VIDEO! Tallinna muinsuskaitseauhinna laureaadid on Noblessneri valukoda ja Kai kunstikeskus

"Tule siia sisse kas elevandi, kaelkirjaku, kullakoorma või uunikum-bussiga, isegi veoauto võib siia ruumi sisse minna," kirjeldas Noblessneri valukoja ja Kai kunstikeskuse restaureerimisprojekti autor Margit Aule saates "Tallinna panoraam" hoonete mastaapi ja erilisust. "Ja meil on mitte ainult üks selline saal, vaid meil on neid kaks." 

Pilt: Ilja Matusihis

VIDEO! Tallinna muinsuskaitseauhinna laureaadid on Noblessneri valukoda ja Kai kunstikeskus

Õnne Puhk

"Tule siia sisse kas elevandi, kaelkirjaku, kullakoorma või uunikum-bussiga, isegi veoauto võib siia ruumi sisse minna," kirjeldas Noblessneri valukoja ja Kai kunstikeskuse restaureerimisprojekti autor Margit Aule saates "Tallinna panoraam" hoonete mastaapi ja erilisust. "Ja meil on mitte ainult üks selline saal, vaid meil on neid kaks." 

 

Sellel aastal on Tallinna muinsuskaitseauhinna laureaadiks kaks tööstushoonet XX sajandi algusest – Noblessneri valukoda ja Kai kunstikeskus. Hooned on saanud kiita Tallinna linnalt, sest nad on hästi restaureeritud.

Noblessneri valukoja ja Kai kunstikeskuse restaureerimisprojekti autor Margit Aule arhitektuuribüroost KAOS arhitektid ütles, et tegemist on militaartehastega, kus on ajalooliselt kokku saanud meri ja sõjandus.

"Valukojas tehti suuri detaile ja Peetri 12 hoones erinevaid tisleritöid ja muid väiksemamahulisi töid. Valukoda sai valmis 1914 ja kunstikeskuse hoone 1916," rääkis Aule hoonete ajaloost.

Noblessner Arenduse eriprojektide juht Ann Virkus ütles, et Noblessneri kontekstis on tegemist kõige märgilisemate hoonetega, sest valukojast sai alguse Noblessneri ajalugu avaliku linnaruumina.

"Kui Tõnu Kaljuste 2009. aastal siinsamas hoones korraldas esimese suure klassikalise muusika kontserdi, siis toona oli Noblessner täiesti suletud territoorium ja see oli n-ö esimene märk sellest, et ajad muutuvad ja Noblessner koos nendega," ütles ta.

"Nad on vaieldamatult kõige märgilisemad, kõige omapärasemad ja kõige suurema atmosfääriga hooned," sõnas Virkus.

Ta selgitas, et valukoja ruum on selle poolest väga huvitav, et seal on kaks suurt saali, mis on tasapinnas ja neid on võimalik omavahel ühendada.

Aule selgitas, et Peetri 10 valukoja restaureerimise puhul oli väga oluline ruumi suuruse säilitamine: "Kui me oleksime peasissepääsu koos kohvikute ja tualettidega pannud esimesse suurde saali, oleks see olnud märkimisväärselt väiksem. Seetõttu meie esimene otsus oligi see, et viime peasissepääsu külje peale ja jätame need suured muljetavaldavad saalid võimalikult täpselt selliseks, nagu nad on nii oma kubatuuri kui ka viimistluse poolest," selgitas ta.

Tööstusromantika mängib vana ja moodsa ühendamisega

"Mõlemad hooned on omavahel sugulased ja nende puhul on väärtuslikud väga saledad betoonkonstruktsioonid – postid, talad ja kaarjas kuppellagi – see karkass on loetav välisfassaadist ja karkassi vahele on laotatud plokkidest täidis ja see konstruktsioon ongi väärtuslik," selgitas Aule.

"Lisaks sellele on Kai keskuse puhul väärtuslikud lintaknad, seesolevad terasdetailid, sildkraanad jmt. Mõlemas hoones on säilinud ka ajaloolised põrandad – kogu selle ruumi kubatuur ja konstruktiivne ilu – võib-olla seda tahakski, et inimesed vaataks," ütles ta.

Aule selgitas, et tööstusromantika on praegu laialt levinud, selle üks kuulsamaid näiteid on Tarkovski filmis "Stalker", kus on välja toodud selle ilu.

"Ka selles hoones on jäetud alles ühelt poolt seda vana, mingis mõttes hävimise ja kulumise märke ja kihistusi ning teisest küljest on loodud uued lisandused siia juurde – kaasaegsed tualetid ja muud vajalikud asjad," kirjeldas ta.

Virkus ütles, et tööstusromantikat jääb järele igast ajastust. "Õnneks on niimoodi, et igast ajastust jääb märgilisi hooneid maha, küllap ka praegusest ajast jääb ilusaid tootmishooneid maha," arvas ta.

Toeta Kai programmi aastapiletiga!

"Me oleme Tallinnas ainus piirkond, kus on koos ajaloolised hooned täiesti fantastilise arhitektuuriga – uusarendus ja jahisadam selle kõige keskel," ütles ta.

"Täna me tegeleme intensiivselt sellega, et saaksime avada jahtide hooaja – me paneme vette uue ujuvkai," ütles ta, lisades, et Noblessneris on veel päris mitu hoonet, mida restaureerida.

Virkuse sõnul on praegu on käsil teine elamuarenduse etapp, mille raames on valukoja merepoolsele küljele plaanitud kokku kuus kortermaja.

"Kai kunstikeskus on praegu küll suletud, aga sinna müüakse väga hea hinnaga aastapileteid," ütles Virkus.

"Meil on väga hea meel, et me jõudsime korda teha kogu selle avaliku ruumi ja inimesed käivad Noblessneris," sõnas ta. "Meil on siin ruumi ja avarust ning on, mida vaadata ja siin saab väga ohutult jalutada," kutsus ta Noblessnerit avastama.

Kai aastapiletit pakutakse praegu soodushinnaga! Tavapärase elurütmi taastudes saab aastapiletiga Kai näitustel käia 12 kuu jooksul piiramatul hulgal kordi.

Vaata täpsemalt Kai kunstikeskuse kodulehelt SIIT.

 

Laadimine...Laadimine...