VIDEO! TASUTA PILETID: Muusikapäeva raames saab nautida erinevaid kontserte üle terve linna

Juba kaheksandat korda toob Muusikapäeva tasuta kontsertide programm täna publikuni elava muusika pea kõikjal Eestis. Sel aastal on programm pühendatud eesti muusikale ning Tallinnas ja igas maakonnas saab kuulata Eesti heliloomingut meie parimate muusikute esituses.

Pilt: Ilja Matusihis/ Foto on illustreeriv

VIDEO! TASUTA PILETID: Muusikapäeva raames saab nautida erinevaid kontserte üle terve linna

Lisa Gabriela Metsala

Juba kaheksandat korda toob Muusikapäeva tasuta kontsertide programm täna publikuni elava muusika pea kõikjal Eestis. Sel aastal on programm pühendatud eesti muusikale ning Tallinnas ja igas maakonnas saab kuulata Eesti heliloomingut meie parimate muusikute esituses.

 

Käesolev aasta märgib paljude oluliste ja armastatud Eesti heliloojate juubelitähtpäevi ning väärikaid sünniaastapäevi. Nii seavad Muusikapäeva kontserdid Pärnumaal rambivalgusesse Arvo Pärdi, Läänemaal Olav Ehala, Harjumaal saab näha tõelist heliloomingu paraadi ning Saaremaa kontserdil võlub publikut Eino Tambergi looming. Urmas Sisaski teoseid demonstreeritakse sel Muusikapäeval Raplamaal ning Veljo Tormise muusika haarab Ida-Virumaad. Tähtpäevi tähistavate heliloojate looming kõlab nii interpreetide, džässmuusikute, orkestrite, kooride kui ka noorte esituses.

"Muusikapäeva korraldades peame silmas laia spektrit – et oleks põnevust ja nautimist nii neil, kes muusikaga igapäevaselt tegelevad kui ka neil, kelle jaoks see tundub justkui kauge maailm. Julgustame igati kõiki, kes seni pole tihanud, kuid samas tahaksid teha tutvust eesti heliloomingu ja interpreetidega, seada sammud Muusikapäeva kontsertidele," ütleb Muusikapäeva meeskonna ja Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige Kaisa Lõhmus.

Pühenda aega muusikale

Lisaks kutsub Eesti Muusikanõukogu üles kõiki 1. oktoobril tähistama muusikapäeva, pühendades aega muusikale. Tähistamise väljund jääb igaühe enda otsustada. "Anna kontsert, võta kätte instrument, vestle muusikast, uudista võõrast muusikastiili või vastupidi, pane mängima oma armastatuim pala – lihtsalt võta hetk, mis kuulub muusikale ja kuula. Olgu muusikapäev üks suur muusikaline pidupäev," selgitab Lõhmus.

Väga oodatud on tähistamise jagamine. Märkige üles kontserdi või muu muusikalise sündmuse toimumiskoht, kellaaeg ja esinejad, samuti kas üritus on avalik või suletud ringile ning saatke info aadressile kaasa@muusikapaev.ee. Algatuste info lisatakse "Minu muusikapäeva" rubriiki Muusikapäeva koduleheküljel. Kõik on oodatud jagama oma tähistamisest pilte või videosid sotsiaalmeedias, kasutades teemaviiteid #kuula ja #muusikapäev. Muusikapäeva meeskond rõhutab, et üritused saavad toimuda ainult kõikide turvalisust silmas pidades.

Traditsiooniliselt kulmineeruvad päevased sündmused õhtuse muusikapreemiate tseremooniaga, kus Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital ja Eesti Muusikanõukogu annavad üle iga-aastased muusikapreemiad. Eesti Kultuurkapital annab välja kümme preemiat ning Eesti Muusikanõukogu kolm preemiat: heliloomingu- ja interpretatsioonipreemia, mida toetavad vastavalt Eesti Autorite Ühing ja Maarja ning Indrek Neivelt ning Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemia muusikaelu jaoks olulise ning väljapaistva tegevuse eest.

