VIDEO! Tanel Kiik: Eesti on valmis koroonaviiruse teise laine ohjamiseks

Terviseameti juhataja kohusetäitja Mari-Anne Härma ja sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitasid, et Eesti on valmis koroonaviiruse teise laine ohjamiseks.

Pilt: Mats Õun

VIDEO! Tanel Kiik: Eesti on valmis koroonaviiruse teise laine ohjamiseks (1)

Erki Varma

"Kui me räägime koroonaviiruse teiseks puhanguks valmistumisest, siis Eesti tervishoiusüsteemil on valmisolek viiruse ohjamiseks," kinnitas sotsiaalminister Tanel Kiik teisipäeval ajakirjanikele. "Enam kui üheksakümmend protsenti nendest inimestest, kes esimese puhanguga tegelesid, on täna jätkamas oma ametikohtadel."

Kiige sõnul hõlmab see nii terviseameti ja haiglate võtmetöötajaid, kui ka näiteks hädaolukorra meditsiinijuhti dr Arkadi Popovi ja COVID-19 teadusnõukoda. "Tööd tehakse läbi suve ja kui tekib vajadus, siis loomulikult veel rohkem sügisel ja talvel". Tema hinnangul on valmisolek, teadmised ja arusaam viiruse leviku tõkestamise olulisusest kordades kasvanud nii Eestis kui mujal maailmas. "Ja ma arvan, et see annab ka väga head eeldused selleks, et teine laine vähemalt sama edukalt läbi elada." 

50 miljonit isikukaitsevahenditele

Valmisoleku tõstmist on sotsiaalministri sõnul arutatud paar korda juba ka valitsuses. "Meil on  koostöös terviseametiga koostatud põhjalik valmisoleku plaan, kus on ära kaardistatud riigi vajadused. Eeskätt tervisevaldkonnas aga ka sotsiaalvaldkonnas ja laiemalt koostöös teiste sektoritega – on see siis haridus, kultuur või siseturvalisus," rääkis Kiik ja lisas, et on tehtud ka mitmeid rahalisi otsuseid, näiteks täiendavate isikukaitsevahendite soetamiseks on kokku lepitud kulutada üle viiekümne miljoni euro, lisaks täiendavad vahendid testimiseks.

Riik hangib omalt poolt ühe kuu isikukaitsevahendite varu ja ootab tervishoiuasutustelt ja sotsiaalvaldkonnas teenuste osutajatelt omalt poolt samuti vähemalt ühe kuu varu hankimist. Samas on Kiige sõnul peaministriga arutatud ka võimalusi selle osalise kompenseerimise võimalusi teenuse osutajatele ja omavalitsustele.

Samal ajal käib Kiige sõnul üle maailma aktiivne töö koroonavaktsiini loomise nimel ning on juba olemas üle saja vaktsiini kandidaadi, millest üle kümne on kliiniliste uuringute lõppstaadiumites. Eesti on osalenud mitmes koostööprojektis ning kui vaktsiin valmib, jõuab see Kiige kinnitusel solidaarselt ka Eestisse. "Kas see vaktsiini tarne tuleb juba aasta lõpus, nagu algselt toodeti, või uue aasta esimestes kvartalites, seda näitab aeg," nentis Kiik.

Kuni aga vaktsiini pole, on koroonaviiruse teise laine saabumine tõenäoline ning selleks tuleb valmistuda. "Kui inimesed ise ei võta olukorda tõsiselt, siis riigi pingutustest pole kasu ja vastupidi, nii nagu räägime Eesti näitel – kui inimesed võtavad tõsiselt ja käituvad vastutustundlikult, siis meil õnnestub edukalt viiruseperiood ja konkreetne puhang ületada," lausus Kiik.

Teise laine tulek on tõenäoline

Terviseameti juhataja kohusetäitja Mari-Anne Härma ameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonnast nentis, et meie koroonaviirusesse haigestumise pilt siin Eestis praegu on päris ilus. "Nii kaubanduskeskuste ja muude piirangute leevendamise järgselt, kui ka jaanipäeva järgselt me ei ole haigestumise tõusu näinud. See on meie jaoks väga lootustandev," rääkis Härma.

Tema sõnul võib terviseamet erinevate indikaatorite põhjal kinnitada, et Eestis ei ole hetkel kahtlustada ulatuslikku, varjatud levikut ja olukord on nii-öelda kontrolli all. "Aga see ei pruugi alati nii jääda," hoiatas ta. Kuigi ka mujal Euroopas on üldine nakatumise määr suhteliselt madal, leidub siiski aktiivseid koldeid ning piiride avanemisega tuleb arvestada, et viirus võib ka mujalt Eestisse jõuda. Seetõttu on Härma kinnitusel endiselt väga oluline jälgida hügieeni põhimõtteid ning võimalusel vältida lähikontakte.

"Viirus levib endiselt, seda on näha teiste riikide pealt. Seda on näha Jaapani, Hiina ja USA näitel, et viirus ei ole kuhugi kadunud ja kui talle antakse võimalus, siis ta tuleb tagasi," nentis Härma. Tema sõnul ei saa sada protsenti öelda, et viiruse leviku teine laine tuleb, kuid on väga tõenäoline, et ta tuleb. "Enne kui meil pole vaktsiini, enne me ei saa rääkida karjaimmuunsusest. Ja senimaani me peame arvestama, et need haiguse puhangud tulevad," selgitas Härma ja lisas, et see, kui ulatuslikud need puhangud tulevad, sõltub suuresti meie enda käitumisest ja teadlikkusest.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...