VIDEO: Tallinn tõttab koduarstibrigaadiga haigete laste juurde

"Kui meil on aastas umbes 100 000 väljakutset Tallinna linnas ja lähiümbruses, siis neist umbes 40 000 on sellised patsiendid, kes pärast kiirabi visiiti koju jäävad – neid ei ole vaja haiglasse viia," rääkis Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas. 

Pilt: Albert Truuväärt

VIDEO: Tallinn tõttab koduarstibrigaadiga haigete laste juurde (1)

Toimetaja: Toomas Raag

"Et haige laps ei jääks hädas olles abita, ega peaks erakorralise järjekorras ootama, paneb Tallinn tööle eraldi brigaadi, mis hakkab sõitma haigete laste juurde koju," ütles abilinnapea Betina Beškina. "Kui lapsel tekivad tervisemured öösel või laupäeval-pühapäeval, pole abi kuskilt võtta. Pered on siis väga raskes olukorras," põhjendab teenekas lastearst Adik Levin, miks ta toetab linna plaani luua laste jaoks koduvisiite tegev arstibrigaad.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul paneb linnavõim alates oktoobri lõpust käiku koduarsti brigaadi, kelle eesmärk on aidata neid haigestunud lapsi ja nende vanemaid, kellel pole võimalik endal perearsti poole pöörduda. 

"Juba suvel tulime välja mõttega, et oleks vaja pakkuda koduarsti teenust," meenutas Kõlvart, lisades, et teenuse eesmärk oli vähendada kiirabi töökoormust. "Meie perearstid koduvisiite ei tee, kuigi selline vajadus oleks olemas. Ja seetõttu ongi koormus langenud kiirabile ning ka erakorralise meditsiini osakonnad on üle koormatud."

Kõlvarti sõnul on linn nüüd valmis koduarsti teemaga välja tulema ning alustama testperioodiga. Tema sõnul on teenus mõeldud kuni kaheksa-aastase haigestunud laste ja nende vanemate aitamiseks. 

Tallinna abilinnapea Betina Beškina sõnul alustab koduarsti brigaad 30. oktoobrist ning hakkab esialgu töötama nädalavahetustel ja ka riiklikel pühadel. "Registeerida saab reedest pühapäevani telefoni teel ja teenindatakse registreerimise järjekorras," märkis Beškina. 

Testperioodil saab koduarsti Tallinnas välja kutsuda Tallinna Kiirabi dispetšeri telefonilt 697 1145 reedel, laupäeval ja pühapäeval ning riigipühadel kella 12-20. Dispetšer selgitab välja arsti kutsumise põhjuse, lapse vanuse, elukoha ja objektiivse põhjuse, miks lapsevanem ei saa ise lapsega arsti juurde minna. Arst tuleb päeva jooksul vastavalt visiitide laekumisele. Kui visiite hakatakse registreerima kell 12.00, siis kojukutseid tegema kella 14.00-st.

Koduarsti brigaadi hakkab kuuluma üldarst ja kiirabitehnik ning brigaadil on õigus välja kirjutada retsepte. "Kohapeal laboriuuringud loomulikult teha ei saa ja selleks oleks vaja pöörduda haiglasse," ütles Beškina, lisades, et arvestuslikult jõuab brigaad ühel päeval teenindada kuni kümmet väjakutset. 

Teenust saab tellida Tallinna linna piires ning selleks on linna eelarves ette nähtud 60 000 eurot.

Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul on olukord ainulaadne, kuna omavalitsus on hakkamas esmakordselt pakkuma tervishoiuteenust, mida haigekassa või riik ei paku. "Testperioodi jooksul soovime väga palju asju kaardistada ning selle järel saame hakata paika paneme teenuse reaalset mahtu ja muid asjaolusid," ütles Adlas. 

Lastevanematelt hea tagasiside

Teenekas lastearst Adik Levin kirjeldas teenust: "Kui arst tuleb koju, ta vaatab ja kuulab lapse kopse, ja siis otsustab. Kui ta näeb, et asjad on tõsised, viib ta lapse tõepoolest haiglasse. Kui asjad ei ole hullud, määrab arst vastava ravi: kui vaja, kirjutab välja retsepti."

