VIDEO! Seenenäitus võtab fookusesse mürkseened ja seenemürgid

"Mürkseen ei hoiata oma ohtliku olemuse eest ja ei ole ühtegi ühtset tunnust, mis söögiseent mürkseenest eristaks," ütleb Eesti Loodusmuuseumi botaanik ja seenenäituse kuraator Loore Ehrlich.

Pilt: Eesti Loodusmuuseum

VIDEO! Seenenäitus võtab fookusesse mürkseened ja seenemürgid

Toimetaja: Sandra Lepik

"Mürkseen ei hoiata oma ohtliku olemuse eest ja ei ole ühtegi ühtset tunnust, mis söögiseent mürkseenest eristaks," ütleb Eesti Loodusmuuseumi botaanik ja seenenäituse kuraator Loore Ehrlich.

16.-27. septembril on Eesti Loodusmuuseumi hoovis taas avatud sügisene seenenäitus, kus on eksponeeritud nii söödavad, mittesöödavad, tinglikult söödavad kui ka mürgised seeneliigid. Eraldi fookuses on tänavu just viimased: mürkseened ja seenemürgid. 

"Mürkseen ei hoiata oma ohtliku olemuse eest ja ei ole ühtegi ühtset tunnust, mis söögiseent mürkseenest eristaks," ütleb Ehrlich. "On vaid üks võimalus seenemürgistuste vältimiseks: korja ainult neid seeni, mida kindlasti tunned ja mille söödavuses veendunud oled."

Seenemürgistuste peamiseks põhjuseks ongi just mürkseente korjamine söögiseente pähe ning tänavune aasta on esile tõusnud rekordarvu seenemürgistustega. "Enne metsa minekut tuleb eeltöö ära teha," rõhutab Loore Ehrlich. "Iga seeneline peab kindlasti endale selgeks tegema heast söögiseenest ja sarnasest surmavalt mürgisest seenest koosnevad liigipaarid, millest tuntuim on šampinjon ja valge kärbseseen," lisab ta.

Seenemürgistuse võib aga saada ka valesti töödeldud või riknenud seeneroogade söömisel, ka peale korjamist liiga kauaks seisma jäetud seentes tekivad tugevatoimelised mürkained. Erinevatele seenemürkidele ja nende põhjustatavatele mürgitusnähtudele ongi tänavune seenenäitus fokusseeritud. "Kui mõnes seeneliigis leiduvad seenemürgid põhjustavad vaid tühiseid ebameeldivusi, siis teiste puhul võib isegi väga väikese koguse söömine lõppeda surmaga," räägib Loore Ehrlich. "Mõne liigi puhul avalduvad mürgistusnähud vahetult pärast söömist, teiste puhul kulub mitu päeva või koguni aastaid tervisekahjustuste ilmnemiseni."

Konsultandid vastavad küsimustele

Tänavune Eesti Loodusmuuseumi seenenäitus on avatud 16.-27. septembril, iga päev kell 10-19. Kogu näituse lahtiolekuaja on kohapeal konsultandid, kes aitavad vastuseid leida kohapeal tekkinud seeneküsimustele ja pakuvad abi kaasa toodud seente määramisel. 

Seenenäituse raames toimuvad ka mitmed erisündmused: 17. septembril saab osaleda eestikeelsel kuraatorituuril, 25. septembril Teadlaste öö eriprogrammis, 26. septembril seeneretkel, kahel nädalavahetusel, 19. ja 20. ning 26. ja 27. septembril juhendatud ringkäikudel näitusel. 

Lisaks väljapanekule loodusmuuseumi hoovis on 16. septembrist muuseumi trepigaleriis avatud Samuel Golombi koostatud näitus "Postmargid seenekorvis". Marginäitusel on väljas erinevad seeneteemalised filateeliaväljaanded 30 riigist. 

"Sarnaselt seeneliikide rikkusele meie metsades on ka seeneteemalisi filateeliaväljaanded erinevad – postmargid, plokid, väikepoognad, Esimese Päeva Ümbrikud (FDC), markeeritud ja markeerimata ümbrikud, eritembeldused ning postkaardid. Neid kõike näeb loodusmuuseumis avataval näitusel," tutvustab marginäitust selle looja Samuel Golomb. Eesti Post on marginäitusel esindatud margisarjaga "Eesti seened", väljas ka Ülle Marksi ja Jüri Kassi loodud seenemargid. Näitusel näeb ka väga väikeses kogused ilmunud MINU MARKe, mille idee autor oli koguja Kalev Türi.

Laadimine...Laadimine...