni tänaval ja Tedre tänaval Mooni tänavast Sõpruse puiesteeni.

• Kümne aastaga (2010-2020) on rattateed pikenenud 64%. Aastas lisandub rattateid 10 kilomeetrit.

• Linn asfalteerib Kakumäe tee freespurukattega rattatee lõigu ning alustab Poska tänava remonti Vesivärava tänavast Narva maanteeni.

• Lisaks algab sadama kergliiklustee rajamine, mis ulatub Kalaranna tänavast Reidi teeni.

• Alanud on Filtri teed Kadrioruga ning Ülemiste ühisterminaliga ühendava kergliiklustee rajamine.

• 2015-2020 rajati kergliiklusteid 40 km ulatuses, kokku 39 lõigul (kõige pikem neist asub vanal raudteetammil – Ehitajate tee-Stroomi rand –, ligi 3,1 km, ehitati 2017. a.)

• Tänavu parandab linn rattateid 80 kohas kokku 155 000 euro eest.

• Jalgrattateid on praeguse seisuga Tallinnas 294 km.

MARI JÜSSI: jalgratas on kesklinnas kõige kiirem ja mugavam sõiduriist

Jüssi hindab Hiiult, Astangu tagant Stroomi randa kulgevat teed, mida võib pidada suisa jalgratta kiirteeks.

Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna liikuvusekspert Mari Jüssi liikleb Nõmme ja kesklinna vahet jalgrattaga iga päev. Aja jooksul on ta oma liikumistrajektoori paika saanud ning leiab, et jalgratas on kõige kiirem ja mugavam, seda eriti just kesklinnas liikumiseks. "Minu igapäevased liikumissuunad otseselt ühegi hea rattateega ei kattu, aga olen suutnud harjuda ja kasutan ka päris palju kõrvaltänavaid," lausus ta. "Eks see ole paljuski harjumise asi. Näiteks Nõmmel  on pikad paralleelsed tänavad ja täiesti nauditav sõita. Ka paljudes kohtades, kus on rahustatud liiklus – näiteks Kristiine kõrvaltänavatel –, on täiskasvanud inimesel täiesti mõeldav rattaga liikuda."

Samas leiab Jüssi, et areneda saab veel alati. "Praegu on tulnud elektritõukerattandus, mis on jääv nähtus. Ilmselge, et meil on vaja oma liikumisruumi kõnniteedest ja mootorsõidukiradadest eraldi hoida. Jalakäijatega segamine pole andnud üheski linnas head tulemust. Jalgrattarikkad linnad on loonud selgelt eraldi teed. Et liikuma saaks lisaks autodele ka teised liiklejad, on vaja piiratud ruumis piirkiirust muuta." Jüssi usub, et kõik jalgrattaliikumisega seonduv muutub praegu järjest olulisemaks, kuna elanikkond vananeb ja eakate osakaal on kasvamas. "Kõik, mis inimesed n-ö iseseisvalt veerema paneb, on igati teretulnud," ütles ta. "Iseliikuvasse inimesse tasub investeerida."

Laadimine...Laadimine...