Kaasaegne muusikaline mesitaru

Preemiate üleandmine toimub 1. oktoobril Estonia Kontserdisaalis koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Muusikapäeva galakontsert viib kuulajad muusikas uude Heliloru kontserdimajja. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Eesti Filharmoonia Kammerkoori, dirigent Olari Eltsi ning solistide esituses kõlab maailma ja eesti muusika paremik.

"Eestil on vaja kaasaegset muusikalist mesitaru, mis kihaks hommikust õhtuni ja kus leiaks väärilise kodu nii ERSO kui ka EFK," ütleb ERSO peadirigent Olari Elts. "Heliorg on puudu olev tänapäevane kontserdimaja, mida ootavad muusikud ja loodavad, et riigi otsustajad langetavad valiku just selle finantseerimise kasuks," lisab EMN juhatuse liige ja ERSO juhatuse liige Kristjan Hallik. 

Rahvusvahelist muusikapäeva tähistatakse üleilmselt 1. oktoobril alates 1975. aastast Rahvusvahelise Muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvedamisel, kes kutsus üles meenutama sellel tähtpäeval, milline koht on muusikal meie kultuuris ja igapäevases elus. Muusikapäeva kontserdiprogramm on maailmas ainulaadne laiaulatuslik hea tahte projekt, milles kontserdipaigad ja esinejad osalevad vabatahtlikkuse alusel ning sündmused on publikule tasuta.

 Kava:

9.15 ABC Motors, Renault' esindus

VHK orkester, dirigent Rasmus Puur

Vanalinna hariduskolleegiumi keelpilliorkester loodi 1996. aastal ja selles mängivad noored vanuses 13–19 eluaastat. Orkestri repertuaar koosneb eesti muusikast. Orkestrist juhatab noor andekas dirigent-helilooja, tänavuse Veljo Tormise fondi stipendiumi laureaat Rasmus Puur.

 11.00 Kultuurikeskus Kaja

Vaskpilliansambel Tuulisbrass

Vaskpilliansambel Tuulisbrass on Eesti puhkpillimaastikul silma paistnud noorte muusikute kooslus, mis tegutseb aastast 2016. Ansambli repertuaar on mitmekülgne, kavas on klassikalist ja pidulikku muusikat, pop- ja jazzmuusikat, marsse ja rahvalikke laule.

Senise nelja hooaja jooksul on esinetud seitsmekümnel üritusel Eestimaa eri paigus, Ahvenamaal ning Põhja-Soomes, on mängitud nii kirikutes, kontserdisaalides, vabaõhulavadel kui ka peopaikades ja pubides.

Koosseis: Mart Kivi (trompet), Martin Pajumaa (trompet), Nikita Matsuk (metsasarv), Mart Erik Põdra (tromboon), Toomas Oskar Kahur (tuuba) ja Marten Männa (löökpillid). Kaastegev Joonas Neumann (saksofon).

12.00 Eesti Rahvusraamatukogu

Sigrid Mutso (sopran), Joonatan Jürgenson (klaver), vahetekstid Heidi Heinmaa (Eesti Rahvusraamatukogu)

Sopran Sigrid Mutso on ooperilaulja, vokaalpedagoog, hääleseadja ja ansamblite juhendaja. Ta on lõpetanud Tartu I muusikakooli klaveri erialal ning mänginud 10 aastat klahvpille ansamblis HU?. Tema repertuaari kuulub rida ooperirolle. Sigrid on andnud ka soololaulude ja barokkmuusika kammerkontserte mitmetes Eesti mõisates ja kirikutes.

Pianist Joonatan Jürgenson on andnud kontserte nii Eestis kui välismaal, teinud koostööd mitmete orkestritega ning on lisaks sooloesinemistele ka aktiivne kammermuusik. 2016. aastal võitis trio koosseisus Mari-Liis Urb (viiul), Kristian Plink (tšello) ja Joonatan Jürgenson grand prix’ Gyumri VIII rahvusvahelisel muusikafestivalil Armeenias ja on seejärel esinenud mitmel pool maailmas. Ta on osalenud paljudel konkurssidel ja saavutanud alati kõrge tunnustuse. Ta on korduvalt esinenud rahvusvahelistel klaverifestivalidel "Klaver" ja "Tulevikumuusikud".

