VIDEO! Sotsioloog Iris Pettai: ohver tuleb vägivallatsejast vabastada

Möödunud aastaga kasvas lähisuhtevägivalla juhtumite arv 37%. "Iga neljas naine on kogenud füüsilist vägivalda ja iga viies seksuaalset vägivalda," tutvustas sotsioloog Iris Pettai üle-eestilise lähisuhtevägivalla uuringu tulemusi. 

Pilt: Albert Truuväärt

VIDEO! Sotsioloog Iris Pettai: ohver tuleb vägivallatsejast vabastada

Toimetaja: Sandra Lepik

Möödunud aastaga kasvas lähisuhtevägivalla juhtumite arv 37%. "Iga neljas naine on kogenud füüsilist vägivalda ja iga viies seksuaalset vägivalda," tutvustas sotsioloog Iris Pettai üle-eestilise lähisuhtevägivalla uuringu tulemusi. 

Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös valminud uuringus võrreldi koguvägivalla ulatust Eestis aastatel 2015 ja 2019.

"Täna on vägivalda kogenud 5% rohkem naisi, kui neli aastat tagasi," lausub uuringut esitlenud Pettai. "Kõige enam on kasvanud seksuaalvägivalda kogenud naiste osakaal - koguni 10%," lausub Pettai, kelle sõnul on vägivald meie kodudes väga levinud.

 "Peaaegu iga teine naine on kogenud, vaimset, füüsilist või seksuaalset vägivalda," kirjeldab Pettai hirmuäratavaid numbreid. "Iga neljas naine on kogenud füüsilist vägivalda, iga viies seksuaalset ja iga teine (40% ) vaimset vägivalda."

Seksuaalse vägivalla numbrite kasvu põhjendas Pettai aga ka asjoluga, et tehtud on väga head teavitustööd ning naised julgevad abi otsimiseks aina rohkem pöörduda kriisiabi keskustesse. "Väga hea töö on Eestis tehtud sellega, et naisi on julgustatud rääkima," tõdes ta.

Kodu on naise jaoks ohtlikuim paik

Vägivalda on üldse kogenud alates 15. eluaastast kuni praeguseni 2019. aastal 47% naistest ja 31% meestest. Meestest on iga neljas kokku puutunud vaimse vägivallaga, ligi kolmandik on kogenud füüsilist ja 2% seksuaalset vägivalda.

Samas on põhimõtteline erinevus, kus mehed ja naised vägivalda kogevad. " Naiste jaoks on kõige ohtlikumaks kohaks tema enda kodu, sest seal kogeb 70% ohvritest füüsilist, iga teine seksuaalset ja vaimset vägivalda," rääkis Pettai. Ohtlikkuselt teine koht on avalikud kohad ja kolmandal kohal töökoht.  Nii füüsilise kui ka seksuaalse vägivalla puhul on üldiselt teo toimepanijaks kas praegune või eelmine partner, või teised pereliikmed.

"Mehed kogevad vägivalda peamiselt avalikes kohtades, kus 2/3 on kogenud füüsilist, 38% vaimset ja iga teine seksuaalset vägivalda," räägib Pettai."Oma abikaasa või partner ohustab meest väga harva ning praeguse partneriga on vaid 6% meestest kannatanud vaimse vägivalla all."

Kokku leidsid 61% uuringule vastanud inimestest, et Eestis on vaimne vägivald tõsiseks probleemiks. Rohkem kui iga teine inimene leidis, et suureks probleemiks on füüsiline vägivald (59%) ja seksuaalne vägivald (50%.) 

Ohver tuleb vägivallatsejast vabastada

Uuringu tulemusel selgus ka see, et Eesti on tänaseks lähisuhtevägivalla valdkonnas jäänud maha eeskätt ohvrite õiguskaitse osas. "Eesti on väga tubli olnud, aga peaks mõtlema, kuidas nüüd edasi minna," ütles Pettai.  

Pettai selgitas, et lähisuhtevägivalla regulatsioonis on kaks võimalikku lähenemisviisi, kuidas peale vägivallaakti toimida. "Üks on see, et püütakse perekonda võimalikult koos hoida ehk lepitada, teha teraapiaid ja viharavi. Teine suund on see, et peale juhtumit arvestatakse maksimaalselt ohvri huvidega, et ohvril oleks turvaline – kui on tunda, et vägivallatseja oma käitumist ei muuda, siis tuleb ohver sellest vägivallatsejast vabastada," selgitas Pettai. 

Tervelt 2/3 elanikkonnast ei ole rahul sellega, et füüsilise vägivalla järel suunatakse ohver ja vägivallatseja lepitusele. Täna lõpetatakse kahjuks 70-80% kehalise väärkohtlemise juhtumeid lepitamisega.

Ka Pettai hinnangul on suund, et ohvrit ja vägivallatsejat tuleb lepitada iga hinna eest, aegunud. "Eesti on praegu selgelt kaldu esimeses suunas. Tegelikult pole lepitamine mõnikord parim variant," lisas ta.

Paljudes arenenud ja tsiviliseeritud riikides suhtutakse lepitamisse perevägivalla puhul äärmiselt ettevaatlikult. Sellist praktikat, kus lõviosa, ja mõnikord ka päris ränkadest vägivalla juhtumitest lõpeb lepitamisega, tsiviliseeritud riikide praktikas ei leia. 

Vaja lähisuhtevägivalla seadust

57% inimestest hindasid riigi suutlikkust omada kontrolli vägivaldsetes peredes toimuva üle puudulikuks. 25% inimestest peavad seda rahuldavaks ning vaid 4% elanikkonnast hindas seda heaks. Tervikuna ootab elanikkond märksa hoolivamat suhtumist ohvritesse ja tema vajadustega arvestamist. "Rohkem empaatiat ohvri suhtes on vaja kõikidel õiguskaitse osalistel, nii prokuratuuril, politseil kui ka kohtul," märkis Pettai. 

Riike, kus veel pole spetsiaalset soolise ja lähisuhtevägivalla seadust, on 51, nende seas ka Eesti. Tegemist on reeglina vähearenenud ja vaesemate riikidega, kus on kõrge vägivalla ja kuritegevuse tase ja kus inimõigustega sageli ei arvestata. Arenenud riikidest kuuluvad sellesse nimekirja ainsatena Eesti ja Venemaa. 

Eestis ootavad 2/3 inimestest, et Eesti kohaldaks vastavaid regulatsioone.

"Juristide, riigi ja elanikkonnast vaadates on valmisolek teatud uuendusteks olemas. Meile annab julgust rohkem kui 100 riigi olemasolu, kus on vastavad regulatsioonid mingil kujul vastu võetud," tõdes Tartu Ülikooli õigusteaduse spetsialist Raul Narits, et vaid regulatsioonid ei kaota koheselt vägivalda, kuid on vältimatuks sammuks olukorra parandamisel.  

Ta selgitas, et olukorda saab lahendada jupikaupa vastavate seadusepunktide muutmisega. "Teine ja efektiivsem võimalus on see, et lahendada küsimus süsteemsemalt ehk mitte lihtsalt normide kaupa, vaid konkreetselt vastava seadusega," kinnitas Narits, et Eesti vajab lähisuhtevägivallaga võitlemiseks uut vastavat seadust. 

 

Laadimine...Laadimine...