VIDEO! Tallinn arendab jalgrattateede võrgustikku

"Rattateede arendusse on Tallinn ligikaudu 20 aastat panustanud, aga oleme täna umbes poole tee peal," sõnas Tallinna Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg. "Vingemad rattalinnad on teinud seda juba 100 aastat. Praegu oleme suutnud tagada, et iga-aastaselt täieneb jalgrattateede võrgustik ligikaudu 10 kilomeetrit."

Pilt: Albert Truuväärt

VIDEO! Tallinn arendab jalgrattateede võrgustikku

Krista Kiin

"Rattateede arendusse on Tallinn ligikaudu 20 aastat panustanud, aga oleme täna umbes poole tee peal," sõnas Tallinna Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg. "Vingemad rattalinnad on teinud seda juba 100 aastat. Praegu oleme suutnud tagada, et iga-aastaselt täieneb jalgrattateede võrgustik ligikaudu 10 kilomeetrit."

Kuna Tallinn kandideerib 2022. aasta Euroopa Roheliseks pealinnaks, on olulisel kohal ka jalgrattateed ja nende arendamine.

Jalgrattaga sõitjate arv on pealinnas kiirel tõusuteel, ja eks seda on soosinud ka koroonaviiruse levik. Ometi on mitmed jalgratturid kritiseerinud linna liikluskeskkonda. Kui äärelinna piirkondades on tingimused paremad, siis just kesklinn, kuhu suubub kõige rohkem liiklejaid, olevat parasjagu vaeslapse rollis.

„Rattateede arendusse on Tallinn ligikaudu 20 aastat panustanud, aga oleme täna umbes poole tee peal,“ sõnas Tallinna Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg. „Vingemad rattalinnad on teinud seda juba 100 aastat. Praegu oleme suutnud tagada, et iga-aastaselt täieneb jalgrattateede võrgustik ligikaudu 10 kilomeetrit.“

Pealinlane ja rattaentusiast Elvis Brauer kasutab ratast igapäevaselt. Mehe sõnul on pealinna uuemad kergliiklusteed ratturile sobivad, aga liiklustihedamad kohad võivad olla problemaatilised. „Tallinn on väga kompaktne linn. Võin sõpradega kihla vedada, et jõuan rattaga kiiremini iga kell ühes linnaotsast teise,“ rääkis Brauer. „Mina olen selline paras kamikadze, sõidan võib-olla julgemalt ja olen üsna harjunud – meil ratturite kommuunis on sportlase mentaliteeti ehk rohkem. Kuid mõeldes, mida tavainimene võib näha, on selleks küllap liiklusõnnetused, kokkupõrked, konfliktsed situatsioonid autojuhtidega, ehk turvafaktor on väga suur küsimus.“

Tallinn järgib jalgrattastrateegiat

Kaks aastat tagasi võeti Tallinnas vastu jalgrattastrateegia, mille eesmärgiks on 2027. aastaks luua olukord, kus kõigist liikumistes linnas tehtaks 11% jalgrattaga. Strateegia üks koostajatest arhitekt Tõnis Savi ütles, et kui plaan tervenisti ellu viia, saaks Tallinnast päriselt hea rattalinn: „Strateegia on kooskõlas maailma parimate praktikatega. Eeskujuks on võetud NAKTO, aga ka Taani, Hollandi ja Briti saarte erinevaid juhendeid. Kuskilt ei ole midagi üks-ühele üle võetud, aga kava on sünteesitud Tallinna oludele vastavaks kogumiks maailma parimate näidete põhjal.“

Plaani järgi teostub jalgrattastrateegia 2027. aastaks, kuid milliseid arendusi on linnas oodata lähiajal? „Selle aasta suurimaid objekte on näiteks just käivitunud Filtri tee ühenduse rajamine, mis peaks Kadriorgu jõudma ning järgmisel aastal rajatakse Kadrioru ja Ülemiste ühisterminal,“ jätkas Tarmo Sulg. „Praktiliselt kõikide teede korrastamisega toimub ka rattateede ehitus. Lisaks sellele oleme läbi töötanud ka kesklinna piirkonna, otsimaks siin ühendusteid linnaosadega, ära kaardistanud kogu kesklinna ümbruse võimaliku liikumisteede võrgustiku ning osaliselt selle käesoleval aastal ka ära markeerinud ja käiku pannud.“