 13.00 Reval Cafe, Rävala

Kristjan Kannukene (vioola)

Kristjan Kannukene jõudis eestlaste teadvusesse tänu saatele "Eesti otsib superstaari", kus teda nimetati aasta isikupäraseimaks finalistiks. Kannukene on mees nagu orkester – ta on osav kitarrist, väleda sõrmejooksuga vioolamängija, suurepärane laululooja, karismaatiline lavafiguur ning kõige tipuks on tema lemmikstiil bluus!

13.00 Lindakivi kultuurikeskus

Kristjan Randalu (klaver), Tallinna Kammerorkester ja dirigent Kristjan Järvi

Kristjan Randalu on üks aktiivsemaid ja laiema haardega eesti jazzmuusikuid maailmas. Ta tegutseb nii solisti, ansamblimuusiku kui ka heliloojana ning esindab sageli Eestit aktiivselt maailma mainekatel jazzfestivadel ja olulisematel kontserdilavadel.

Tallinna Kammerorkester on Eesti ainus püsikoosseisuline keelpilliorkester. Orkestri moodustavad hinnatud keelpillimängijad, kes astuvad regulaarselt üles ka solistide ja kammermuusikutena. Tallinna Kammerorkestri asutaja ja kunstiline juht on Tõnu Kaljuste.

Kristjan Järvi, Eesti ja Ameerika dirigent, keda on nimetatud üheks kõige leidlikumaks ja uuendusmeelsemaks klassikalise muusika valdkonna esindajaks. Ta tunneb end kodus suurtel rahvusvahelistel lavadel ning juhatades suuri klassikuid Wagnerist Radioheadini.

Kavas Kristjan Randalu uudisteos ning Veljo Tormise, Kristjan Järvi ja Lepo Sumera teosed

13.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suur saal

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri avatud proov, dirigent Paul Mägi

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester (EMTA SO) on Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulava. Orkestrit on juhatanud paljud tuntud Eesti dirigendid. Ühel hooajal tuuakse publiku ette keskmiselt seitse kava. EMTA SO on saanud tunnustust kontsertreisidel Rootsi, Soome ja Saksamaale. Orkestriga töötavad regulaarselt väljapaistvad muusikud prof Toomas Vavilov ja prof Paul Mägi (peadirigent).

 13.00 Vene kultuurikeskus

Tallinna Muusikakeskkooli solistid ja ansamblid

Aastast 1961 on Tallinna Muusikakeskkool peibutanud noori muusikalisi andeid oma tavatu haridusega: ühest koolist saab nii üld- kui ka muusikalise hariduse. Sõnal "kesk" kooli nimes on seega vähemalt kaks tähendust: esimene "kesk" sümboliseerib koolis omandatavat põhi- ja gümnaasiumiharidust, teine "kesk" võiks tähendada muusikalist keskust, kuhu tullakse õppima ja ennast muusikaliselt arendama tervest Eestist. Sama tüve kannab sõna "keskkond", vaimne õhustik. Selles koolis mängitakse pilli või peenemalt öeldes interpreteeritakse, luuakse helisid või siis komponeeritakse, juhatatakse muusikat ehk dirigeeritakse, lauldakse ja kirjutatakse-mõtiskletakse muusikast ja muidugi esinetakse, esinetakse, esinetakse – solistina, ansamblis, kooris, orkestris... Aga mis veel olulisem – hea on minna harjutama teades, et kolleegid teevad sedasama, hea on arutada kontserdielamuse üle teades, et see teema erutab ka klassikaaslasi. Hea on ühiselt püüelda muusikat täis tuleviku poole ja hea on teada, et seda teed on ennegi edukalt käidud! Sellest koolist on sirgunud veenvat täiendust nii muusikutele kui ka teistele erialadele. On astutud nii kodusesse muusika- ja teatriakadeemiasse kui ka kõrgkoolidesse välismaal.

