"Osa tööandjaid võtab pahatahtlikult vastu riigi pakutud töötasuhüvitise, kuid kriisi lõppedes on plaan töötajad ikkagi  lahti lasta. Nad teavad juba praegu, et nende firma pole jätkusuutlik," räägib tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu, kuidas osa ettevõtteid koroonakriisi oma huvides ära kasutab.

Kui suureks on praegune kriisiaeg paisutanud tööinspektsiooni pöördujate arvu?

Praegune olukord on kasvatanud tööinspektsiooni helistajate arvu kolmekordseks. Nõustamise maht on tohutult suur. Eelmisel nädalal helistati tööinspektsiooni infotelefonile keskmiselt tuhat korda päevas. Paraku pole meil ressurssi, et kõigile neile kõnedele  vastata, jõudsime vastata ligi 400-le. Iga päev laekub aadressile jurist@ti.ee ka ligi sada kirja. Oleme siiski suutnud vastata kõikidele e-kirjaga tulnud küsimustele kahe tööpäeva jooksul.

Kaebustega on sama lugu. Enne saabus neid aadressile vihje@ti.ee paar-kolm päevas. Mõtlesime, et kas kaebuste järgi saab ikka piisavalt järelevalvet teha, nüüd aga laekub meile iga päeva 20 eri kaebust.  Töövaidluste avaldusi on hakanud veidi rohkem laekuma. Sisu on just needsamad rahalised nõuded – saamata jäänud töötasu ja lõpparve.

Kas mõned tööandjad võivad praegust kriisiolukorda kasutada ettekäändena lauskoondamiseks, kui neil oli juba enne viirusepuhangut nt majandusraskusi?

Kindlasti neid on. Mõni tööandja ise kirjutab meile, et tal olid tegelikult probleemid juba jaanuari alguses, aga nüüd on seoses viiruse levikuga võimalik koondamine ette võtta. Meilt küsib ta nõu, kuidas kollektiivset koondamist läbi viia. Mõned tööandjad soovivad aga suisa pahatahtlikult lihtsalt töötukassa hüvitist kätte saada. Kasutades ära töötukassa meetmeid, hoiavad nad veel oma töötajaid tööl ja võib-olla ka skeemitavad mingil moel, teades samal ajal, et nende firmal enam mingit perspektiivi ei ole. Ja kui hüvitise aeg läbi saab, lõpetavad ikkagi töölepingu ära.

Töötukassa pakutud 70% töötasuhüvitis peaks olema hea võimalus firmadele, kes soovivad pärast eriolukorda jätkata ning säilitada töökohad, mitte jätta oma personali tänavale.

Millal võib tulla ettevõtetele ja töötajatele kõige raskem periood, kes see seisab veel ees?

Arvata võib, et kui töötukassa palgahüvitamise periood juunis läbi saab, toob see uue koondamislaine. Juba praegu on meile laekuvate küsimuste põhjal aru saada, et need koondamised on kavandatud. Praegu lihtsalt tööandjad viivitavad koondamisega tänu sellele erakorralisele meetmele, mida töötukassa ajutiselt rakendab. Loomulikult sõltub kõik ka majanduse käekäigust, et kas firmadel õnnestub oma kliendid ja tellimused tagasi saada. Kui raske olukord kestab, oleks võib-olla tõesti mõttekas töötukassa palgatoetust edasi maksta, aga see on poliitiline otsus, mis sõltub riigi võimalustest.

Mille üle töötajad praegu kõige rohkem kaebavad?

Iga päev tuleb meile kaebusi eri tööaladelt, tootmisest teeninduse ja kaubanduseni. Kõik oleneb, kas sellel alal on tööandjad pidanud töömahtu ja -aega vähendama või on alustanud koondamistega, sest ettevõtte käekäik pole olnud kuigi hea. Eelnevatel nädalatel on inimesed küsinud väga palju töötukassa makstavate hüvitiste kohta. Kui töötaja on töö tegemiseks valmis, aga tööandjal tööd anda ei ole, peab ta töötajale maksma keskmist töötasu. Tööandjale on tõesti seadusega antud võimalus vähendada ühepoolselt töötaja töötasu kuni kolmeks kuuks. Aga siinjuures on kindlad reeglid, mida peab järgima. Viimase nädala mure on, et tööandjad tahavad seda rakendada tagasiulatuvalt, nad maksavad töötajale märtsi eest ainult palga alammäära. Selleks aga tööandjal õigust ei ole ja töötaja võib saamata jäänud töötasu osa välja nõuda.

Millised kaebused kõige rohkem muret teevad?

Järjest rohkem pöördub tööinspektsiooni inimesi, kellele tööandja on teatanud päeva pealt lahti laskmisest. Tööandja ütleb eri  põhjendusi, muuhulgas ka lihtsalt, et ära enam tule, mul sulle nagunii tööd anda pole. Tööandja lisab, et kui raha tekib, maksan sulle lõpparve välja, aga praegu selleks raha ei ole. Inimesel on kohe esimene mure, kuidas ta oma raha kätte saab ja mille eest  edasi elab. Sellisel juhul peab töötaja vähemalt e-kirja teel paluma, et tööandja täpsustaks, millisel õiguslikul alusel töösuhe lõppes. Nõudke konkreetset paragrahvi, mille alusel tööandja tegutseb. Kui selline teade tuleb ainult suuliselt, tavaliselt telefoni teel, ja töötaja tööle ei lähe või siis ei anna endast tööandjale mingit märku, tekib tööandjal õigus öelda, et töötaja on rikkunud oma kohustusi tööle mitte ilmudes. Nii saabki tööandja lihtsalt lepingu lõpetada, aga hoopis töötaja rikkumiste tõttu.