Jalgrattateede üle käiv vaidlus on poliitiline

„Sel aastal valmivad rattateed Vana-Kalamaja tänaval, kaasaarvatud Rannamäe tee, Rahu tee, Jõe ja Pronksi tänava rekonstrueerimine ning Viljandi maantee kergliiklustee,“ loetles Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. Summa, millest käesoleval aastal ehitatakse, on 3 miljoni euro kanti. „Tuleval aastal on plaanis Filtri tee, Viljandi maantee, Jõe ja Pronksi tänavad ning Kadaka tee renoveerimine,“ jätkas Klandorf. „Igal aastal teeme uusi teid juurde. Kui rääkida päris jalgrattateest, luuakse neid sinna, kus renoveeritakse põhimagistraale.“ Mõne aasta jooksul loodetakse alustada Liivalaia tänava rekonstrueerimisega, kuhu samuti tuleb jalgrattatee. „Kindlasti on plaanis Peterburi maantee rekonstrueerimine, ja ka sinna tulevad jalgrattateed.“

Ka kõiki linnaosasid ühendav jalgrattavõrgustik on oluline ning Klandorfi sõnul on seegi jalgrattastrateegias ette nähtud. „Inimestele, kes ütlevad, miks te nii kiiresti ei tee kui peaks, tuletaksin meelde, et jalgrattastrateegia võeti tegelikult vastu 2017. aasta oktoobris ehk tänaseks on strateegiat järgitud kaks ja pool aastat. Mõni ehk arvab, et oleme ajast ja graafikust maha jäänud, kuid ei ole – 2027. aastani on veel seitse aastat aega. Kui me samas tempos jätkame, usun, et suure osa sellest plaanist täidame.“

Ei saa salata, et jalgrattateede võrgustiku puudumise nurinas on osa kanda ka poliitilisel ajal – tuleval aastal toimuvad kohalikud valimised. „Üks seltskond on võtnud kilbile valimisloosungi et kõik Tallinnas on paha,“ nentis Klandorf. „Samal ajal on Tallinnas piisavalt rahulolu-uuringuid tehtud ning inimesed on üldiselt rahul – järjest iga-aastaga rohkem – jalgrattateede olukorraga linnas.“

Prognoosid on vastuolulised

Sel suvel märgiti kesklinnas ühised busside- ja jalgrattateede rajad. „Ka siin ei lähe me välja üldisest jalgrattastrateegiast, kus on ära märgitud neli teeliiki, kuhu võib üldse jalgrattateid ehitada,“ lisas Klandorf. „Esimene on jagatud ruum, kus transport ja jalgratas sõidavad ühel teel ilma eraldisteta. Soovituslikus ruumis sõidavad ratturid koos teise liiklejaga, aga maha on pandud märk, et seal tohivad jalgratturid liigelda. Eraldatud ruumis on autotee eraldatud või märgistatud kas pideva või katkendliku joonega, ning kindlasti on maha pandud piktogramm, kus jalgratturid võivad sõita. Sedalaadi teid loodi sel aastal palju kesklinnas. Eraldi tee on näiteks Reidi tee, mis valmis eelmise aasta lõpus.“

Kui 2027. aastaks peaks kõigist liikumistes linnas tehtama 11% jalgrattaga, tekib küsimus, kui palju praegu jalgrattaga sõidetakse? „Aastal 2018 kasutas liiklemisel autosid 53% Tallinna elanikest ehk 1000 elaniku kohta oli 450 autot,“ tõi Klandorf välja. „Ühistransporti kasutas 31%, jalgsi kõndis 12% ja rattaga sõitis 4%. Nüüd on kaks arenemisteed, millest üks on prognoositav. See lähtub praegu olemasolevatest andmetest ning selle kohaselt sõidab 2035. aastal 58% autoga ehk meil on 550 autot 1000 elaniku kohta. Ühistransporti kasutatakse 28%, jalgsi käib 10% ja rattaga sõidab ikka 4%. Meie lähtume siin Helsingi mudelist, mille kohaselt soovime, et 2035. aastal sõidaks 30% autoga ehk oleks 360 autot 1000 elaniku kohta, ühistransporti kasutataks 45%, jalgsi kõnniks 15% ja rattaga sõidaks 10–11%. Kahtlane, kas niimoodi läheb, sest tendentsid on praegu teistsugused.“

Ükski seadus ega vastuvõetud kord iseenesest ei taga turvalisust. „Eelkõige peavad inimesed ise ehk kõik, kes võtavad liikumisest osa, olgu need transpordivahendi juhid, jalgratturid või jalakäijad, üksteist austama,“ pani Klandorf südamele. „Jalgrattastrateegia ei ole dokument iseenesest, vaid osa üldise liikuvuse strateegiast, millest võtavad osa kõik liiklejad.“

 

Laadimine...Laadimine...