 14.00 Tallinna Jaani kirik

Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Lodewijk van der Ree

Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) on üks tuntumaid Eesti muusikakollektiive maailmas. EFK asutas 1981. aastal Tõnu Kaljuste, kes oli koori kunstiline juht ja peadirigent kakskümmend aastat. Praegu on selles ametis Kaspars Putniņš. Koori repertuaar ulatub gregooriuse laulust ja barokkmuusikast 21. sajandi teosteni. Eriline koht on eesti heliloojate loomingul ja selle tutvustamisel maailmas. Igal hooajal antakse 60–70 kontserti nii kodu- kui ka välismaal.

14.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaal

Eesti muusika- ja teatriakadeemia välistudengid

Eesti muusika- ja teatriakadeemia pole populaarne õppeasutus üksnes kohalike tudengite hulgas. Igal aastal pürgib sinna üha enam välistudengeid igast ilmakaarest, alustades Hispaania ja Hiinaga ning lõpetades Soome ja Saksamaaga. Just neid tudengeid ja nende oskusi sel kontserdil imetleda saabki.

 14.30 Nõmme kultuurikeskus

Silvia Ilves (tšello), Liidia Ilves (klaver)

Tšellist Silvia Ilves on mitmekülgne muusik, kes on esitanud nii klassikalist, varajast kui ka popmuusika repertuaari. Ta on mänginud ansamblis Urban Symphony, keelpillitrios La Phoenix ja koos oma õdedega ansamblis The Ilves Sisters. Laiema avalikkuse teadvusse jõudis ta 2016. aastal telesarjas "Klassikatähed", kus võitis järjekindlalt publikuhääletused ja saavutas viimaks teise koha. 

Pianist Liidia Ilves on saavutanud esikohti rahvusvahelistel võistlustel ja on oma õdedest keelpillimängijatele hea kontsertmeister. Ta on Juuru huvikooli klaveriõpetaja ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia kontsertmeister.

15.00 Vene kultuurikeskus

Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor, dirigent Ingrid Kõrvits

Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor on välja kasvanud Tallinna muusikakeskkooli (TMKK) lastekoorist, mis tegutseb alates kooli asutamisest 1961. aastal. Koori dirigent on Ingrid Kõrvits, hääleseadja ning koormeister Jaanika Kuusik. Koori kuuluvad lauljad peamiselt vanuses 13–20 eluaastat, kes õpivad erialana mõnd instrumenti, laulmist, koorijuhtimist või muusikateooriat. Kooris laulmine annab võimaluse väljendada end hääle kaudu ning on kindlasti toeks ka pilliõppele. Kooril on aktiivne kontserttegevus. Esinetud on mitmel pool Eestis, samuti välismaal.

16.00 Niguliste kirik

Ene Salumäe (orel)

Armastatud organist Ene Salumäe on tuntud nii solisti kui ka kammermuusikuna, kes esineb regulaarselt kodu- ja välismaal. Salumäe on olnud pikalt mitmete Eesti ja Soome koguduste organist-koorijuht ning oreli- ja kirikumuusika õppejõud Viljandi Kultuuriakadeemias ja Usuteaduse Instituudis. Ta on olnud ka mitmete kontserdisarjade kunstiline juht.

16.30 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suur saal

Eesti pianistide Eesti muusika gala. Esinevad: Mihkel Poll, Age Juurikas, Marko Martin, Sten Lassmann, Peep Lassmann, Mati Mikalai, Kristi Kapten, Maksim Štšura

Mihkel Poll on eesti juhtivaid noorema põlvkonna pianiste, keda iseloomustab lai repertuaar Bachist 20. sajandi muusikani. Tal on ette näidata rida edukaid osavõtte nii kodu- kui ka välismaistelt konkurssidelt. Poll on andnud kontserte mitmel pool maailmas, alates Portugalist ja Kreekast ning lõpetades USA ja Venemaaga, ning seisnud soliidsete orkestrite ees nagu Sinfonia of Birmingham ja Birmingham Schools’ Symphony Orchestra. 

