VIDEO! Tallinna koolides rakendatakse osalist distantsõpet koolivaheajani

Tallinna 21. Kooli direktor Meelis Kond ütles, et lapsed on positiivselt meelestatud ja viimane tagasiside gümnaasiumist oli, et neile on meelepärane, kui neid ei suunata nädalaks või paariks kodutööle või distantsõppele, vaid nad saavad nädalas olla ära vaid üks-kaks päeva.

Pilt: Mats Õun
Tervis Haridus

VIDEO! Tallinna koolides rakendatakse osalist distantsõpet koolivaheajani

Krista Kiin

Kuigi uus õppeaasta algas kontaktõppega, on tänaseks olukord muutunud. Tallinna koolides pööratakse nüüd veelgi rohkem tähelepanu koroonaviiruse leviku tõkestamisele.

 

Kui kevadise eriolukorra ajal viidi kõik koolid ootamatult sajaprotsendilisele distantsõppele, ollakse täna kogemuse võrra rikkamad ning karantiini vältimiseks on kasutusele võetud ennetusmeetmed. Et ära hoida raskemaid tagajärgi, võeti Tallinna koolides nädala eest kasutusele ka õpilaste hajutatuse printsiip ja osaline distantsõpe.

"Oleme hajutanud õpilasi põhimõttel, et alates viiendast klassist on üks klass nädalas kodu- ja projektõppel," lausus Tallinna 21. Kooli direktor Meelis Kond. "Sellele päevale oleme planeerinud ka erinevaid õppekäike ja paljud asjad on võimalik teha distantsilt kodus." Kondi sõnul rakendatakse nende koolis hajutamist ka tundide alguse ja söögivahetunni ajal. "Meil on söögivahetund väga erinevalt: täistunnil, veerandtunnil ning mõnikord ka pool- ja kolmveerandtunnil. Mõnel vahetunnil on kaks klassi korraga söömas, aga üle nelja ei ole – see on siis 50% söögisaali täituvusest."

Hajutatakse ka mujal maades

Koroonaviiruse leviku tõttu on Tallinnas tänaseks distantsõppele saadetud klasse neljas erinevas koolis. Haigestunud on nii lapsi kui õpetajaid. Kas põhjust on suuremaks paanikaks?

"Kindlasti ma ei toeta seda, et juhul kui infektsioon koolis puudub, peaksid meetmed olema liiga karmid," ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov. "Number üks on, et õppeprotsess peab kestma, see ei tohi kannatada ja reageerima peab ainult siis, kui tekivad konkreetsed pretsedendid. Kui on olemas nakatunu, siis sellega tegeletakse, võetakse olukord kontrolli alla ja ei tohi kannatada kõik teised lapsed, kes koolis käivad."

Sarnaselt Eestile on ka enamus välisriike oma õppeaastat alustanud kontaktõppega, võttes ennetusmeetmetena kasutusele nii hajutatuse kui osalise distantsõppe, milles üldine trend Euroopas üritab säästa just nooremaid õpilasi. "Need riigid, kellel on suurem võimekus, on palganud kooli lisajõudu ning töötavad väiksemates gruppides nagu Rootsi, Taani, Holland ja Iirimaa," sõnas Haridusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Laura Limperk-Kütaru. "See on üsna tavapärane praktika nii Põhja- kui Lääne-Euroopa riikides, et klassides hajutatakse õpilasi, mis tähendab, et töö toimubki väiksemates gruppides, tihtipeale n-ö koduklassides ja õpetajad pigem käivad klassist klassi, mitte õpilased ei liigu eri klassiruumide vahel."

Õpilased eelistavad paaripäevast distantsõpet nädalas

Millised meeleolud valitsevad õpilaste seas, mil uue karantiini oht on taas valitsemas? "Lapsed on positiivselt meelestatud ja viimane tagasiside gümnaasiumist oli, et neile on meelepärane, kui neid ei suunata nädalaks või paariks kodutööle või distantsõppele, vaid nad saavad nädalas olla ära vaid üks-kaks päeva," märkis Meelis Kond.

Linna ennetusmeetmeid hajutamist ja osalisele distantsõppele saatmise võimalust rakendatakse koolides hetkeseisuga kuni koolivaheaja ehk 19. oktoobrini.

 

Laadimine...Laadimine...