"Oleme koostöös arstidega välja töötanud skeemi, mis aitab lapsevanematel otsustada, kuhu pöörduda," selgitas Beškina. "Need materjalid on kättesaadavad haiglates ja perearstikeskustes. Kõigepealt helistavad vanemad perearstikeskusesse või perearsti infoliinile, kus saab arstiga konsulteerida. Kui on juhtum, mis nõuab vältimatut arstiabi, on kindlasti lahendus EMO, aga nagu ma juba ütlesin, ei ole need juhtumid alati EMO või kiirabi juhtumid. Kiirabi statistika näitab, et rohkem kui pooled juhtumitest ei nõua hospitaliseerimist. Samas, kui laps on haige ja vanem on mures, otsib ta ikka abi sealt, kust vähegi saab. Et mitte koormata nii palju kiirabi ja perearste, oleks uus projekt lahendus. Eriti praegu, koroonaviiruse leviku ajal on selge, et haigena ringi liikuda ei ole hea mõte, sest me ei tea kunagi, mis haigusega meil täpselt tegemist on, ja kui peres ei ole autot, võib ühistranspordi või taksoga liikudes nakkust edasi anda. Parem on variant, et arst tuleb koju – kasvõi kaitseülikonnas kui vaja – siis ei teki viiruse levikut."

SA Tallinna Lastehaigla EMOsse pöördub päevas keskmiselt 75 last, haigestumuse kõrgperioodil märgatavalt rohkem. Tallinna Kiirabil oli läinud aastal laste (0-18 aastat) visiite 7868, neist 21% kuni 2-aasta vanuste laste juurde. Ühtlasi selgub Tallinna Kiirabi statistikast, et enamus on väljakutseid ja juhtumeid, mis ei vaja siiski vältimatut kiirabiteenust.

Beškina lisas, et temagi kuuldu põhjal on projekt saanud lapsevanemate poolt head tagasisidet. "Ise lapsevanemana võin öelda, et ka mina ootan projekti käivitumist, sest see on vajalik teenus, mis ei ole ammu kättesaadav," sõnas ta.

Laste mänguväljaku tänavaküsitluses emadelt pärides vastas üks väikelapse ema: "Kui laps on haige, eelistan kindlasti arsti koju kutsuda. Polikliinikus on rohkem lapsi, kes on haiged ning mu laps võib külge saada veel midagi muud." Teinegi ema arvas sama: "Haige lapsega ei soovi ringi liikuda, heameelega kutsuks koju kui see võimaus oleks." Kolmas ema meenutas, et pere on seda võimalust tihti kasutanud mujal elades: "See ei ole küll alati olnud tasuta, kuid teenus on väga teretulnud."

Ideaalse süsteemi taastamine

Dr Levin jätkas: "Laste vältimatu abi loodi vist 40–45 aastat tagasi ja töötas väga hästi. 1990ndate aastate alguses käisid meil Rootsi ja Saksa arstid, kes ütlesid: teil on ideaalne süsteem, ärge seda lammutage. Nüüd perearstid kodudes ei käi. Muidugi, nad peavad tegelema kõigega. Aga kui laps jääb haigeks öösel või laupäeval-pühapäeval, kust ta abi saab? Mõistagi, nüüd on kõikidel autod ja sõidetakse EMO-sse. Ka see on hea võimalus, aga kui on viirushaigusi palju, kujutage ette, mis EMO-s võib toimuda…"

Brigaadi käivitamise üks lootus on vähendada ka Tallinna Kiirabi koormust. "Kui meil on aastas umbes 100 000 väljakutset Tallinna linnas ja lähiümbruses, siis neist umbes 40 000 on sellised patsiendid, kes pärast kiirabi visiiti koju jäävad – neid ei ole vaja haiglasse viia," rääkis Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas. "Nendest pool ehk umbes 20 000 teadsid juba kiirabi kutsumise ajal, et nad ei vaja kiirabi ega haiglasse minekut, aga neil on tarvis meditsiinilist abi või nõuannet. See kontingent jagunebki suures plaanis kaheks: ühed on vanemaealised inimesed ja teine väga suur rühm ongi väikeste laste vanemad, kel on kodus haiged kas mitu last korraga, või on laps jäänud haigeks ajal, mil vanemal ei ole võimalik perearsti juurde minna nädalavahetusel või pühade ajal. Sageli on need Tallinnasse sõitnud inimesed, kellel ei ole siin perearsti ehk neil ei olegi varianti minna oma perearsti juurde."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...