Age Juurikas on eesti noorema põlvkonna silmapaistvamaid pianiste, kelle interpretatsioonis on ühendatud Vene ja Euroopa klaverimängu traditsioonid. Juurikas on soleerinud mitmete orkestrite ees ning võitnud preemiaid nii rahvuslikel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel. Käesoleval ajal töötab Juurikas Eesti muusika- ja teatriakadeemia klaveripedagoogina.

Pianist Marko Martini mängustiili iseloomustavad energia ja lüürilisus, mis leiavad erilise väljundi Liszti, Brahmsi ja Schuberti loomingu interpretatsioonis. Romantikutega tema repertuaar siiski ei piirdu ning sama tähtsal kohal on 20. sajandi muusika. Martin on soleerinud näiteks Londoni filharmooniaorkestri, ERSO ja Tallinna Kammerorkestri ees ning andnud kontserte Saksamaast Kanadani. Aastast 2002 töötab Martin Eesti muusika- ja teatriakadeemias.

Peep Lassmann on väljapaistev eesti pianist, kes on hinnatud nii solisti kui ka ansamblipartnerina. Ta on esinenud solistina mitmete orkestrite ees, sealhulgas ERSO ja Moskva filharmooniaorkester. Ta on teinud koostööd mitmete Euroopa kammeransamblitega ja tema partneriteks on olnud tuntud muusikud maailma eri paigust. Erilisel kohal tema repertuaaris on Olivier Messiaeni klaverimuusika, samuti on oluline koht tema repertuaaris eesti muusikal. 

Sten Lassmann on eesti noorema põlvkonna tuntumaid pianiste, kes on võitnud mitmeid olulisi preemiaid ning esinenud mainekates kontserdisaalides Londonist Pekingini. Lassmann tegutseb solisti, kammermuusiku ja pedagoogina. Tema loominguline suurprojekt on salvestada Londoni plaadifirmas Toccata Classics kaheksale CD-plaadile kogu Heino Elleri klaverimuusika.

Pianist Mati Mikalai on eelkõige hinnatud suurepärase ansamblipartnerina, kõige tuntum on klaveriduo Kai Ratassepaga. Samas on ta ka võimekas sooloesineja, seda ka nüüdismuusika vallas. Tema soolorepertuaaris mängib olulist rolli impressionistide muusika, samuti Ferenc Liszti ja Ludwig van Beethoveni looming. Järjest enam esitab ta eesti heliloojate klaverimuusikat. Mati Mikalai õpetab klaverit Tallinna muusikakeskkoolis ning Eesti muusika- ja teatriakadeemias.

Kristi Kapten on silmapaistev eesti pianist, kes annab regulaarselt kontserte nii solisti kui ka kammermuusikuna. Kontsertreisid on teda viinud paljudesse maadesse, sh Suurbritannia, Hiina, USA, Rootsi, Itaalia, Iirimaa. Kristi ulatuslikus repertuaaris on märkimisväärsel kohal just 20. sajandil loodud, sageli ülimat virtuoossust nõudvad teosed.

Pianist Maksim Štšura on alustanud muusikuteed Eestis, kuid jõudnud õpingute käigus Londoni kuninglikku muusikakolledžisse. Lisaks klaverimängule tegeleb Maksim Štšura edukalt ka heliloominguga. Ta on ka aktiivne kammermuusik ja teinud koostööd paljude tunnustatud interpreetidega. 

 17.00 Restoran ROOF

Heigo Rosin (löökpillid)

Löökpillimängija Heigo Rosin on silma paistnud paljudel konkurssidel, laiema publiku armastuse pälvis ta telekonkursil "Klassikatähed" (2013). Heigo on andnud soolokontserte, löönud kaasa ansamblites ja orkestrites, esinenud festivalidel nii Eestis kui välismaal.

KONTSERT ON VÄLJA MÜÜDUD!

NB! Sissepääs kontserdile on prii, kuid selleks tuleb EELNEVALT VÄLJA VÕTTA TASUTA PILET kas Piletilevi esindusest või veebist.

