VIDEO! Terviseamet: Eestisse sisse toodud haigusjuhtude hulk on langenud

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Hanna Sepp ütles, et nakatumine kasvab üle 50-aastaste seas, millest võib järeldada, et lähinädalatel suureneb ka haiglaravi vajavate inimeste hulk.

Pilt: Mats Õun

VIDEO! Terviseamet: Eestisse sisse toodud haigusjuhtude hulk on langenud

Jaanika Valk / Video: Dmitri Povilaitis

"Haigusjuhtude sisse toomine vähenenud ja on positiivne, et 85-protsendil juhtudest on võimalik tuvastada, kust haigus on sisse toodud," ütles Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Hanna Sepp. "Meil pole viiruse üleriigilist levikut, vaid koldelised levikud, mis on hästi kontrolli all."

"Rõõmustav on uudis, et Ida-Virumaal on üle pika aja haigestumus pigem pidurdunud. Esimest korda on uusi juhtumeid tulnud juurde vähem kui on tervenenuid," lisas Sepp.

Sepp lausus, et Balti riikidest on viiruse levik kõrgem Eestis, järgneb Leedu ja siis Läti. "Ka Põhjamaades on viiruse levik kasvutrendis," nentis ta.

Tema sõnul on suremus Eestis madal. "Suremus on suur Portugalis, Hispaanias ja Belgias," märkis ta.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2733 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 57 testi tulemus osutus positiivseks.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 32 inimesel. Ida-Virumaale laekus 11, Võrumaale kolm ning Jõgevamaale kaks. Läänemaale, Lääne-Virumaale, Saaremaale, Valgamaale ja Tartumaale laekus üks uus koroonaviiruse juhtum. Nelja positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Reeglina on sellisel juhul tegemist välismaalasega.

Lähinädalatel vajab rohkem inimesi haiglaravi

Sepa sõnul kasvab nakatumine üle 50-aastaste seas, millest võib järeldada, et lähinädalatel suureneb ka haiglaravi vajavate inimeste hulk.

"Kui varasemalt oli haigestunud peamiselt 30-40 aastaste hulgas ja neist generatsioon vanemate ehk 60-69 aastaste seas, siis eelmisel nädalal olid haigestunud peamiselt kooliõpilased ja neist generatsioon vanemad inimesed ehk 40-49 aastased inimesed," ütles Sepp, et see sobitub hästi ka nakatumispaikade jaotusesse, millest selgub, et nakatumised toimuvad peamiselt kooli-või töökeskkonnas.

"Nakatumine kasvab nii alla kui üle 50-aastaste vanuserühmades. Eriti selgelt ilmestab olukorda üle 50-aastaste nakatunute osakaalu tõus viimasel kahel nädalal ja võib järeldada, et lähinädalatel suureneb ka haiglaravi vajajate arv," sõnas Sepp.

Koroonakriisi kulude katteks on planeeritud 40 miljonit

Sotsiaalminister Tanel Kiik tõi pressikonverentsil välja riigieelarve rahastuse tervisevaldkonda, mis on otseselt seotud ka Covid-19 kuludega. "Oluline on, et valitsus mõistab eelarveliselt, et Covid-19 kriis vajab lisatuge ja on hea meel, et see mõistmine väljendub mitte ainult sõnades, vaid ka reaalsetes numbrites," ütles Kiik.

2021. aasta riigieelarvega saab tervisevaldkond erakordselt ligi 200 miljonit eurot. "See jaguneb Terviseameti, tervisevaldkonna, haigekassa ja muude investeeringute vahel. Otseselt Covid-19 kulude katteks on planeeritud 40 miljonit, millest 5 miljonit on riigieelarve, 35 miljonit taotleme Euroopa Liidu vahenditest," lisas Kiik.

Otseselt Covid-19 kriisi kulude katteks planeeritud raha on mõeldud Terviseameti tugevdamiseks, laborite jätkusuutlikkuse tagamiseks, haiglate valmisoleku tõtsmiseks, isolatsioonipalatite loomiseks, vajaliku tervishoiupersonali tagamiseks, olukorra seireks, teaduskoostööks, ravimivaru suurendamiseks ning laialdasemaks valmisolekuks hädaolukordadeks tervishoius. "Eraldi on mõeldud ka hooldekodudele. Jätkatakse infektsioonikontrolli, samuti pakume jätkuvalt hingehoiuteenust nii hooldekodudes kui telefoni teel," sõnas Kiik.

Sotsiaalministri sõnul on märgiline ka investeering Tallinna haigla ehitusse. "Haigla ei saa kohe valmis, aga peame endale aru andma, et erinevad pandeemiad ja nakkushaigused liiguvad aastaringselt. Pandeemiate puhkemisoht globaalses kogukonnas on pigem kasvav kui langev. Peame mõtlema, mis saab kümne ja kahekümne aasta pärast. Tallinnas olev haiglate hoonestus on paljuski vananenud, seal ei ole võimalik tagada kaasaegseid nakkusohutuste reegleid. Seda kõike saab teha oluliselt kõrgema kvaliteediga uues Tallinna haiglas," ütles Kiik.

 

 

Laadimine...Laadimine...