Tööandjad peaksid andma töötajatele võimalikult palju infot vähemalt e-kirjaga. Rääkige, mis teil kavas on, millisel alusel  töötasu vähendate ja kui pikaks ajaks. Kui tööandja tõesti töötasu kolmeks kuuks kärbib, peab töötaja saama selle kohta täielikku infot.

Kas töötajad pole viiruse leviku ajal rahul ka töötingimustega?

Me näeme väga palju olukordi, kus töötaja helistab tööinspektsiooni ja ütleb, et kardab nakkuse pärast tööle minna. Esimese asjana tuleks rääkida oma tööandjaga, selgitada enda  hirme ja küsida, milliseid meetmeid tööandja tarvitusele võtab. Kui inimene peab teistega palju kokku puutuma, tuleks uurida, milliseid kaitsevahendeid on tööandjal anda ja millal ta seda teeb. Kui töötaja tajub, et on väga suur oht tema tervisele, tuleb sellest tööandjale teada anda ja see teema läbi rääkida. Kui tööandjal pole nõutavaid maske anda, sest neid on raske saada, tuleb mõelda, millised on need muud võimalused. Kindlasti tuleks järgida 2+2 reeglit ja võimalusel vähendada ühes ruumis töötajate arvu.

Kui tööandja tajub, et ohutusmeetmed pole piisavad, võib töötaja keelduda töö tegemisest. Samas tuleb sel juhul arvestada, et töövaidluskomisjon või kohus võib öelda, et polnud põhjust töö tegemisest keelduda või et töölt eemal oldud aja eest tööandja palka maksma ei pea.

Kuidas töötaja ise kohe kindlasti käituda ei tohiks?

Töötaja ei saa lihtsalt hommikul tööandjale helistada ja öelda, et tema nüüdsest tööle ei tule, sest tööandja pole talle kindaid ega maski andnud. Nagu ma enne rääkisin, tuleb kõigepealt sel teemal rääkida. Tööandjad peaks iga natukese aja tagant kontrollima, kas keskkonnaga on kõik nii, nagu peab. Sealhulgas sedagi, kas töötajad ise kasutavad neid kaitsevahendeid, mida ta on jaganud.

Kas oleks mõttekas lasta töötutel siiski juhuslikke töid teha ilma, et nad hüvitistest ilma jääks?

Mu isiklik arvamus on, et see hüvitise maksmise skeem tuleks lähiajal üle vaadata. Inimene võib ju tõesti koju jääda kartuses, et kui ta teeb mõne väikese tööotsa, jääb töötustaatusest ja töötuskindlustushüvitisest ilma. Kindlasti on seda ka aastate jooksul arutatud, aga muudatusi pole veel sisse viidud. Kindlasti lisaks see tööturule paindlikkust. 

Mida teha, kui tööandja vähendab kriisi tõttu palka või laseb inimese töölt lahti?

Kui inimene pole nõus, et tööandja tema palka kolmeks kuuks kärbib, võib ta praegu töölepingu ise katkestada ja saada ikka hüvitist sarnaselt koondamisega.

Meeli Miidla-Vanatalu esimene soovitus on võtta end töötukassas arvele ja hakata aktiivselt uut tööd otsima. “Kasutada tuleks töötukassa abimeetmeid,” lausus ta. “Kindlasti ei tasu istuda käed rüpes, vaid mõelda, kuidas oma õigusi kaitsta, kui neid on rikutud. Kui lõpparve on saamata jäänud, tuleb seda nõuda  töövaidluskomisjonis või kohtus. Meile võib saata meili jurist@ti.ee või helistada tel 640 6000 ja küsida abi töövaidluskomisjoni pöördumiseks. Infomaterjalid on olemas ka portaalis tööelu.ee.”

Tööinspektsioon paneb töötajatele südamele, et nad ei kiirustaks esitama töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust. “Küsige tööandjalt selgitust, millisel õiguslikul alusel ta töötasu vähendas,” ütles Miidla-Vanatalu. “On tööandjaid ja töötajaid, kes pole vähendanud töötasu seaduse järgi lubatud kolmeks kuuks, vaid on sõlminud kokkuleppe töötingimuste ajutiseks muutmiseks. Kui nii tööandja kui ka töötaja on sellele alla kirjutanud, ei saa süüdistada tööandjat ühepoolse otsuse tegemises. Sellise lepingu puhul ei maksa töötukassa ka hüvitist.”

Riigi abi töökohtade hoidmiseks

• Kui tööandja tegevus on erakorralises olukorra tõttu märkimisväärselt häiritud, võtab töötukassa palgakulust enda kanda ühe töötaja kohta 70% või kuni 1000 eurot. Selleks on vaja töötukassale avaldus esitada.

• Lisaks arutatakse valitsuses, kas lubada töötul ilma, et ta kaotaks õigust hüvitisele, n-ö juhuotste tegemist.

• KredEx hakkab pakkuma firmadele laenukäendust, käibelaenu ja investeerimislaenu. Abi saab, kui näiteks ettevõttel on tekkinud seoses kriisiga raskused pangalaenude tasumisel. Samas saab KredExilt abi ehk käibekrediiti küsida juba siis, kui päris otsest pankrotiohtu veel ei paista, aga käive on järsult langenud.

• EAS hakkab toetama väike- ja turismiettevõtteid.

• Maaelu turgutab riik maaelu edendamise sihtasutuse laenude abil 200 miljoni euro ulatuses.

• Valitsus toetab 145 mln euroga lisaks veel ehitusi, et ehitajatel jätkuks tööd. 100 mln ringis kuluks korterite ja väikeelamute püstitamise ja uuendamise kaasfinantseerimiseks.

• Kokku teeb riik töökohtade säilitamiseks ja ettevõtete aitamiseks majandusse 2,6 miljardi euro suuruse toetussüsti.