17.00 Nudist veinivabrik-baar-pood

Duo Telluur

2015. aastal loodud Duo Telluur sai oma nime keemilise elemendi järgi, mis on haruldane – hõbedane ja habras, just nagu sellegi ansambli akustiline unikaalne kõla. Kitarr ja inglissarv on muusikamaailmas harva esinev pillikooslus. Ansambli liikmeid inspireerib nende instrumentide sumedakõlaline sobivus ja võimalus mängida värsket repertuaari. Ansamblis mängivad Heli Ernits (inglissarv) ja Kirill Ogorodnikov (kitarr).

NB! Sissepääs kontserdile on prii, kuid selleks tuleb EELNEVALT VÄLJA VÕTTA TASUTA PILET kas Piletilevi esindusest või veebist.

17.30 Vene kultuurikeskus

Kammernaiskoor LU, NUKU koor, dirigendid Reeda Toots ja Saale Kreen

Kammernaiskoor Lu alustas tegevust 2014. aastal. Koori liikmed on suuremas osas Ellerheina lastekoori kunagised lauljad.  

LU repertuaaris on peamiselt eesti muusika-  Tormis, Tamberg, Aints, Aimla, Kõrvits, Naissoo, Ehala jpt. 

2015. aastal käis koor Karjala laulupeol Sortavalas, mis oli pühendatud Soome rahvuseepose "Kalevala" 180 aastapäevale.Koos Soome naiskooriga Tapiolan Laulu andis kammernasikoor LU  ühiskontserdid "Kevad – Kevät" Tallinnas ja Soomes Espoos. LU on osalenud emakeele- ja hõimupäevade kontsertidel,  Naislauluseltsi advendikontsertidel ning teinud iseseisvaid kontserte.

NUKU koor on loodud 2010. a. Koori repertuaari suurima osa moodustab Eesti kaasaegne koorilooming. Oleme teinud aastate jooksul mitmeid teatraalseid kontsertetendusi, viimane neist Siim Aimla "Kalevipoeg", millega käisime 2019.a. augustis Šotimaal Edinburghis Fringe festivalil. Varem oleme viinud Veljo Tormise "13 lüürilist Eesti rahvalaulu" Prantsusmaale Avignoni festivalile ning F. Martini "Arieli lauludega" käisime kontsertreisil Poolas. Oleme salvestanud kaks plaati: "Nukkude laulud" ja "Kalevipoeg". NUKU koori loomingu aluseks on koorilaul kui lugude jutustamise viis. Meie kontsertetendustel räägivad ja tantsuivad lisaks laulmisele lauljad ise.

NUKU koor on osalenud konkurssidel Eestis ja välismaal ning saavutanud auhinnalisi kohti. Laulnud lisaks Eestile ka Itaalias, Kanadas, Šotimaal, Prantsusmaal, Valgevenes, Poolas.

Reeda Toots on lõpetanud EMTA (1984) näitleja ja (2014) MA teatripedagoogika erialal, on töötanud näitlejana, lavastajana, teatripedagoogina ning jõudnud koorimuusika juurde koos NUKU koori loomisega. On lavastanud lisaks NUKU koori kontsertidele mitmete teiste Eesti kooride kontserte ning mitmeid kooride suurüritusi.

Saale Kreen on lõpetanud EMTA MA kooridirigeerimises prof.Toomas Kapteni õpilasena. NUKU koori dirigendina on ta juhatanud "Arieli laulude" kava, toonud koorile põnevat repertuaari nii kaasaegsetelt noortelt Eesti heliloojatelt kui maailmaklassikutelt.  

18.00 Tallinna Jaani kirik

Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav

Kammerkoor Collegium Musicale tuli kokku 2010. aasta oktoobris dirigent Endrik Üksvärava eestvedamisel. Koori eesmärk on rikastada ja edendada Eesti muusikaelu repertuaariga renessansist kaasajani. Olulisel kohal on vanamuusika ja eesti heliloojate teosed. Koor on teinud koostööd erinevate tippdirigentidega ning esinenud kõikjal maailmas Prantsusmaast Jaapanini. 2015. aastal tunnustas Eesti kooriühing Collegium Musicalet teistkordselt aasta koori tiitliga. Muusikapäeval juhatab koori Endrik Üksvärav.

Laadimine...Laadimine...